Siiri Õunap  Vali Uudised (2014), 29. oktoober, nr. 82, lk. 5.

Aastatel 1971-1975 tsentraliseeriti Eestis rahval raamatukogude võrk, mis tõi kaasa suured ümberkorraldused. Loodi keskraamatukogude ja haruraamatukogude süsteem. Rajooni raamatukogud viidi ühtse juhtimise ja raamatupidamine alla.

Jõgeva Rajooni Raamatukogust sai 1974. aastal seoses rahvaraamatukogude võrgu tsentraliseerimisega Jõgeva  Keskraamatukogu asukohaga Põltsamaal, olles ainukene vabariigis, mis ei asunud rajoonikeskuses. Rajooni 30 küla- ja kaks linnaraamatukogu  läksid üle keskraamatukogu  alluvusse. Likvideeriti Nõva,  Kamari, Igavere ja Rutikvere  raamatukogud ning Estonia  kolhoosi raamatukogu. Mitmete töölõikude lisandumine tõi  kaasa töökohtade arvu suurenemise. Keskraamatukogus  moodustati neli osakonda:  komplekteerimis-, teenindus-,  metoodika-ja bibliograafiaosakond ning lasteraamatukogust  sai lasteosakond. Keskraamatukogu kaudu hakati tellima ja kohale toimetama kirjandust kogu rajooni raamatukogudele.  

1974. aastal sai raamatukogu bussi, millega tehti kõik tööks vajalikud sõidud: veeti laiali harukogude raamatupakid, käidi neid metoodiliselt juhendamas, kontrollimas jne.  Selleks, et paremini teenindada Põltsamaa piirkonna elanikke, hakati bussiga kaks korda kuus Umbusis ja Sakala sovhoosis ning Neanurmes raamatuid laenutamas käima. Selle tarbeks ehitati bussi riiulid, igale reisile võeti kaasa orienteerivalt 1000 raamatut.

Keskraamatukogud olid teatud mõttes eriseisundis: kirjastused (trükikojad) saatsid  neile trükiste sundeksemplare.  Sundeksemplaride kogumisega  tagati trükiste riiklik hoiustamine ja kaitse. Nagu elus ikka,  oli ka sellel tegevusel positiivne ja negatiivne külg. Positiivne  pool oli selles, et nii said raamatukogud trükiseid, mida  muidu poleks suutnud soetada,  negatiivse poole moodustasid  trükised, mis oleks jäetud muidu tellimata ja mis nüüd fondi koormasid.

Aastatel 1974-1982 tegutses raamatukogu juures kirjandusklubi Noorustuli. Klubi eesmärgiks oli äratada huvi kirjanduse vastu ja tutvustada uusi raamatuid. Anti ka algteadmisi näitekunstist, omandati etlemisoskusi, korraldati kirjanduslikke väljasõite ja kohtumisi. Noorustule liikmete omaloomingut avaldati Jõgeva rajoonilehes Punalipp ja teistes kohalikes lehtedes, ent seda kanti ette ka televisioonis ja raadios. Siinne kirjandusklubi saavutas üle-eestilise tuntuse.  Populaarsed olid ülerajoonilised noorte lugejate konverentsid. Koostöös Eesti Raamatuühingu Jõgeva rajooni osakonnaga korraldati 1974. aastal Jõgeval konverents „Raamat ja noor lugeja". 1975.  aastal olid konverentsil külalisteks Tartu Riikliku ülikooli  raamatukogu direktor Laine  Peep ja kirjandusloolane Aksel  Tamm. 1976. aastal kohtusid  lugejatega kirjanik Ain Kaalep ja Loomingu peatoimetaja  Kalle Kurg.

Aastate1 1977-1978 tähistati raamatukogudes suurejooneliselt A. H. Tammsaare 100.  sünniaastapäeva. 1977. aasta  detsembris oli Jõgeva rajoonis  klassikule pühendatud terve  nädal. Põltsamaal toimusid lugejate konverents ning pidulik  aktus, mille külalisteks olid Eerik Teder ja Tiiu Saarist, Tartu  Kirjandusmuuseum organiseeris väljapaneku oma fondidest,  Ugala teatri näitlejad esinesid  Tammsaare kavaga. Aktiivsemad lugejad viidi ekskursioonile Vargamäele, tutvustati  kirjaniku elu ja loomingut.  

Keskraamatukogu hoone  vajas hädasti kapitaalremonti.  Uudis sellest, et raamatukogu hakatakse remontima,  tuli 1976. aasta detsembris.  Töödeks vajalike materjalide  hankimine oli keeruline, kohati  ka naljakas. Laveeriti, vahetati  materjale ja kasutati tutvusi, et  hankida kõik vajaminev. Kapitaalremondi käigus paigaldati  majja keskküte ja veevärk ning  ehitati välja tualettruum. 

Raamatukogu sai remondi  ajaks ajutised ruumid kolmes eri paigas: teenindusosakond kolis tuletõrjemajja, komplekteerimis-ja metoodikaosakond kultuurimajja ning lasteosakonnast sai muusikakooli allüürnik. 19. jaanuaril 1979 avas raamatukogu oma Veski tänava hoones taas lugejaile uksed. Enam ei pidanud külmetama ei töötajad ega lugejad. 

1981. aastal hakkas tegutsema Jõgeva Keskraamatukogu kirjanduse ja kultuuriülikool,  mis käivitati kultuuritöötajate silmaringi laiendamiseks  ning tegutses kolm-neli aastat.  Loengud toimusid kord kuus  Põltsamaa kultuurimajas, Tartu Kunstimuuseumis ja mujal.  Külastati Tartu Riikliku Ülikooli teadusraamatukogu, Baeri majamuuseumi ning käidi ka  Leningradi kunstiväärtustega tutvumas.

Kaheksakümnendatel aastatel kohtusid raamatukogus  lugejatega Silver Anniko, Ott Arder, Villem Gross, Peeter  Urm, Lehte Hainsalu, Rudolf  Põldmäe, Tõnis Rätsep, Juhan  Viiding, Kalle Kurg, Maret  Kristal, Agu Sisask, Juhan  Peegel. Raamatupäevi organiseeriti ka H. Pöögelmanni  nim Kutsekeskkoolis nr 28,  Kuremaa Sovhoostehnikumis,  Põltsamaa EPTs ja Sakala  Tõulinnukasvatuse sovhoosis.  

5. oktoobril 1987 1oodi Jõgeva Keskraamatukogu ja Tiiu  Pihlaka eestvedamisel Põltsamaa Muinsuskaitse Selts. 1989.  aasta suvel hoo sisse saanud  Eesti kodanike komiteedesse registreerimispaigaks oli raamatukogu lugemissaal.

1980. aastate lõpus tihenesid sidemed väliseestlastega. 1989. aastal saabusid esimesed pagulaskirjanduse saadetised Põltsamaale. Raamatuid saadi Kanadast, Austraaliast, Rootsist. Suurim kingitus saabus 1992. aastal 600 raamatu näol Rootsist.

1988. aastal toimunud Eesti raamatukoguhoidjate V kongressil taasasutati Eesti Raamatukoguhoidjate ühing, mille eesmärkideks oli raamatukogunduse arendamine ning raamatukoguhoidjate kutsehariduse tähtsustamine.  1992. aastal võeti vastu Eesti Vabariigi rahvaraamatukogu seadus.

1990. aastal nimetati Jõgeva rajoon ümber maakonnaks. Linnad ja vallad said omavalitsusliku staatuse. 1. oktoobril  sai Jõgeva Keskraamatukogust  Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu. Kahekümne aasta sees  tuli maakonnas läbi viia teine  suur raamatukogude reorganiseerimine, seekord detsentraliseerimine. Maaraamatukogud,  mis olid senini olnud keskraamatukogu haruraamatukogud, läksid üle omavalitsuste  alluvusse ning seoses sellega  muutus keskraamatukogu roll.  Keskraamatukogu osaks jäi  raamatute komplekteerimine  ja raamatukogutöötajate erialane juhendamine. 1993. aasta  oktoobris anti Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu hoone omandiõigus ja riigivara üle Põltsamaa linna munitsipaalomandisse. Keskraamatukogu sai oma eelarvega asutuseks. 

Bibkollektor, mis senini oli raamatukogusid tsentraliseeritult raamatutega varustanud, reorganiseeriti. Kuna kirjastused pakkusid raamatuid omahinnaga, hakati nüüd raamatute hankimiseks kirjastustega otselepinguid sõlmima. Odavam tuli ka Tallinnas ise raamatukogu bussiga raamatute järel käimine.

1990. aastatel tõusis enneolematult raamatukogu külastatavus. Päevas külastas raamatukogu co 150 inimest. Lugemishuvi ja vajadus raamatute ja ajakirjade järele kasvas võrdselt nende hinnaga. Kuna sel ajal likvideeriti piirkonnas  mitmeid asutusi, leidsid tee raamatukokku töötuks jäänud  inimesed. Rohkem kui kunagi varem kasutasid seda ühisgümnaasiumi, põllutöökooli ja  ülikoolide õppurid. Tihti läksid lugemissaalis töökohtadena  käiku aknalauadki.

Suvel korraldati raamatukoguhoidjatele õppeekskursioone: külastati Eesti Lastekirjanduse Teabekeskust Tallinnas,  Hiiumaa ja Saaremaa reisidel  tutvuti sealsete raamatukogudega, 1991. aasta ekskursioon  viis aga Karjalasse.