« Tagasi

Raamatukogud jagavad infot õppimisvõimaluste kohta

Taavi Kelder  Vali Uudised (2016), 2. detsember, nr. 93, lk. 4.

Jõgeva maakonna keskraamatukogu osaleb 5.-15. detsembrini üleriigilises kampaanias, mille käigus jagavad Eestimaa rahvaraamatukogud külastajatele senisest rohkem infot õppimisvõimaluste, enesetäienduse ja e-teenuste kohta. Kampaaniat korraldab ETKA Andras koostöös maaraamatukogudega Euroopa sotsiaalfondi projekti raames.

Raamatukogud on maapiirkondades muutunud peale raamatute laenutamise ning ajalehtede ja ajakirjade  lugemisvõimaluse pakkumise üha rohkem kohaks, kust  saab arvutit kasutades osta ja välja printida bussi- ja  laevapileteid, kasutada arvutit (internetti) või küsida  arvutialast nõu.

Osalt on raamatukogud  hakanud täitma lausa reisibüroo funktsiooni, sest bussi  peale sageli ilma e-piletita  Põltsamaalt ja Puhu ristist  ei saagi -kõik kohad on välja müüdud.

Esmaspäevast, 5. detsembrist käivituva kampaania käigus on kõigil täiskasvanutel võimalus saada  rahvaraamatukogudes infot  erinevate õppimisvõimaluste kohta. Raamatukogudes  tutvustatakse inimestele info  leidmist arvutis või telefonis,  antakse teavet ka selle kohta, mida täiskasvanud õppija võiks ja peaks teadma.

„Tegemist on pilootkampaaniaga, kuidas raamatukogudest leida õppimisvõimaluste kohta infot. Aitame nii põhikoolil ja gümnaasiumi lõpetajaid kui ka neid, kel on haridustee poolel jäänud ja kes sooviksid edasi õppida või ennast täiendada. Aitame inimesi e-teenuste kasutamisel," selgitas Jõgeva maakonna keskraamatukogu peaspetsialist Siiri Õunap. 

„See on hea võimalus kõigil huvilistel saada individuaalset konsultatsiooni ja leida ning kinkida endale või oma lähedastele koolitus, kursus või konkreetne asjalik soovitus katkenud õpingute jätkamiseks. Iga enesetäiendamine aitab paremini toime tulla, annab võimaluse leida uus töö, täiendada oma teadmisi huvipakkuva hobi kohta, olla lihtsalt õnnelikum inimene,"  rääkis projekti koordinaator Monica Marfeldt, lisades ühtlasi, et haridus võimaldab teha laiemaid valikuid, annab inimestele enesekindlust ja oskusi teadlikult oma karjääri kujundada ning tulevikutegevusi kavandada. 

„Üha enam täiskasvanuid on võtnud jalge alla koolitee, kas lõpetamas pooleli jäänud haridust või omandamas kõrgkooli järel uut ametit kutsekoolis. Tihti ei pruugi saadud haridus ja töökohal vajalikud oskused omavahel sugugi klappida ja nii juhtubki, et haridus on justkui olemas, aga oma igapäevase töö jaoks ja tööturul konkurentsivõime säilitamiseks on vaja uusi oskusi juurde omandada. Ja ka oskused võivad  aeguda, sest võib juhtuda, et eelmisel sajandil omandatud  oskustega pole enam midagi  peale hakata," leiab Monica Marfeldt.

„Ka huviharidus on täiskasvanute hulgas populaarne  ning pakub paljudele alternatiivi igapäevaelu rutiinile.  Uued teadmised ja oskused,  uued tuttavad, uued sotsiaalsed võrgustikud, võimalused  - kõik see on seotud õpitegevusega ühel või teisel moel,"  lisas ta.

Kõige selle kohta raamatukogud kampaania ajal  infot pakkuma hakkavadki.  Siiri Õunap sõnas, et paljuski on raamatukogude igapäevatöös nii ehk teisiti muutunud inimestele ka kohaks, kus käiakse näiteks bussipileteid välja printimas. Vajadus selleks on tekkinud seetõttu, et üha enam bussifirmasid müüb pileteid internetis, mistõttu eelmüügist ostetud piletita ei saa bussi peale. 

„Raamatukogudes käiakse bussi-ja laevapileteid ostmas. Maal on raamatukogu muutunud ainsaks kohaks, kus mõned inimesed saavad käia pangatoiminguid tegemas. Meil on kohustus inimesi abistada ja juhendada, see ongi meie igapäevane töö.  Ümberõppe kohta infot saab muidugi ka töötukassast," rääkis Siiri Õunap.

Jaanuaris tehakse kokkuvõtted, et selgitada, kas kampaaniast on olnud kasu. 

„Kampaania jätkub ka tuleval aastal, sõltuvalt sellest, kas see projekt tõi inimesi  rohkem raamatukokku otsima infot õppimisvõimaluste  kohta," lisas Siiri Õunap. 

Õppimisvõimaluste tutvustamise kampaaniat maaraamatukogudes korraldatakse „Täiskasvanuhariduse  edendamise ja õppimisvõimaluste avardamise" projekti käigus