Helve Tamm  Vali Uudised (2015), 14. oktoober, nr. 76, lk. 2.

Läinud nädala neljapäeval avati Põltsamaal raamatukogus siinsele rahvale tuntud kunstniku Epp Katuse maalide näitus ,,Jalutuskäik värvides ja tunnetes".

Tuleb tunnistada, et Põltsamaal raamatukogus on taas näitus, mida tasub ilmtingimata uudistama minna. Seda enam, et tegemist on põltsamaalastele oma inimesega.

Epp Katus (sünd 1968) on üles kasvanud Jõgevamaal Voorel, täpsemalt Veia külas.

,,Sündisin tegelikult Tartus, kuid üles kasvasin Jõgevamaal. Ema oli mul kirjanduse õpetaja. Kasvasin maal ja seal polnud kunstikoole, kuid ma tahtsin hirmsasti joonistada. Unistasin lapsena, et vot,     kunagi hakkan ise raamatut tegema ja sinna ise ka pilte sisse joonistama. Aga päris selleni polegi ma veel jõudnud. Ainult värviraamatut olen natuke teinud ja lastele nuputamise värvipilte joonistanud. Võibolla ma veel jõuan sinna. Aga see kõik oli siis, kui olin väga enesekindel ja viieaastane, kuid elu läks edasi ja eks inimesed muutuvad siis vähem enesekindlamateks. Nii ma õppisingi alguses algklasside õpetajaks ja töötasin Mustvee keskkoolis. Sealt läksin Tartusse ja astusin Tartu Kõrgemasse Kunstikooli. Olin siis 29-aastane. Õppisin tekstiili. Kuid maalimine ja joonistamine olid ikkagi põhiliseks meelisalaks. Aga lapsed olid siis olemas ja  sai mõeldud, et tekstiiliala  saab praktilisemalt kasutada," jutustas Epp Katus. 

Kunsti tegemise kõrval ei jäänud tal pedagoogiamet sugugi unarusse ning praegugi töötab ta koolis, kuid nimelt laste kunstikoolis Tartus. Ka annab ta  Mainori kõrgkoolis kunstitunde ning õpetab kunsti seal, kuhu kutsutakse ja kus teda vajatakse. Siia juurde tuleb lisada, et ta  on ka Põltsamaa kunstikoolis paar aastat õpetajaks olnud.

Tema lemmik maalimisobjektiks on alati olnud inimene. Miks, seda ei osanud ta isegi täpsemalt selgitada.

„See tuleb lihtsalt paremini välja. Ma ei tea, kas tuleb ka kellelegi sarnane, kuid mulle meeldib tabada emotsioone ja nende tagant inimest välja tuua. Ja kui välja tuleb, siis teeb see mu õnnelikuks," tunnistas kunstnik.

Siiski, paar aastat on tema pintsli alt ennast ilmutanud ka loodus. Kunstnik möönis, et alguses tellimustööna Lehesaju festivalile tehtud koostööst suunduski pilk nüüd rohkem looduslikele objektidele. Sellest hoolimata pole inimene kunstniku lemmikute positsiooni seeläbi veel kaotanud.

Epp Katus leidis, et päris oma kindlat joont ta kunstnikuna veel leidnud pole, kuid ilmtingimata armastab ta palju värve ja muinasjutulisust. Omalt poolt tahaks talle vastu vaielda, sest vaadates tema maale, peab ütlema, et ainuüksi talle omane joon jookseb maalidest läbi küll. Ja see on põnev. Tema maalid on tõesti natuke muinasjuttu kalduvad ning kirevate värvide hulgas on tunda tugevaid emotsioone, mis peegelduvad ka raamatukogu näitusesaali. Tema maalid kõnetavad vaatajaid ja see ongi asi, mida ühele kunstnikule vaja ning mida temalt oodatakse. Näituse pealkirigi ütleb, et näitus on kui jalutuskäik läbi erksate ja tunnetest värskete värvide nagu sügis.

Igal juhul astuge raamatukogust läbi, laske  Epp Katuse taiestel endaga lobiseda ning tundke, kuidas teie tuju muutub sellest palju paremaks.

Näitus jääb avatuks  oktoobrikuu lõpuni.