Taavi Kelder  Vali Uudised (2015), 27. märts, nr. 23, lk. 5.

Aasta 2015 pole kuulutatud mitte üksnes üleriigiliseks muusikaaastaks -et möödub 150 aastat kirjanik Eduard Vilde  sünnist, siis võib tänavu rääkida ka Vildeaastast.  Raamatukogudes on sel puhul külastajatele  avatud Vildele pühendatud näitused ja väljapanekud ning toimuvad  mitmed Vildega seotud  teemaüritused. Raamatukogudel on veel kuni  30. märtsini võimalik  osaleda ka konkursil  "Tabamata Vilde'', mille  peaauhinnaks on tahvelarvutid.

Eduard Vilde (1865-  1933) sündis Põhja-Eestis  ning kasvas üles talurahva  seas. Elamine pöördelistel  aastatel - talurahva olukord  19. sajandi lõpus, 1905. aasta revolutsioon, 1917. aasta  sündmused ja vabariigi algusaeg - ning pagulaselu  Euroopa linnades, Berliinis  ja Kopenhaagenis, samas  ka hilisem diplomaadiamet  Berliinis mõjutasid kindlasti  oluliselt ka Eduard Vilde  loomingut, kus tähtsal kohal  on sellised tuntud teosed  nagu „Mahtra sõda", "Tabamata ime" ja "Pisuhänd". 

Eesti Raamatukoguhoidjate ühing ja Eduard Vilde  muuseum korraldavad Vildeaasta puhul 1.-st kuni  30. märtsini konkursi "Tabamata ime", milles võivad  osaleda kõik Eesti raamatukogud. Ettevõtmine on  ellu kutsutud tunnustatud  rahvakirjaniku 150 aasta  juubeli tähistamiseks, kuid  selle laiem eesmärk on tunnustatud kirjaniku teosed  nii nooremate kui vanemate  raamatusõprade hulgas taas  ausse tõsta.

„Üleriigilise muusikaasta kõrval võib aastat 2015  Eestis nimetada ka Vildeaastaks, sest tähistame  meie kirjandusklassiku 150.  sünniaastapäeva. Eesti Raamatukoguhoidjate ühing  (ERÜ) ja Vilde muuseum  kutsuvad raamatukogusid  osalema konkursil "Tabamata Vilde" ning koostama Vildele pühendatud väljapanekuid. Hea meel on teada  anda, et ürituse peasponsor  Elisa on raamatukogudele  auhinnaks välja pannud  kolm tahvelarvutit koos  aastase tasuta juurdepääsuga Elisa e-raamatukogule.  Kes on suutnud Vildet kõige  paremini tabada, selle selgitab konkursile esitatud  tööde seast auväärne žürii.  Avastame enda ja lugejate  jaoks ühe oma aja loetuma ja  armastatuima kirjamehe,"  ütles Eesti Rahvusraamatukogu kunstide teabekeskuse  osakonnajuhataja Katrin Riisalu.

"Ettevõtmise eesmärk on elavdada ja mitmekesistada  kirjanduselu raamatukogudes, muuta Vilde nooremale  sihtgrupile atraktiivsemaks ,  panustada meie kirjanduse  ja kultuuriajaloo suurkuju  tänapäevase kuvandi loomisesse ning kutsuma rahvast  lugema omamaist väärtkirjandust," seisab ürituse üleskutses. "Eduard Vilde roll eesti kirjanduse-ja kultuuriloos on tähelepanuväärselt suur. Kui ta 19. sajandi lõpul siinsele pea olematule kirjandusmaastikule ilmus, sai temast kiiresti kõige menukam, loetum ja armastatum kirjanik. Tema teosed käisid  käest kätte mõjutades rahva  lugemust rohkem kui ükski  teine siinne autor enne või  pärast teda."

Konkursil saavad raamatukogud osaleda Vildele pühendatud väljapanekutega,  mis avavad ja tutvustavad külastajatele kirjaniku lugu,  saatust ja loomingut, teisalt  aga tekitavad nii nooremates  kui vanemates lugejates taas huvi kirjaniku loomingut  lugeda. Samas kutsutakse  konkursiga raamatukogusid üles kõrvuti näituste või väljapanekutega korraldama  ka teisi Vildega seonduvaid  teemaüritusi. Väljapanekud  on raamatukogudes vaatamiseks veel vähemalt 30 juunini.

Ettevõtmise peasponsor  on Elisa, kes paneb võitjatele välja kolm tahvelarvutit  Samsung Galaxy Tab 410.1 ja igasse võiduarvutisse aastaks Elisa Raamatu teenuse,  mis annab piiramatu tasuta ligipääsu kõigile nende valikus olevatele e-raamatutele.  Oma auhinnad on lubanud välja panna ka Rahva Raamat ja Tallinna linnamuuseum.

Vilde aastale pühendatud konkursil osalevad ka Jõgeva maakonna ja Põltsamaa piirkonna raamatukogud.

„Meil on märtsikuus lugemissaalis avatud raamatunäitus "Eduard Vilde 150", kus on väljas kõik Vilde  tuntumad teosed; "Mahtra sõda", "Külmale maale", "Prohvet Maltsvet", "Pisuhänd'', "Mäeküla piimamees". Ei oska öelda, kas  näitus aitab Eduard Vildet praeguste lugejate hulgas populaarsemaks muuta;  - tuleb tunnistada, et tänapäeval Vildet kahjuks enam  nii palju ei loeta kui varem.  Ka kirjanduse tunnis pole Vilde ilmselt nii tähtsal  kohal enam. Küll on aga  rohkem laenutatud raamatukogust Eduard Vilde eluloost rääkivaid raamatuid," rääkis Jõgeva maakonna keskraamatukogu teenindusosakonna juhata Sirje Undusk.

Vilde juubeli tähistamine väljapanekute ja näitustega toimub maakonna teisteski raamatukogudes. Pajusi raamatukogus on sel puhul üleval näitus "Kirjanik ja diplomaat Eduard Vilde 150" ning Põltsamaa vallaraamatukogus, Lustivere koolihoones näitus "Eduard Vilde 150. Meie esimene krimikirjanik, naljakirjanik, romaanikirjanik". Pala raamatukogu tähistas Vilde juubeliaastat neljapäeval, 12. märtsil aga näitemängulise õhtupoolikuga „Vildet tabamas" koos Assikvere külateatriga.

Suurejoonelisemalt on Vildeaasta tähistamise ette võtnud Mustvee raamatukogu, kus on avatud temaatiline, Vildele pühendatud tuba: 

"Meie raamatukogus on  märtsikuu vältel avatud toake "Tabamata Vilde''. Vildetoas on välja pandud  ajastutruud asjad ja esemed ajast, mil Vilde elas,  samuti rekvisiidid mõningatest Vilde teostest, nagu  "Ärapõletatud peigmehed" ja "Vigased pruudid". Vilde  sünniaastapäeval, 4. märtsil  esitasime lugejatele ka katkendi Vilde teosest "Ärapõletatud peigmehed". Üleval  on ühtlasi Vilde raamatute  väljapanek. Ettevõtmine on  ellu kutsutud Eduard Vilde  150 aasta juubeli tähistamiseks ja selle kõige laiem  eesmärk on raputada meie  kirjanduse suurkujult tolm  ja panna inimesi klassikut  uue pilguga üle lugema.  Vildetuba jääb avatuks kuni  juunikuuni ja seal toimuvad  märtsikuu vältel erinevad  tegevused: gümnaasiumide  õpilased käivad kirjandustundides, kus tutvustame  Eduard Vilde elulugu ja  loomingut," rääkis Mustvee  linnaraamatukogu direktor  Laidi Zalekešina.

Raamatukogud, kes konkursiga "Tabamatu Vilde"  kõige paremini suudavad  Vilde olemust tabada, selgitatakse välja eelseisval suvel  enne jaanipäeva.