« Tagasi

Parem katkine roie kui rist haual

Raimo Metsamärt  Vali Uudised (2014), 17. oktoober, nr. 79, lk. 5

SA Tartu Kiirabi poolt korraldatud teavituspäeval sai ka Põltsamaal harjutada, kuidas äkki kokku kukkunud inimene taas ellu äratada

Esimene koolitus toimus raamatukogus. Kiirabi töötaja Rain Sults rääkis elustamisest lähemalt: „ Kui inimene kukub teie juuresolekul kokku ja ei ole teadvusel ning tal puudub pulss,  siis tuleb helistada häirekeskusesse, kus antakse näpunäiteid, mida edasi teha.  Kuni kiirabi tulekuni tuleb inimene vabastada riietest,  asetada käed rinnakule ja  alustada südamemassaaži.  Tänaseks päevaks on vahekord 30:2 ehk siis 30 südamemassaaži ja 2 kunstlikku hingamist. Kuna kunstlik hingamine ei käivita südant, siis see enam vajalik  ei ole ehk prioriteediks on  südamemassaaž. Käed tuleb  asetada rinnaku keskele  ja vajutada nii tugevalt, et  rinnak vajuks kokku 5-6  sentimeetrit, tempo peaks  seejuures olema 100-120  korda minutis. Kui kaua  seda peaks tegema? Nii-  kaua, kui on selleks jõudu,  seni kui jõuab kohale kiirabi  või kui kannatanu tuleb  teadvusele. Siinjuures EI  TOHI unustada häirekeskusesse helistamist - paraku  on see kujunenud üsna levinud veaks. Kui endal elustamisel jaks kipub lõppema,  saab seda teha ka kahekesi,  aga jälgima peab kindlasti,  et rütm ei kiireneks. See on  ka üsna levinud veaks. Samuti võivad esmaabi andjal  erutusest käed higiseks  minna, siis tuleks nad panna sõrmseongusse. Kõige  suurem tõrge südamemassaaži tehes on hirm, et äkki  ma teen valesti. Tegelikult  tehakse kõik hullemaks siis,  kui abi ei anta. Kardetakse,  et esmaabi käigus võivad  roided murduda ja kui kuulda on raginat, ehmutakse  niivõrd, et lõpetatakse otsekohe tegevus. Selles, et roie  murdub, ei ole midagi ebatavalist ja see ei tähenda, et midagi on valesti tehtud. Seega ei tohiks oma tegevust lõpetada, sest roide murd siin surma kindlasti ei põhjusta. Esmaabi andvatel naistel on siin meeste  ees veel üks eelis -hääl. Ei maksa peljata appi hüüdmist, sest olgu tegemist või  pimeda pargiga, naishääle  appikarje peale tormatakse  kohale hoopis sagedamini kui meeshäält kuuldes."  Selliseid teabepäevi korraldab Taru Kiirabi koos oma partneritega teist aastat.  Sellel aastal on taoline tegevus laienenud üle Eesti  ehk kõikjale, kus asuvad  Tartu Kiirabi baasid ehk  siis teabepäevad toimuvad  kahekümnes kohas.

Seega on üleskutse kõigile inimestele: selleks, et  omandada inimelu päästmise oskused, kulub ainult  3-5 minutit. Leidke see aeg,  sest iga inimelu on väärt päästmist.