Põltsamaa lugemisringi raamatukogust Jõgeva Maakonna Keskraamatukoguks (1914-1944) IV osa
Siiri Õunap Vali Uudised (2014), 31. oktoober, nr. 83, lk. 6.
Raamatukogudes oli alanud arvutiajastu. 1995. aastal moodustati üleriiklik rahvaraamatukogude automatiseerimise töögrupp, kes hakkas organiseerima raamatukoguhoidjate koolitamist ning otsima rahastajaid. 1996. aastal korraldati tarkvara hankekonkurss, mille võitis Soome tarkvara Kirjasto 3000. Tänu Avatud Eesti Fondi toetusele alustati projekti elluviimist 20 maakonna ja linna keskraamatukogus, sealhulgas ka Jõgeva Maakonna Keskraamatukogus. Sama aasta oktoobris anti raamatukogule üle kaks arvutit koos tarkvaraga (aastaks 2004 oli kõigil töötajatel oma personaalarvuti).
Alustati elektroonilise kataloogi koostamist ning tehti ettevalmistusi üleminekuks elektroonilisele laenutusele. Keskraamatukogus käivitati e-laenutus täielikult 1. septembril 2004, mil Kirjasto 3000 oli välja vahetatud veebipõhise Raamatukogude lnfo- ja Kataloogisüsteemi (RIKS) vastu. Eestis hakkasid rahvaraamatukogudele mõeldud tarkavara väljatöötamisega tegelema Deltmar OÜ (RIKS) ja URANIA Com OÜ (URRAM). 2002. aastal osalesid keskraamatukogu töötajad mitmel mõlema programmi tutvustustel. Tarkvaravalikut kaaluti põhjalikult. Valik langetati üksmeelselt programmi RIKS kasuks. Kahjuks toetas siis ja toetab tänaseni kultuuriministeerium vaid programmi URRAM soetamist ja arendamist.
2001. a. saadi projekti "KülaTee 2" raames esimesed kolm avaliku internetipunkti arvutit.
Paralleelselt elektronkataloogi koostamisega toimus maakonnaraamatukogus aastate1 1995-1999 üleminek seniselt teavikute kümnendliigituselt rahvusvahelisele liigitussüsteemile UDK.
Samal ajal muutus üha teravamaks raamatukogu ruumi probleem: lisaks ruumipuudusele hakkas töötajate ja raamatute tervist rikkuma leviv hallitus. Raamatuid tuli suures koguses maha kanda. Ajutist leevendust pakkusid ruumiprobleemile 1998. aastal hoidlaruumideks eraldatud kaks pisikest tuba Põltsamaa ühisgümnaasiumi internaadimajas.
Eestikeelse raamatu ilmumise 475. aastapäeva tähistati eesti raamatu aastaga (2000-2001). Raamatuaasta avaürituse külalisteks olid Contra ning Piret Päär. Toimus kaks raamatuaasta konverentsi: „Raamatulooline Eesti. Kodumaa tundmise allikad" ning „Trükitud Põltsamaal''. Raamatuaasta lõpetati kirjandusõhtuga, kus esinesid Pärnu teatri Endla näitlejad luulekavaga „Tule tagasi, helmemänd". Autasustati lugejate seas korraldatud viktoriini „Parim eesti kirjanduse tundja" võitjaid ning esitleti Herbert Kuurme raamatut „Pildikesi Põltsamaa ajaloost".
2003. aastal valmis raamatukogu renoveerimise ja juurdeehituse projekt, paigaldati pidulikult nurgakivi. Renoveerimise ja juurdeehituse ajaks (sügis 2003-kevad 2004) asus raamatukogu Lossi tn 9 (linnavalitsuse maja). Kolimisel olid raamatukogutöötajatele abiks töötud, kuid selle töö raskust nähes nende arv kahanes. Nii kujunes 65 000 eksemplarist koosneva raamatufondi edasi- tagasi kolimine raamatukogu töötajatele rängaks tööks - appi olid kutsutud ka pereliikmed. 18. juunil 2004 toimus renoveeritud ja 234 m2 põrandapinda juurde saanud raamatukogu pidulik avamine. Uude ossa kolisid komplekteerimis- ja lasteosakond. Raamatukogu sai ka kaasaegse sisustuse.
2005. aasta märtsis täitus Vaike Orol 35. tööaasta raamatukogu direktorina. Tehtu eest tunnustati teda Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu preemiaga. Vaike Oro oli otsustanud, et annab ameti üle uuele direktorile ja jääb teenitud puhkusele. 2005. aasta septembris kinnitati Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu direktoriks seni lasteosakonna juhatajana töötanud Rutt Rimmel.
Veebiväljundi sai raamatukogu kodulehena 2005. aastal. Sama aasta sügisest alustati Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu eestvedamisel ja suunamisel Jõgevamaa raamatukogude ühise e-kataloogi loomist. 2007. aastal võis rääkida juba toimivast maakonna e-kataloogist, mis hõlmas 30 rahvaraamatukogu ja 8 kooliraamatukogu. 2008. aasta jaanuariks olid kõik maakonna rahvaraamatukogud üle läinud elektroonilisele laenutamisele.
Maakonna raamatukogud tellivad teavikuid keskraamatukogu komplekteerimisosakonnas koostatud tellimisnimestike alusel. Eelistatud on rahvuskultuuri ja eestlust käsitlev kirjandus, eesti autorite ilukirjanduslik looming, teatmekirjandus, laste- ja noortekirjandus ning väärt tõlkekirjandus.
Regulaarseks muutus maakonna raamatukogutöötajaile koolituspäevade korraldamine. Lisaks koolitustele hakati korraldama raamatukogutöötajatele väljasõidupäevi Jõgevamaa omavalitsustesse ning sealsetesse raamatukogudesse. Detsembris toimuvad maakonna eri paigus meeleolukad jõuluseminarid. Suvised koolitusreisid on viinud maakonna raamatukoguhoidjaid nii Eesti erinevatesse paikadesse kui ka paljudesse välisriikidesse (Soome, Ahvenamaa, Norra, Taani, Saksamaa, Prantsusmaa jne).
2006. aastal korraldati linna 80. sünnipäeva ürituste raames ajalookonverents ,,Raamatukogude roll Põltsamaa ajaloos".
2008. aastal seati sisse Jõgeva maakonna raamatukogupreemia IDA, mis väärtustab raamatukogundust ja selle edendajaid. Preemiaga jäädvustati kauaaegse Põltsamaa raamatukogu raamatukoguhoidja ja juhataja lda-Helene Sutt-Reima elutööd ja mälestust.
Tartu kirjandusfestivalil Prima Vista on kombeks sõita viimaseks toimumispäevaks külla mõnda Eesti linna, kus toimub festivali pidulik lõpetamine. 2010. aastal toimusid väljasõidupäeva üritused Põltsamaal lossiõues. Enne festivalipäeva elasid Põltsamaal ja linna lähedal lühiajaliselt viis sulemeistrit, kes siin inspiratsiooni kogusid (Olavi Ruitlane E. Bornhöhe „Tasuja" radadel, Kristiina Ehin Võisikul, Hannes Varblane Pajusis, Lauri Sommer Kuningamäel, Kadri Kõusaar Kaarlimõisas). Neist lugudest koostati ainulaadne raamat „Mehed ei nuta II", mida Põltsamaal esitleti. Esitleti ka Põltsamaa ühisgümnaasiumi algklassilaste omaloomingu põhjal valminud kogumikku „Tervisest läbi lapse meele ja keele''. Päev läbi oli avatud loetud raamatute laat. Nooremale publikule oli avatud Urmas Nemvaltsi koomiksituba ning esinesid kohalikud noored breigi tantsijad. Festivalikülalised said võimaluse tutvuda Põltsamaa ja ümbruskonna kirjanduslooliste paikadega. Päeva tõmbenumbriks oli laulvate kirjanike kontsert, kus esinesid Merca, Tuuli Taul, Jaan Pehk ning Aapo llves. Väljasõidupäeva lõpetas luulelahing.
2008. aasta sügisest sai maakonnaraamatukogus alguse salongiõhtute traditsioon, 2011. aastast tegutseb raamatukogu juures filmiklubi. Salongiõhtuid on sisustanud: Andres Ehin ja Ly Seppel, Leo Kunnas, Andrus Kivirähk, Mats Traat, Indrek Hargla, Andrei Hvostov, Contra, Margit Kilumets, Maire Aunaste, Epp ja Justin Petrone, Hedvig Hanson, Diana Klas ja Jüri Aarma, Vello Salo, David Vseviov, Imbi Paju jpt
Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu nõukogu, kuhu kuulub 7 liiget, kutsuti ellu 2009. aastal.
Raamatukogutöö üks töölõike on kodulootöö. Artikleid bibliografeeritakse nii Vooremaast kui ka Vali Uudistest. Ühtlasi juhendatakse maakonna raamatukogusid valla- ja linnalehtede bibliografeerimisel ning koordineeritakse tööd maakondliku koduloo andmebaasiga.
Raamatukogu kodulehele on välja pandud valiknimestikud „Jõgevamaa kirjarahvas", „Kirjamehed (naised) Põltsamaa kultuuriloos", „Kakskümmend baltisaksa suurkuju Põltsamaa ajaloos", „Põltsamaa muusikategelased" ning „Koduloolisi väljaandeid". Koostatakse maakonna kodulooliste tähtpäevade kalendrit.
Sajandipikkusel teekonnal on palju muutunud. Täna räägime raamatukogust kui mitmekülgsete funktsioonidega kultuuriasutusest, kus kõrvuti traditsiooniliste raamatukoguteenustega pakutakse kaasaegseid e-teenuseid. Siin käiakse otsimas lugemisvara ja informatsiooni, nautimas kultuurielamusi, suhtlemas ja aega veetmas. Olete oodatud!