Lapsed vormisid mõtted muusikast kirjasõnasse
Toomas Reinpõld Vooremaa (2015), 8. oktoober, nr. 115, lk.8.
Tänavu korraldati Põltsamaa raamatukogus maakondlik laste muusikateemaliste kirjutiste võistlus.
Jõgeva maakonna keskraamatukogu lastekirjanduse spetsialisti Nelli Orgmaa sõnul otsustati Põltsamaa raamatukogus tähistada tänavust muusika-aastat maakonna põhikooliõpilaste muusikateemaliste kirjatööde võistlusega. Konkurss "Minu muusika" kuulutati välja juba kevadel. Selle korraldajad soovisid, et lapsed väljendaksid muusikateemalistes juttudes oma suhtumist muusikasse, oma lemmikmuusikasse ja -muusikutesse, kirjutaksid meeldivamatest muusikaelamustest ja kõigest muusikaga seonduvast. Võistlustööde esitamise tähtaeg oli 4. september.
Põltsamaa lapsed kõige aktiivsemad
Tähtajaks laekus võistluse korraldajatele 51 tööd. Kõige rohkem oli osalejate hulgas neljanda ja viienda klassi õpilasi, mõned kolmanda klassi lapsed, üks 6. klassi laps ning kaks 9. klassi neidu. Mõlemad 9. klassi õpilased -Katariina Noomägi ja Laura lkmelt - olid väga tublid.
Kõige rohkem võistlustöid laekus Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpilastelt, kuid neid oli saadetud ka Maarja põhikoolist ja Pala koolist ning üks töö jõudis korraldajateni Aidu raamatukogu vahendusel. Võistlustöid asusid läbi vaatama Põltsamaa raamatukogu lasteosakonna töötajad Kristel Rohtla ja Viivi Tell ning Põltsamaa muusikakooli klaveriõpetaja Taimi Geraštšenko.
Võistlustöid oli komisjoni liikmete sõnul väga huvitav lugeda. Oli nii pikemaid kui lühemaid töid, kõige lühemad vaid mõne lauselised. Märkimist väärib, et kõik kirjatööde autorid olid muusikahuvilised lapsed. Paljud neist õpivad muusikakoolis või laulavad mõnes kooris.
Muusika puudutab paljusid
Mõned kirjutajad on osalenud lauluvõistlustel. Gerda Pruus kirjutab näiteks sellest, kuidas ta ostrovas kontserdil käis, Andre Jalajas jagab aga muljeid Austrias toimunud muusika- , vee-ja laseršõult.
Lastele meeldivad ka ingliskeelsed laulud, mis annab tunnistust nende heast keeleoskusest. Žüriile oli üllatuseks, et selliste noorte lemmiklauljate kõrval nagu Getter Jaani, Tanel Padar, Ott Lepland jt olid nimetatud ka Marju Länik ja Tõnis Mägi.
Muusikat kuulavad tänapäeva lapsed ja noored ka telefonist ja arvutist. Nii mõnegi võistlusel osalenud lapse soov on saada lauljaks või professionaalseks muusikuks.
Poolesajast võistlustööst valiti välja 25, mis 1. oktoobril Põltsamaa raamatukogus toimunud paremate tunnustamisel ette loeti. Kõik tublid kirjutajad said kingituseks raamatu.
Põltsamaa ühisgümnaasiumi 9. klassis õppiva Katariina Noormägi sõnul otsustas tema võistlusel osaleda seetõttu, et muusika puudutab teda väga. Ta on nüüdseks juba kümme aastat muusikaga tegelenud ning lõpetanud muusikakooli, kus õppis vioolat ja viiulit.
Katariina Noormägi kuulis võistlusest alles augusti lõpus, kuid otsustas siiski osaleda, sest selline konkurss on tema arvates armas ja kodune. Tüdruk avaldas lootust, et kui nooremate klasside õpilased vanemate klasside võistlustöödega tutvuvad, saavad nad ehk innustust muusikakoolis õppimiseks ja muusikaga tegelemiseks. Vaatamata tõsisele muusikahuvile, ei taha Katariina professionaalseks muusikuks saada, vaid näeb muusikat tulevikus oma hobina.
Aidus elav 9. klassis õppiv Laura lkmelt lausus, et tema sai võistluse kohta infot Aidu raamatukogust, kus käib raamatuid laenamas. Laura sõnul oli tal küll kunagi plaanis muusikakooli minna, ent see plaan ei ole teostunud, aga praegu mängib ta juba teist aastat kitarri. Alguses juhendas teda pühapäevakooli õpetaja, nüüd õpib ta kitarri iseseisvalt.
Võistlustöid hinnanud žürii liikme Taimi Geraštšenko sõnul oli temal laste töid väga põnev lugeda, sest sai teada, mida lapsed muusikast arvavad. Talle on paljud osalenud ka vähemalt nime- ja nägupidi tuttavad. Muusikaõpetaja nentis, et me kõik vajame muusika kaudu tekkivaid emotsioone, kuulaku keegi meist siis Metsatöllu või osalegu punklaulupeol.
Võistluse tublimad
Laura lkmelt , Kristo lvask , Taury Kiipus , Kevin Gert Kõrgesaar, Mati Mansberg , Katariina Noomägi, lmre Nõmm, Endo Põldaru, Aliis Timm
Lapsed muusikast
Muusika on inimesi läbi ajaloo ühendanud ja sidunud. Muusika valik aitab inimesel mõista inimest, aitab leida ühised keeled ja hoiab ning kallistab hinge. Ma arvan, et elu kõlarid on muusika. Looduse muusika meenutab elu ilu igal hommikul ja õhtul silmi sulgedes saadab sind unne. Minu jaoks on muusika vabaduse ja armastuse nägu. Laura lkmelt, 9. klass
Minu meelest teevad ka linnud muusikat. See on nii kaasahaarav. Kodus ma vahel vilistan mingit viisi järele, aga teiste meelest on see lihtsalt vilistamine, minu jaoks on see muusika. Ramona-Keit Gusseinov 4. klass
Muusika on minu jaoks midagi sellist, mida sõnadega ei saa väljendada. Maarja Katariina Kerge 5. klass
Juba päris väikesena meeldis mulle muusikarütmis kõristada, sahistada ja koputada. Muusikaga tegelemisest ongi saanud minu suur ja põnev ajaviide ja hobi. Anel Volmer 3. klass
Käisin emaga punklaulupeol Rakveres. Panime selga vastavad riided ja värvisime juuksed eri värvidega. Paljudel olid juuksed lausa püsti peas. Ketid rippusid inimestel küljes. Olid lahedad. Lauldi, visati näppe ja tantsiti. Seal osalesid nii vanad kui noored. Taury Kiipus 4. klass
Hea tuju retsept on pill kätte võtta ja mängida. Loomulikult aitab ka laulmine. Imre Nõmm 5. klass
Meie suguvõsas tegeletakse väga palju muusikaga. Mängitakse kitarri, klaverit ja lauldakse. Arvan, et mina olen saanud oma armastuse muusika vastu juba geenidega kaasa. Olen proovinud teha muusikat ka arvutis, aga see ei tule mul hästi välja, pean seda veel õppima. Jakob Vilhelm Maikalu, 4. klass
Nüüd, kui esimene klass muusikakoolis on lõpetatud, olen rahul, et suudan juba noote lugeda ja klaveril mängida. Tänu õpetaja Jutale olen nii kaugele jõudnud. Samas on hinges väike rahutus, sest õpetaja läks pensionile ja pean harjuma uue õpetajaga. Ma ei tea, kuidas mul edasi läheb. Tore oleks koos perega kunagi pilli mängida. See on minu unistus. Kevin Gert Kõrgesaar 4. klass