Toomas Reinpõld  Vooremaa (2014), 6. märts, nr. 26, lk. 3

Põltsamaal plaanitakse juba teist aastat järjest korraldada kohvikute päev. See toimub 17. augustil ja teiste sündmustega seda ei seota.

Et teada saada, kui paljud üldse päevakohviku pidamisest on huvitatud ja kuidas läks nendel, kes eelmisel aastal sellega tegelesid, korraldati esmaspäeva õhtul Põltsamaa raamatukogus temaatiline inspiratsiooniõhtu.

Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni lausus, et suvine kohvikutepäev on kavandatud ühepäevase üritusena ja iga asjast huvitatu võib oma kohviku avada. Tegelikult julgustas järjekordset kohvikutepäeva korraldama aasta tagasi saadud kogemus, kus idee leidis head vastukaja ning kohvikuid tegutses sellel päeval Põltsamaal koguni 17.

Tänavusuviseks kohvikutepäevaks oli nädala alguseks endast teada andnud seitse huvilist. Inspiratsiooniõhtule olid tulnud küll mõned uustulnukatest huvilised, aga korraldajatena nad ennast veel kirja ei pannud.

Pakub ise tegemise rõõmu

Kadri Suni sõnul tuleks eelmise aasta kogemusi silmas pidades läbi mõelda kohvikute lahtiolekuajad. Aasta tagasi suleti neist enamik kella viie ja seitsme vahel ja hilisemaks ajaks tegutsema jäänud kohvik rahvastati üle. Seega vajaksid kohvikute lahtiolekuajad paremat koordineerimist.

Et kohvikute päev seostub rahvusvahelises plaanis restoranide päevaga, kavandati see tänavu 17. augustile.

Mullu toimus kohvikute päev koos linna- ja lossipäevaga. Siinseal avaldati arvamust, et kohvikud võiksid olla lahti teisel ajal, kui linnas vähem üritusi on. Kadri Suni rääkis, et praeguseks on olemas kohvikutepäeva reklaamivad veebi- ja mobiilirakendused ning selles keskkonnas oleks võimalik reklaamida ka Põltsamaa ettevõtmist.

Samas ei tohiks sõna restoran ühtki kohvikut kavandavat inimest ära hirmutada, sest pole vaja karta, et kohvik mingisuguseid peeneid toite peab pakkuma. Kultuurinõuniku sõnul on tegemist lihtsalt vahva ise tegemise võimalusega ja samas kogukondliku projektiga. Tema nägemuse järgi võiks kaaluda ka transpordivõimalust kohvikute vahel liikumiseks. Keegi juba pakkuski, et võiks tulla kohvikutaksoks nostalgilise "Žiguliga". Kui pakkumine ei osutu liialt kulukaks, siis võib sellist võimalust kohvikukülastajatele pakkuda.

Registreerumiseks aega aprilli lõpuni

Joogile ja söögile lisaks võib kohvikus pakkuda ka meelelahutust. Näiteks oli mullu Põltsamaal tegutsenud kohvikutes võimalik vaadata lapitööde näitust, mängida lauamänge, kuulata muusikute esinemist. Just sel moel muudetakse kohvikutepäev kogu pere päevaks.

Mullusest Põltsamaa kohvikute päevast said inspiratsiooniõhtul osalenud ülevaate fotomeenutuse abil. Selgus, et kohviku võib avada ka lausa kortermaja akende all ja teisteski üsna üllatavates paikades.

Kadri Suni sõnul on oluline, et kohvikud asuksid mitmesugustes paikades üle linna, mis loob igaühele neist omalaadse miljöö. Põltsamaal tegutsesid möödunud aastal kohvikud koduaedades, linnapargis, lossihoovis, roosiaias, SOS lasteküla ühe elamu hoovis ja mujalgi. Linnavalitsuse nõuniku sõnul on temani jõudnud info, et ühes kohvikus olevat ka alkoholi müüdud, aga kus, pole täpselt teada. Ta kinnitas, et alkoholi müügiga seotud küsimust tuleks kindlasti asjaosalistega arutada. Veterinaar-ja toiduamet soovitab kohvikutes alkoholi mitte pakkuda, sest sel puhul on kohviku asutamisega seotud regulatsioon tunduvalt keerulisem.

Kadri Suni lausus, et hiljemalt aprilli lõpuks peaks saama kokku nimekiri neist, kes ühepäevakohviku asutada soovivad. Siis saaks mingisuguse ülevaate, millise mastaabiga üritus tänavu tuleb.

Enam-vähem lõplik selgus peaks olema saabunud 28. juuniks ehk Põltsamaa linna-ja lossipäevaks. Siis võiks kohvikutepäeva välja reklaamida ja korraldada lossihoovis n-ö koduaia näidiskohviku, et need, kes veel taolistes kohvikutes käinud ei ole, sellest ettekujutuse saaksid. Suve alguses on plaanis kohviku korraldajatele läbi viia veterinaar- ja toiduameti korraldatav koolitus. Pärast kohvikutepäeva on plaanis korraldajatega kokku saada, see võiks toimuda 20. augustil. Siis võiks teha sündmusest kokkuvõtteid ja vahetada muljeid.

Hindu ühtlustada ei taheta

Eelmisel aastal üheks päevaks kohviku avanud Kaija Kitse sõnul asus nende kohvik Põltsamaal jalgrattapoe hoovis. Nad pakkusid külastajatele kooke ja kergemaid salateid. Esimesel korra oli hirm, kas neile üldse külastajaid tuleb või kui palju neid tuleb. Tegelikult jätkus külastajatele söögipoolist vaid poolteiseks tunniks. Vahepeal jõuti siiski kodus üks kook juurde küpsetada. Karja Kits hindas kohviku väga vahvaks ettevõtmiseks ja tema kinnitusel olid ka külastajad sellest vaimustuses. Samas on tal kahju, et kui ise kohvikut pidada, ei saa minna teiste omi vaatama. Kohviku korraldajana lisas ta, et võib-olla võiksid kohvikutes pakutaval ühtlasemad hinnad olla.

Teised kohvikut korraldanud inimesed polnud sellega nõus ja arvasid, et las iga kohvik pakub kohvi ja toite just selliste hindadega, nagu neile sobib. Kadri Suni arvates loodavad kohvikukülastajad siiski, et saavad seal odavamalt hakkama kui n-ö päris kohvikutes.

Milvi Lojanderi kaunis koduaias töötanud kohvik kandis nime Kiwwja, mis oli laenatud lapitööseltsilt, kus ta ise kaasa lööb. Kohviku korraldaja sõnul kartsid nemadki alguses, et kas keegi üldse äärelinna tuleb. Tegelikult tuli rahvast ootamatult palju, leti taha kogunes lausa järjekord. Milvi Lojanderi kinnitusel oskasid nemad toidukogused küllaltki hästi ette arvestada, kuid probleemiks kujunes hoopis nõude pesemine. Juhtus nii, et üks nende pere vanaema tuli pahaaimamatult kohvikut külastama ja temast sai hoopis nõudepesija. Lapsed koristasid nõusid ja Milvi õemees keetis kohvi. Ta rehkendas, et nende kohvikut külastas selle päeva jooksul 200-300 inimest. Kadri Suni lausus, et Hiiumaal Kärdlas, kus paljudest kohviku korraldajatest on saanud juba poolenisti professionaalid, on külastajaid kahe päeva jooksul kuni 2000.