Riina Mägi  Vooremaa (2015), 31. jaanuar, nr. 13, lk. 4.

Kirjutise aluseks on Jõgeva maakonna keskraamatukogu sajandijuubeliks ilmunud raamat  "Põltsamaa raamatukogud. A. W. Hupeli aegadest 21. sajandisse", mille on koostanud Rutt Rimmel ja Siiri Õunap.

Spetsiaalsel Kirjasto 3000 koolitusel käisid komplekteerimisosakonna juhataja Maris Oro ja  teenindusosakonna juhataja Siiri Õunap. Tarkvaraalaseid koolitusi pakuti raamatukogutöötajatele  tegelikult napilt ning neistki said  osa vaid üksikud töötajad, teised  pidid õppima nende kõrvalt. 

Kaks esimest arvutit koos  tarkvaraga sai Põltsamaa raamatukogu komplekteerimisosakond  1996. aasta oktoobris. Järgmisel  aastal saadi server ja veel mitu arvutit.

Arvutite tulek muutis oluliselt  raamatukogutöö iseloomu. Kõigepealt asuti koostama elektroonilist kataloogi. Esmalt sisestati sinna raamatukogusse saabunud  uute raamatute kirjed, hiljem võeti käsile ka vanemad raamatud. Osteti vöötkoodilugejad  ning telliti raamatutele ID-Balti  vahendusel vöötkoodid, mis  vahetasid välja varasemad inventarinumbrid. E-laenutus käivitati  Põltsamaa raamatukogus täielikult 1. septembril 2004. Selleks  ajaks oli programm Kirjasto 3000  aga minevik.

Vargad majas

Kõnealuse programmi arendamine lõpetati juba 1990. aastate  teisel poolel. Selleks, et Eesti  raamatukogudes järgmise põlvkonna tarkvara kasutusele võtta,  tuli aga kõik raamatukogud  varustada interneti püsiühendusega. Selle tingimuse täitmisel  tuli appi avaliku teabe seadus,  mis kohustas omavalitsusi tagama interneti püsiühenduse ning  avalike internetipunktide (AIP)  loomise kõigis rahvaraamatukogudes. Põltsamaa raamatukogus  avati internetipunkt 2001. aastal. Esialgu paiknesid internetipunkti külastajatele mõeldud arvutid teenindusosakonnas, omaette ruumi sai AIP 2004. aastal, kui raamatukogu oma renoveeritud majja tagasi kolis. 

Arvutiajastu tõi kaasa ka ühe kriminaalse seiga Põltsamaa raamatukogu ajaloos. Ööl vastu 2001. aasta 4. aprilli varastati  asutusest kolm arvutit. Eelmisel  õhtupoolikul oli laenutajale silma jäänud kahe raamatukogus viibinud noormehe kahtlane käitumine. Politsei pidaski pärast  ekspertiisi tõenäoliseks, et üks varastest peitis end laenutusosakonda, riiuli taga olevasse  aknaorva, kus tal tuli seista vagusi keskööni, mil koristaja majast  lahkus. Üks, mis seda versiooni  kinnitas, oli peidukohast leitud  loik: vargal tuli ju pika ootamise  ajal sealsamas oma keha kergendada. Varastatud kraam -kolm  protsessorit, kolm kuvarit, kaks  kõlarit, kolm hiirt ja kaks hiirematti - viidi majast välja lugemissaali akna kaudu ja toimetati  minema autoga: seda kinnitasid majaesisele muruplatsile jäänud  autojäljed. Vargad - neli kohalikku koolipoissi - tabati mõne  päevaga. Nad tagastasid varastatu ja pidid kandma tingimisi  karistust. Raamatukogus hakati  aga kähku mõtlema turvameetmete tugevdamisele.

Nagu öeldud, lõpetati programmi Kirjasto 3000 arendamine  1990. aastate teisel poolel. Eesti  rahvaraamatukogudele uue tarkvara väljatöötamisega hakkasid  tegelema OÜ Deltmar (nende  programm sai nimeks RIKS) ja  OÜ URANIA Com (programm  URRAM).  Jõgeva Maakonna  Keskraamatukogu direktor, osakonnajuhatajad ja peaspetsialist  osalesid mõlema programmi  tutvustusel ning küsisid nõu ka  raamatukogu IT alal aegajalt  nõustanud Raul Oravalt. Ühiste  jõududega sündis üksmeelne ja läbikaalutud otsus hakata  kasutama RIKSi. Kahjuks toetas kultuuriministeerium ainult  URRAMi soetamist. Need raamatukogud, kes RIKSi valisid, pidid  kandma kogu tarkvarale ja selle  hooldusele tehtavad kulutused.  Õnneks leiti Jõgevamaal raha  selle programmi soetamiseks: edasised kogemused on näidanud, et RIKS on arusaadav ja arenguvõimeline.

Raamatuaasta Põltsamaal

2000. aasta aprillist kuni  2001. aasta aprillini kestis  meie riigis Eesti Raamatu Aasta  (ERA), millega tähistati 475  aasta möödumist esimese eestikeelse raamatu ilmumisest. ERA  korraldustoimkonda kuulusid  ka Vaike Oro, Tiiu Pihlakas ja  Rutt Rimmel Jõgeva Maakonna  Keskraamatukogust. 7. septembril 2000 sai Põltsamaa kirikus ja  kultuurikeskuses teoks üleriigiline konverents "Raamatulooline  Eesti. Kodumaa tundmise allikad", mis tõi Põltsamaale kokku  Eesti kultuurieliidi. Konverentsi  ajal avati kirikus kunagise kirikuõpetaja ja Eestimaa uurimise  algataja August Wilhelm Hupeli  mälestusmärk, põhiettekanded  tegid Toomas Paul, Hando Runnel, Arnold Everaus, Krista Aru  ja Jaan Eilart.

Sama aasta 24. novembril toimus Tiiu Pihlakase eestvedamisel  teinegi raamatuaasta konverents  "Trükitud Põltsamaal", mille ettekanded käsitlesid Põltsamaal  aegade jooksul tegutsenud trükikodasid ja nende toodangut.  Raamatuaasta Põltsamaal lõppes  piduliku kirjandusüritusega  kiriklas, kus Pärnu Endla teatri  näitlejad esitasid luulekava "Tule  tagasi, helmemänd". Autasustati  ka lugejatele korraldatud eesti  kirjandust käsitleva viktoriini  paremaid ja esitleti kauaaegse  Põltsamaa koguduse pastori,  emeriitpraosti Herbert Kuurme  raamatut "Pildikesi Põltsamaa  ajaloost". Nii et Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu andis  ERA kordaminekusse päris tubli  panuse.

1990. aastate teisel poolel hakatigi raamatuesitlusi sageli läbi viima kiriklas, sest raamatukogu  lugemissaal oli selleks liiga kitsas ja ebamugav. Aegajalt oli raamatukogutöötajatel rõõm esitleda ka oma linna autorite raamatuid : 1996. ja 2002. aastal näiteks Ülle  Lätte luulekogusid "Ärkad unest ja näed" ning "Vaikimise hind",.  1997. aastal Enn Kesa Siberi ainelist romaani "Haihtunud uduna", 2002.- aastal Henn-Kaarel  Hellati autobiograafilise sarja  esimest raamatut "Niidiliimija". 

1999. aastal oli Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu korraldada üleriigiliste raamatukogupäevade avaüritus. Raamatukogupäevade juhtmõtteks oli  kõnealusel aastal "Raamatukogu  ja raamatukoguhoidja kiiresti  muutuvas ajas". Traditsioonilisel  kõnekoosolekul, mis peeti taas  kirikla saalis, arutleti üheskoos  raamatukogu osa üle infoühiskonnas ja püüti vaadata ka  järgmisse sajandisse. Päeva teisel  poolel peeti raamatukogu ruumides ära ka asutuse 85. sünnipäev. 

1990. aastate lõpus ja uue sajandi alguses hoogustus erialane  suhtlemine teiste maakondade  raamatukogutöötajatega. Paljud  raamatukogud olid pärast iseseisvumist uued ruumid saanud,  paljudel olid vanad ruumid renoveerimise läbi teinud. Põltsamaa  raamatukogutöötajad käisidki  enne oma maja remonti usinasti  teiste uusi või uuendatud ruume  vaatamas, pärast remonti tuli  neil endil aga tükk aega mujalt  tulnud huvilisi võõrustada. 

Aastatel 2000-2008 toimusid  regulaarselt nelja maakonna,  Jõgeva-, Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa keskraamatukogude  kokkusaamised. Arutati lähemalt  komplekteerimise, lugejate teenindamise ja muude valdkondadega seotud probleeme ja tutvuti  üksteise muude tegemistega. 

Sõidud välismaale hakkasid  tollal ka raamatukoguhoidja  õhukese rahakoti seisukohalt  võimalikuks muutuma. 1998.  aastal korraldas Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu direktor  Vaike Oro maakonna raamatukogutöötajatele kultuurireisi Põhja-Norrasse.