« Tagasi

Kultuurivallas sõltub kõik inimestest

Riina Mägi  Vooremaa(2014), 28. oktoober, nr. 123, lk. 5.

Möödunud reedel oli Jõgevamaa kultuurirahval ja omavalitsusjuhtidel võimalus kohtuda meie  maakonnas visiidil viibinud kultuuriministri Urve Tiidusega ning pärida temalt aru asjade kohta, mille pärast süda valutab. Minister suuri rahalaevu ja kiireid lahendusi ei pakkunud, vaid andis küsimustele realistlikud vastused.

Kohtumine ministriga leidis aset Jõgeva kultuurikeskuses. Küsimusi oli laekunud eelnevalt e-posti teel, ent neid sai küsida ka kohapeal.

Üks küsimus puudutas rahvamajade seadust, mille ettevalmistamine vahepeal kultuuritöötajate meeli elevil hoidis. Omavalitsuste  kultuurikorraldust riiklikult reguleerivast seadusest loodeti, et see kaitseb kultuuriasutust juhul, kui  seda haldav omavalitsus leiab, et see rahapuudusel või muul põhjusel sulgeda tuleks. Minister  kinnitas, et rahvamajade seaduse eelnõu praegu valitsuse laual pole.  Ning see, kuidas omavalitsuses  kultuuriasju aetakse, sõltub põhiliselt ikkagi sellest, milliste hoiakutega inimesed kogukond linna või  vallavolikogud on valinud.

 "Kui volikogus on sellised inimesed, kes teavad, miks peab  raamatuid lugema, muusikat  kuulama või lastele muusikaharidust andma, ning mäletavad ka  põhiseadust, mis sätestab, et meie  riik eksisteerib muu hulgas selleks,  et hoida meie kultuuri, siis ei juhtu kultuuriga midagi halba," ütles  Urve Tiidus. "Ükskõik, kui palju  sa seadusi teed või kui palju raha  annad, lõppkokkuvõttes sõltubki  kultuurivallas kõik ikka inimestest: kas nad suudavad endale  eesmärke püstitada ja neid täita."

Ükski uks pole suletud

Teise olulise teemana tõsteti  kohtumisel üles Kesk-Eesti kultuuriprogrammi küsimus. Eesti  riik on käivitanud nimelt mitme  piirkonna, näiteks Setomaa, saarte, Kihnu ja Peipsiveere kultuuri  toetava programmi, millest saab  projektidega raha taotleda. Kesk-  Eesti pole paraku ühegi niisuguse  programmiga hõlvatud ning seetõttu on meie võimalused oma  kultuuriprojektidele rahalist katet  saada ahtamad.

 Urve Tiiduse sõnul on spetsiaalsed programmid käivitatud tugeva eripäraga ja paikkondliku identiteediga tugevasti seotud kultuuride toetuseks ning programmi käivitamisel on olnud initsiaatoriteks kohapealsed agarad eestvedajad.

"Nii et asuge oma sellekohaseid mõtteid kirja panema. Ma ei käi välja mingeid tähtaegu, ei ütle,  et te saate selle programmi ühe, kahe või kolme aasta pärast, aga ma kinnitan, et ükski uks selles  osas kinni pandud pole," avaldas  minister arvamust.

Nähtusest, mida võib naljatamisi nimetada Kesk-Eesti needuseks,  kõneles ka Põltsamaa linnapea  Jaan Ajaots, kui ta päris ministrilt, millised võimalused on saada Põltsamaa linnusekompleksi lagunemise peatamiseks riigi muinsuskaitseraha.

"Kord on meil raha saamata jäänud sellepärast, et me pole  Peipsile piisavalt lähedal, kord  sellepärast, et pole piisavalt Lõuna-Eestis," ütles Jaan Aiaots. "Linnusekompleks kuulub küll linnale,  aga see on riigi seisukohalt väga  oluline objekt. Selle tehniline  olukord halveneb kiiresti. Oleme  küll tänulikud ka nende üksikute  kahe-kolme tuhande euroste  "süstide" eest, mille oleme riigilt  saanud aga need ei aita peatada -kompleksi lagunemist. Tahaksime, et pandaks paika mingi kindel rida  eelarves või öeldaks otse ära, et  meil pole mõtet üldse raha taotledagi," ütles Jaan Aiaots.

Ministril ülestõstetud küsimusele otsest vastust pakkuda polnud,  küll aga tegeldakse tema sõnul  praegu muinsuskaitseseaduse  muutmisega. Muu hulgas peaksid  riigi kohustused riikliku kaitse all  olevate objektide restaureerimise  rahastamisel veidi suurenema.

E-lugerid ja laenutus

Jõgeva abilinnapea Raivo Meituse küsimus oli seotud Jõgeva  linnaraamatukogus üles kerkinud  probleemiga. Raamatukogu soetas  endale nimelt e-lugerid, ent siis  selgus, et nende vahendusel polegi lubatud lugejatele e-raamatuid  laenutada, välja arvatud neid, mis  autorikaitse alla ei kuulu.

 "Tallinna keskraamatukogu,  Tartu Oskar Lutsu nimeline linnaraamatukogu ja Eesti rahvusraamatukogu tegelevad selle probleemiga päris intensiivselt ja  loodan, et sellele leitakse raamatukogude ja kirjastajate koostöös lahendusi juba tuleval aastal.  Usun, et iga raamatukogu ei pea selles osas oma jalgratast leiutama ja juba saadud kogemusi jagavad  raamatukogud omavahel," ütles  Urve Tiidus.

Jõgeval külastas ta veel linnaraamatukogu, põhikooli ja staadioni. Jõgevalt suundus minister  läbi Laiuse Kuremaale, kus kohtus  maakonna spordirahvaga. Visiidi  lõpetas minister Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi külastamisega. Seal oli muu hulgas kõne  all vana kihelkonnakoolihoone  kõrvale uue külastuskeskuse ehitamine.

"Iga arendus, mis toob muuseumile rohkem külalisi ja edendab  sellega regiooni sotsiaalmajanduslikku olukorda, on tervitatav. Kui külastuskeskus on ka  maakondlik prioriteet ja sobib  EL rahastusprogrammidesse, siis  ministeerium tagab omalt poolt  kaasfinantseerimise," kinnitas  minister. Jõgevamaa visiidi võttis  Urve Tiidus kokku järgmiselt.

"Jõgevamaal oli väga sisukas päev, mis tõestas, et Eestis on  aktiivne spordi- ja kultuurielu ka  väljaspool suuremaid keskusi -  Tartut ja Tallinna. Loomulikult  räägiti ka nendest objektidest, mis vajavad lisainvesteeringuid ja  tegevustoetust. Kõik need teemad  arutatakse ministeeriumis läbi.  Alati ei ole lihtsaid ja kiireid lahendusi, mõned asjad lahenevad  kohapeal omavalitsuste koostöös.  Aga igal juhul koostöös! Head  edenemist Jõgevamaa rahvale ! "