« Tagasi

Raamatukogudele eraldati rohkem raha?!

Helve Tamm Vali Uudised (2014), 22. jaanuar, nr. 6, lk. 3.

Kultuuriminister allkirjastas läinud nädalal käskkirja, millega eraldati eelarvevahenditest rahvaraamatukogudele rohkem vahendeid tegevuskuludeks ja teavikute ostmiseks. Jõgeva maakonna keskraamatukogu poolt vaadates pole aga see rõõmusõnum sugugi nii rõõmus, kui arvata võiks.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kultuuriministeeriumist eraldati sel aastal maaraamatukogudele tegevustoetuseks 26 240 eurot rohkem kui läinud aastal.

"Maakonnaraamatukogude igapäevast tegevust korraldavad kohalikud omavalitsused, kuid vastavalt rahvaraamatukogude seadusele eraldab kultuuriministeerium neile ka tegevustoetust, mis katab maakonnaraamatukogu kuni nelja töötaja palgakulud. 2014. aastal on riigieelarves maakonnaraamatukoguna tegutsevate rahvaraamatukogude tegevuskulude katteks arvestatud 540 702 eurot, mis on 5,1% rohkem kui läinud aasta," märgitakse pressiteates.

Lisaks eraldati ka teavikute soetamiseks toetust kokku 1 677 889 eurot. Nagu juba kolmandat aastat kehtiv kord ütleb, läheb pool sellest toetusest mitmesuguste kultuuriväljaannete ja erinevatel konkurssidel auhinnatud teoste soetamiseks. Teist poolt üldisest summast saavad raamatukogud kasutada oma kogude täiendamiseks enda vabal valikul.

Konkreetsemaks minnes tähendab eelmainitu, et Jõgeva maakonna keskraamatukogule anti tegevuskuludeks 37 941 eurot ning teavikute soetamiseks 53 622 eurot.

Jõgeva maakonna keskraamatukogu direktor Rutt Rimmeli sõnul tähendab see tõesti 5,1-protsendilist palgatõusu neljale töötajale ning teavikute ostmiseks on vähemalt Jõgevamaal tänavu 156 eurot tegelikult vähem kui mullu.

"Käskkiri on küll allkirjastatud ja pressiteated laiali saadetud, kuid lepingut raamatukogudega veel pole. Konkreetseks läheb asi siis, kui saame lepingu. Dokument peaks tulema siis, kui eelmine aruanne on antud. Eks see tuleb varsti, neil päevil. Kindlasti jaanuaris. Peab ütlema, et raha, mis teavikute ostmiseks eraldatakse, on arvestatud ju piirkonna elanike arvu järgi. Meie maakonnas on aga elanike arv tõsiselt vähenenud. Ja see tähendab ka väiksemat summat. Kui nüüd tänavusi ja eelmise aasta summasid võrrelda, siis eelmisel aastal oli summa 53 778 eurot, tänavu 53 622 eurot. Õnneks pole vähenemine kõige suurem. Kõigest 153 eurot. Ma isegi kartsin, et vähenemise number on isegi suurem. Ja see 5,1% palgatõusu jaguneb vaid nelja töötaja peale, kuid ei kata kõiki meie töötajate palkasid," kommenteeris Rimmel teemat.

Seega on maha hõigatud vahendite kasv, nii nagu paljud muudki asjad, kahe otsaga. Kui ühelt poolt antakse juurde, siis ei pruugi see tähendada veel suurt õnne õue saabumas. Kuna Jõgeva maakonna keskraamatukogu peab tänavu ka oma saja aasta juubelit, tähendab see lisakulusid, mida riigi poolt eraldi ei toeta keegi.

"Raha saame selleks juurde siis, kui me raha taotleme ja see taotlus rahuldatakse. 11. veebruaril on esimene taotluse voor. Ja me oleme taotlusi esitanud. Ja meil tuleb juubeliga seoses ju laager. Õigem oleks öelda õppepäevad, 29.-31. juulil. Nende kolme päeva tegevuskoht on Põltsamaa, kuid öömajal oleme Kirnas koolituskeskuses. Õppepäevade eesmärk on Jõgevamaa kultuurielu, sealhulgas ka raamatukogude tegevuse, tutvustamine riigi ülejäänud raamatukogudele. Õppepäevad lõpevad meie raamatukogu juubeli tähistamisega. See on nüüd raamatukogude vahel ja üleriigilisel tasemel. Aga avalikkusele suunatud juubeli tähistamine toimub oktoobris raamatukogude päevade ajal. Siis tuleb ka suurem pidu. Ja ilmumas on ka meie raamat, mida me kõik siin praegu kirjutame. Tööplaan on selline, et jaanuari lõpuks peaksid kõik artiklid valmis olema ning siis saame need edasi anda toimetajale ning sealt edasi juba trükikotta. Trükime siin Põltsamaal, ikka omade juures. Mulle tundub, et see eelarveaasta tuleb meil küll pingelisem kui teised aastad. Meile on see aasta eriline aasta ja kui me tahame oma juubelit väärikalt tähistada, siis kulub selleks ka raha. Midagi pole teha, kõik maksab ja aina rohkem," rääkis Rimmel.

Raamat, mille nad ühiste jõududega valmis "küpsetavad", on tõesti sajandivanuseks saava raamatukogu üks väärikas märk. Seda enam, et ühtset trükist, kus Jõgevamaa raamatukogude ajalugu sees, pole olemaski. On küll erinevaid dokumente, kuid need on kõik siin-seal laiali. Kahjuks pole kõiki dokumente ka säilinud. On need kaduma läinud siis sõja käigus või hävinud aja jooksul muul moel. Rimmel tunnistas, et kindlasti jääb õhku rippuma seetõttu mitmeid küsimusi, millele me kunagi vastuseid ei saagi.

"Ka suvine laager on selle eesmärgiga, et tutvustada Jõgevamaad, siinseid kultuuriobjekte ja inimesi, kes siin midagi teevad. Et tõesti näidata, et meie maakonnas on tegijaid, et me pole lihtsalt Kesk-Eesti. See informatsioon läheb ju läbi raamatukogude ka mujale rahvani. Ja näiteks meie raamat pole ainult ühe raamatukogu sada aastat. See näitab raamatukogunduse arengut Põltsamaal juba alates 18. sajandist. Siin tegutses Hupel, karskusseltsi ühinguid jne. Neid tegijaid on tohutult. Näiteks Hupel asutas siin Eestis üldse esimese lugemiseringi. Peab ütlema, et siit on ju nii palju teisigi asju oma alguse saanud. Nii on see kokkuvõtteks meie kultuurilugu. Tahan öelda, et meie ajalooraamat on rohkem kui ühe raamatukogu juubel. Usume, et kogu see ajalugu väärib ühtsete kaante vahele panemist," selgitas direktor.

Kokkuvõtteks peab möönma, et otseselt Jõgeva maakonna keskraamatukogule ei tähendanud ministri poolt kergitatud summad suurt tõusu, kuid loodetavasti on riigis raamatukogusid, kus üldine numbrite suurenemine kajastus ka nende eelarves.