Taavi Kelder  Vali Uudised (2015), 4. detsember, nr. 91, lk. 4.

Jõgeva maakonna keskraamatukogus toimunud salongiõhtul esines Jõgeva linnaraamatukogu töötaja Tea Lall, kes esitles põltsamaalastele oma äsja ilmunud esikromaani, mis räägib katkistest inimsuhetest.

 Tea Lall  (sündinud 1967) rääkis oma esikromaanist pealkirjaga "Katki", mis võitis kirjastuse Tänapäev 2015.  aasta romaanivõistlusel kolmanda koha. Jutuks tuli nii romaan ja selle tekkelugu kui ka autori enda elu ja teekond  kirjutamise juurde. Muusikaliste vahepaladega esinesid  lõõtspillidel rahvamuusikud Ülle Kool ja Külli Valk, kes  kandsid ette Albert Uustulndi loo "Tüdruk" ja teisi tuntud laule.

Romaan, mida esitleti,  räägib ise elus madalseisu jõudnud naisest, kes üürib  endale vana maja. Tuleb aga  välja, et see maja peidab endas  üht traagilist lugu, mis tuleb juhuse tahtel päevavalgele.  Nii põimuvad omavahel mitu  erinevat lugu.

"Romaani "Katki" lugu  räägib ühest keskealisest  naisest nimega Ragne, kellel  on elus jõudnud kätte selline  keeruline hetk, kus ta ei tea  enam, mida oma eluga peale  hakata. Et natuke elu üle järele mõelda ja endas selgusele  jõuda, üürib ta ühe vana maja,  et seal pisut omaette olla ja  mõtteid koguda. Sealt majast  leiab ta täiesti juhuslikult aga  ühe märkmiku, kust hakkab hargnema üks lugu, aga tegelikult on neid lugusid isegi mitu," rääkis Tea Lall.

Tegemist on ühelt poolt armastusromaaniga, teisalt aga ka pisut kurvavõitu ja depressiivse looga. Siin räägitakse ema ja tütre katkistest suhetest, inimeste suhetest, kes koos elavad jne. Samas on romaanis olulisel kohal ka vana maja, kus sündmused toimuvad. Selgub, et majaga on seotud mitu erinevat saladust, mis hakkavad põimuma tegelase enda eluga.

"Ühelt poolt räägib see raamat armastusest, teisalt  armastuse puudumisest. Lisaks inimestele on selles raamatus oluliseks tegelaseks ka üks valge koer. Olulist rolli mängib romaanis ka vana maja, kus sündmused toimuvad. Töötasin kinnisvaramaaklerina kuus aastat ning mulle meeldisid tohutult vanad majad. Adusin, et nendel kõikidel majadel on oma lugu rääkida - nad on ehitatud, seal on aset leidnud kurvemaid ja rõõmsamaid sündmusi. Mul tekkis lausa tõsine austus majade vastu," rääkis autor.

Tea Lalli sõnul ei tulnud  mõte kirjutada raamatut talle päris üleöö. Kätt on ta kirjutamise vallas proovinud juba varemgi, kuigi raamatu kirjutamiseni jõudis alles nüüd. Teisalt on teda kirjutamiseni viinud ka ta enda värvikas elu, mis on andnud ainest kirjatööks.

"Luuletusi ja jutte olen kirjutanud juba varasest lapsepõlvest peale. Mingil ajal otsustasin, et peaksin kirjutamise tõsisemalt käsile võtma. Vahepeal, kui ma abiellusin, tekkis paarikümneaastane paus, mil kirjutamine jäi täiesti soiku. Siis aga otsustasin osaleda Jõgeval, Betti Alveri muuseumis ühel loovkirjutamise kursusel, kuhu tulid kokku põhiliselt ulme huvilised. Sealt sain kaasa  ka mingisuguse ulmeraamatu  kirjutamise pisiku, ning siis  tekkis ka romaanikirjutamise  mõte," rääkis Tea. "Oluline  on muidugi ka see, et olen ise  palju lugenud. Lapsepõlves lugesin ma päris palju. Mu ema sõbranna oli nõukogude ajal raamatulevitaja, kes määris meile igasuguseid raamatuid peale, nii et meil oli kodu kirjandust täis. Raamatutega puutusin kokku ka hiljem: minu esimene töökoht oli Siimusti raamatukogus."

Palju on Tea Lalli mõjutanud ka tema vanemad sugulased, kellelt ta on eelkõige lapsepõlves kuulnud igasuguseid lugusid, mis on talle nüüd,  täiskasvanuna meelde tulnud.  Suur suuliste lugude jutustaja  oli näiteks tema vanaema. 

"Mul on hästi suur suguvõsa -minu isal oli kokku kaksteist õde-venda. Kirjutajaid  nende hulgas paraku küll ei  ole olnud, küll aga on nende hulgas muusikuid. Minu isapoolne vanaema on olnud väga oluline mõjutaja, sest ta jutustas palju lugusid ja võib öelda, et nende lugude saatel ma ka üles kasvasin. Kui me väiksed lapsed olime, siis vanaema pandi meid sageli valvama, kui vanemaid kodus  ei olnud," rääkis Tea Lall.  Autori sõnul on kirjutamisel oluliseks mõjutajaks ka  loodus ning see, kuidas seda vaadata.

"Praegugi, Põltsamaale  sõites, oli näha väga ilus päikeseloojang. Ümberringi oli juba parasjagu pime, kuid  taevas oli oranž, tulukesed  paistsid ja korstnast tõusis  suitsuvine. Kui sellest kirjutada, siis võiks öelda lühidalt,  et oli vaid päikseloojang ja  kogu lugu. Samas võib nähtust  kirjutada ka palju pikemalt ja nüansirikkamalt," tõi ta  näiteks selle, kuidas ühest ja  samast asjast võiks kirjutada  nii pikemalt kui ka lühemalt. 

Kirjastuse Tänapäev tänavuse romaanivõistluse esimese koha võitis Kaur Riismaa  romaaniga "Pimeda mehe  aiad" ning teise koha sai Aleksander Aina (pseudonüüm)  romaaniga "Pimeduses kulgeb  tee". Romaanivõistlusel kolmanda koha saanud Tea Lall  ei kavatse sulge veel niipea  nurka visata ning plaanib  varsti trükki anda juba järgmisi raamatuid.