« Tagasi

Raamatukogus tehti tublimatele suvel lugejatele kingitus

Helve Tamm  Vali Uudised(2014), 26. november, nr. 90, lk. 5.

Jõgeva maakonna keskraamatukogu lasteosakond tänas 20. novembril, rahvusvahelisel lastepäeval, tublimaid suvel lugejaid väikese suupistega. Tänutäheks oli ka kohtumine vahva külalise, muinasjutuvestja Veronika Kivisillaga.

Raamatukogu lasteosakonna juhataja Nelli Orgmaa märkis, et tublide laste päeva on peetud juba  mitu aastat. Korraldatakse see algklassidele ning  eesmärgiks on panna lapsi lugema ka suvel. Samas  tunnistas Orgmaa, et tänane tehnikat täis aeg on jätnud paratamatult jälje  laste lugemisse. Aina vähem ollakse raamatutest  huvitatud, sest internet on  selle koha endale haaranud.  Aga raamatute lugemine  ei ole pelgalt ajaviitmine,  vaid harib noorte maailmatunnetust sügavuti, aitab  arendada suhtlemisoskust  ja eneseväljendust ning on  seega olulisem kui esmapilgul tundub.

Ka lastele muinasjutte lugema tulnud õpikute  koostaja, luuletaja ja õpetaja ametis olnud, praegu  Eesti Kirjanike Liidus töötav Veronika Kivisilla möönis, et iga aastaga hakkab  aina rohkem silma laste  lugemisoskuse vähenemine. Ja see ei tähenda sugugi  mitte tähtede omavahel  kokku veerimist, vaid loetava sisu taipamist. Loetakse  sõnu kokku küll, kuid neist  moodustavat mõtet on juba  paljudel raske hoomata.   „Tean seda rääkida oma  õpetajakogemustest. On  tõesti hull asi, et loetavast  ei suudeta aru saada," tõdes ta.

Seetõttu ongi raamatukogus igal aastal korraldatud suvine lugemine   oluline, kuna suunab lapsi   rohkem lugemist harjutama.

„Suvise lugemise kokkuvõte on alati sügisel. Meil    oli lastele antud raamatute    nimekiri, mida oleme neile    suvel lugemiseks soovitanud. Peab ütlema, et kõige    tublimad lugejad olid sel    aastal 2.a ja 2.b klass. Aga    ka teistes klassides olid tublisid lugejaid ning seetõttu    otsustasime enda juurde    kutsuda ka kõik teised    ning teha kõigile kingitus. Ja kingituseks oli meie    külaline Veronika Kivisilla    ja pärast ühine koogi söömine," andis Orgmaa teada.     Tuleb tunnistada, et    Kivisilla on tõesti väga hea    muinasjutuvestja, sest ega    ta ilmaasjata ole osalenud    isegi rahvusvahelistel jutuvestjate konkurssidel.    Tema jutustatud lood olid    vahvad ja panid lapsed    lõbusalt naerma. Sekka    lugudele lauldi koos ka paar    laulu.

Kivisilla rääkis lastele,    et kaugetel aegadel, kui polnud veel telefone ega internetti, olid jutuvestjad eriti hinnas, sest kandsid oma lugudega maailma laiali kõiki sündmusi, mis kuskil toimusid. Seega olid jutustajad omamoodi uudiste kandjad. Ja kuna leiutatud polnud sel ajal veel ka televiisor, kujutas kellegi elav jutuvestmine omamoodi meelelahutust. Kivisillat kuulates tükkis vägisi pähe mõte, et tegelikult vajame me sarnaseid muinasjuttude lugejaid isegi tänasel päeval. Me vajame muinasjutte ja vajame nende esitajaid, sest  see teeb hingele head. Ja  head teeb sellega, et paneb  kaasa mõtlema ning otsima seoseid mõistukõnedel ja  elulistel olukordadel.

„Indiaanlastel oli näiteks nii, et lapsi ei karistatud kunagi vitsaga, vaid  saadeti nad külanõia juurde  mingit lugu kuulama. Ja  see lugu puudutas alati  seda tegu, mida laps valesti  tegi. Just jutustuse kaudu  viidi lapseni mõistmine  selle kohta, miks ta tegu polnud just parem," selgitas  Kvisilla juurde.

Ka raamatute lugemine  on seetõttu väga oluline,  sest oma lihtsal ja leebel  moel aitab elus toimuvaid  olukordi palju paremini  mõista. Aitab teistega juhtunu kaudu aru saada ka  enda asjadest. Seepärast  tulebki raamatukogu töötajatele öelda suur aitäh selle  eest, et nad ei jäta jonni,  vaid jätkavad laste suunamist raamatute poole.