Põltsamaa lugemisringi raamatukogust Jõgeva Maakonna Keskraamatukoguks (1914-1944) II osa
Siiri Õunap Vali Uudised (2014), 24. oktoober, nr. 81, lk. 6.
1945. aasta veebruaris arutati Põltsamaa linna partei algorganisatsiooni koosolekul ühe küsimusena linna avaliku raamatukogu taasavamist. Kultuurivaldkonna kõige keerulisemaks probleemiks peeti siiski kultuurimaja puudumist.
Raamatukogu avamiseni jõuti 1945. aasta suvel. Jaan Põldra majas Lille tänaval anti raamatukogu käsutusse üks väike tuba, millest käisid läbi ka hambaarsti patsiendid. Peatselt koliti hambaarstikabinet siiski mujale. 1947. aastal sai raamatukogu enda käsutusse ka hambaarsti ruumi ning raamatukogu pindala oli nüüd 38 m2 - ühes toas asus raamatukogu ja teises lugemislaud. Inventari raamatukogul endal polnud, kasutati kultuurimaja mööblit - üht kappi, üht riiulit ja kaht tooli. Kõik raamatud olid nummerdatud, kuid puudus kartoteek. Raamatute nimekiri oli seinale kleebitud paberilehtedel.
1. jaanuari 1946. aasta seisuga oli raamatukogus 385 köidet, sellest ilukirjandust 280, lastekirjandust 30 köidet. Valdavalt olid need kokku korjatud ümbruskonna sõjakahjustustest puutumata jäänud raamatukogudest. Lugejaid oli 120, laenutusi 353.
1948. aasta esimesel poolel kolis Põltsamaa Linna Raamatukogu uutesse ruumidesse, mis asusid aadressil V. Kingissepa tn 15 (Lossi tn 15). Raamatukogu kasutuses oli kaks tuba pindalaga 45 m2. Raamatukogu oli lugejatele avatud 6 päeva nädalas ja 6 tundi päevas. Raamatud olid liigitatud, kantud põhinimestikku ning vastavalt nõuetele riiulitele paigutatud.
Seoses Põltsamaa rajooni moodustamisega 1950. aastal asus Põltsamaa raamatukogu täitma rajooniraamatukogu funktsioone ning hakkas kandma Põltsamaa Rajooni Raamatukogu nime. Rajoonis oli 26 külaraamatukogu, mida rajooniraamatukogu pidi metoodiliselt juhendama. Need olid Adavere, Aidu, Pauastvere, Käsukonna, Imavere, Kaavere-Oorgu, Kolga-Jaani, Odiste, Tammiku, Lalsi, Meleski, Lätkalu-Leie, Pajusi, Pajusi-Luige, Neanurme, Lustivere, Kursi, Päinurme, Tapiku, Rutikvere, Lahavere, Kamari, Umbusi, Soosaare, Nõmavere ja Vitsjärve raamatukogud.
1953. aastal eraldati rajooniraamatukogu kogudest lastekirjandus, millega pandi alus Põltsamaa Linna Lasteraamatukogule. Kahest raamatukogu ruumist väikesem jäi lastele.
1955. aastal anti raamatukogule kasutada tuletõrjeühingu 66 m2 põrandapinnaga saal Lenini tn 3 (Lossi tn) hoones. Lasteraamatukogu jäi senisesse asukohta, saades endale juurde vabanenud toa. 1956. aastal moodustati kaks rändraamatukogu: üks mehhaniseerimiskooli nr 8, teine Põltsamaa Rajooni TSN Täitevkomitee juurde.
Raamatukoguhoidjad said erialaseid teadmisi lühematelt või pikematelt kursustelt, mille põhiliseks korraldajaks oli Fr. R. Kreutzwaldi nim Riiklik Raamatukogu Tallinnas, ning Tallinna Kultuurharidusala Koolist. Kord kuus käisid kõik raamatukogutöötajad rajoonikeskuses seminaridel teadmisi ja korraldusi saamas. Rajooniraamatukogu Põltsamaal oli ka praktikabaasiks Tallinna Kultuurharidusala Koolile. 1958-1962 viibis siin praktikal 13 esmakursuslast.
1950. aastate alguses hakkas Riiklik Raamatupalat koostama ja trükkima raamatute annoteeritud kataloogikaarte, 1962. aastast ka artiklite ja retsensioonide trükikaarte. Igas rahvaraamatukogus pidi lisaks alfabeetilisele ja süstemaatilisele kataloogile olema ka artiklite ja retsensioonide kartoteek.
Iga raamatukogu juures pidi töötama raamatukogu nõukogu. Põltsamaal tegutses raamatukogu ja kultuurimaja ühine nõukogu, mille liikmed aitasid massiüritusi korraldada ja tegid ettepanekuid tööplaanide koostamisel. Tegutsesid ka ühiskondlikud raamatukoguhoidjad, kes viisid vanematele inimestele kirjandust koju või abistasid laenutajaid laenutamisel.
Raamatukogudes tehtav nn massitöö, mis koosnes näitlikest ettevõtmistest, nagu plakatite ja fotolehtede eksponeerimine ja raamatunäitused, ning suulistest üritustest, nagu teema- ja kirjandusõhtud, raamatuarutelud ja lugejate konverentsid, pidi olema otseselt või kaudselt päevapoliitikaga seotud. Moodi läksid elavad ajalehed ja kirjanduslikud kohtud. Tihti oli raamatukogu üritustel avatud kirjanduse müügilett. Raamatute levitamise hoogtöökuul propageeriti kirjandust raadiosõlme kaudu. Riiklikult oli välja kuulutatud loosung „Kõik lugemisvõimelised elanikud raamatukogu lugejaks!„.
1962. aasta mais kolis raamatukogu endise kultuurimaja ruumidesse Veski tn 3, kus oli kasutada 256 m2 põrandapinda. Kolimisvõimalus avanes tänu sellele, et linnas valmis uus kultuurimaja. Pärast endises kultuurimajas tehtud põhjalikku remonti paigutati sinna nii rajooni-, laste- kui ka parteikomitee raamatukogud. Uus sisustus (riiulid, kapid, lauad, toolid) saadi Kohaliku Majanduse Kombinaadi puidutsehhilt. Uude hoonesse mahutati lahedalt 40 000 köidet raamatuid ning ajalehed-ajakiriad. Raamatute paigutamisel oli võimalik rakendada avariiulite süsteemi, mis tollal üle Eesti levis. Kättesaadavaks tehti ka lugemissaali bibliograafia- ja teatmekogu. Lugejaid oli Põltsamaa raamatukogus 1962. aasta lõpuks 1316.
Kuigi Põltsamaa raamatukogu ruumid pälvisid kiitust vabariigistki, olid olmetingimused endiselt tagasihoidlikud - puudusid keskküte, veevärk ja kanalisatsioon. Põrandapesuvett ammutati jest, kuivkäimla asus õues.
Põltsamaa rajoon likvideeriti 1. jaanuarist 1963 ning selle territoorium jagati Jõgeva, Paide ja Viljandi rajooni vahel. Põltsamaa ja selle ümbrus liideti Jõgeva rajooniga. 1963. aasta algul sai Põltsamaa raamatukogust lühikeseks ajaks taas linnaraamatukogu. 1. maist 1964 nimetati Põltsamaa Linnaraamatukogu aga ümber Jõgeva Rajooni Raamatukoguks. Jõgeva rajoonis olid vee 1 rajooni lasteraamatukogu, 2 linnaraamatukogu, 2 linna lasteraamatukogu, 39 külaraamatukogu ja 4 teiste süsteemide raamatukogu. Tegutses ka 50 rändraamatukogu ning laenutuspunkti. Rajooniraamatukogu koos rajooni kultuuriosakonnaga korraldas nõupidamisi ja seminare külaraamatukogudele, viimased olid mitme päevased ja kaugemate raamatukogude töötajatel tuli neil osalemiseks Põltsamaal ööbida.
Põhitööle lisandunud ühiskondlikke kohustusi oli raamatukogutöötajatel tollal palju: osaleda tuli loomaloendustel, teha valimiseelset agitatsioonitööd, ametiühingutööd, kujundada näitagitatsiooni põllumajandusettevõtetele, teha nn šefluspäevi kartuli- ja köögivilja koristamisel jm.
Raamatukogu juures tegutses „Huvitavate kohtumiste klubi", lugemissaalis käis koos linna parteialgorganisatsiooni juures töötav algastme poliitkool.
1966. aastal tähistati 200 aasta möödumist esimese eestikeelse ajakirja väljaandmisest Põltsamaal. See kujunes tähtsündmuseks kogu Eesti kultuuriloos. Koostöös Kirjandusmuuseumiga ning TRÜ Ajaloo-Keeleteaduskonna dekaani Juhan Peegliga valmistati ette temaatiline õhtu „200 aastat eesti ajakirjandust".
Raamatukogusid kontrollisid ülevabariigilised kontrollbrigaadid. 1960. aastatel kuulusid neisse Fr. R. Kreutzwaldi nim ENSV Riikliku Raamatukogu töötajad. Hiljem, kui kultuuriministeeriumi juurde moodustati Raamatukogude lnspektsioon, olid kontrollbrigaadide liikmed ka sealt.
Tehnilistest abivahenditest sai raamatukogu kuuekümnendate lõpus termoelektrilise kopeerimisaparaadi TEKA. Termoreaktiivne paber säilitas kujutise umbes aastaks, seejärel kiri kadus. TEKA tuli pärast kasutamist tööpäeva lõpus viia hoiule linna täitevkomiteesse.
1972. aasta oli UNESCO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks raamatuaastaks. Aasta deviisiks oli ,,Raamat igaüheni".