Põltsamaa lugemisringi raamatukogust Jõgeva Maakonna Keskraamatukoguks (1914-1944) III osa
Siiri Õunap Vali Uudised (2014), 29. oktoober, nr. 82, lk. 5.
Aastatel 1971-1975 tsentraliseeriti Eestis rahval raamatukogude võrk, mis tõi kaasa suured ümberkorraldused. Loodi keskraamatukogude ja haruraamatukogude süsteem. Rajooni raamatukogud viidi ühtse juhtimise ja raamatupidamine alla.
Jõgeva Rajooni Raamatukogust sai 1974. aastal seoses rahvaraamatukogude võrgu tsentraliseerimisega Jõgeva Keskraamatukogu asukohaga Põltsamaal, olles ainukene vabariigis, mis ei asunud rajoonikeskuses. Rajooni 30 küla- ja kaks linnaraamatukogu läksid üle keskraamatukogu alluvusse. Likvideeriti Nõva, Kamari, Igavere ja Rutikvere raamatukogud ning Estonia kolhoosi raamatukogu. Mitmete töölõikude lisandumine tõi kaasa töökohtade arvu suurenemise. Keskraamatukogus moodustati neli osakonda: komplekteerimis-, teenindus-, metoodika-ja bibliograafiaosakond ning lasteraamatukogust sai lasteosakond. Keskraamatukogu kaudu hakati tellima ja kohale toimetama kirjandust kogu rajooni raamatukogudele.
1974. aastal sai raamatukogu bussi, millega tehti kõik tööks vajalikud sõidud: veeti laiali harukogude raamatupakid, käidi neid metoodiliselt juhendamas, kontrollimas jne. Selleks, et paremini teenindada Põltsamaa piirkonna elanikke, hakati bussiga kaks korda kuus Umbusis ja Sakala sovhoosis ning Neanurmes raamatuid laenutamas käima. Selle tarbeks ehitati bussi riiulid, igale reisile võeti kaasa orienteerivalt 1000 raamatut.
Keskraamatukogud olid teatud mõttes eriseisundis: kirjastused (trükikojad) saatsid neile trükiste sundeksemplare. Sundeksemplaride kogumisega tagati trükiste riiklik hoiustamine ja kaitse. Nagu elus ikka, oli ka sellel tegevusel positiivne ja negatiivne külg. Positiivne pool oli selles, et nii said raamatukogud trükiseid, mida muidu poleks suutnud soetada, negatiivse poole moodustasid trükised, mis oleks jäetud muidu tellimata ja mis nüüd fondi koormasid.
Aastatel 1974-1982 tegutses raamatukogu juures kirjandusklubi Noorustuli. Klubi eesmärgiks oli äratada huvi kirjanduse vastu ja tutvustada uusi raamatuid. Anti ka algteadmisi näitekunstist, omandati etlemisoskusi, korraldati kirjanduslikke väljasõite ja kohtumisi. Noorustule liikmete omaloomingut avaldati Jõgeva rajoonilehes Punalipp ja teistes kohalikes lehtedes, ent seda kanti ette ka televisioonis ja raadios. Siinne kirjandusklubi saavutas üle-eestilise tuntuse. Populaarsed olid ülerajoonilised noorte lugejate konverentsid. Koostöös Eesti Raamatuühingu Jõgeva rajooni osakonnaga korraldati 1974. aastal Jõgeval konverents „Raamat ja noor lugeja". 1975. aastal olid konverentsil külalisteks Tartu Riikliku ülikooli raamatukogu direktor Laine Peep ja kirjandusloolane Aksel Tamm. 1976. aastal kohtusid lugejatega kirjanik Ain Kaalep ja Loomingu peatoimetaja Kalle Kurg.
Aastate1 1977-1978 tähistati raamatukogudes suurejooneliselt A. H. Tammsaare 100. sünniaastapäeva. 1977. aasta detsembris oli Jõgeva rajoonis klassikule pühendatud terve nädal. Põltsamaal toimusid lugejate konverents ning pidulik aktus, mille külalisteks olid Eerik Teder ja Tiiu Saarist, Tartu Kirjandusmuuseum organiseeris väljapaneku oma fondidest, Ugala teatri näitlejad esinesid Tammsaare kavaga. Aktiivsemad lugejad viidi ekskursioonile Vargamäele, tutvustati kirjaniku elu ja loomingut.
Keskraamatukogu hoone vajas hädasti kapitaalremonti. Uudis sellest, et raamatukogu hakatakse remontima, tuli 1976. aasta detsembris. Töödeks vajalike materjalide hankimine oli keeruline, kohati ka naljakas. Laveeriti, vahetati materjale ja kasutati tutvusi, et hankida kõik vajaminev. Kapitaalremondi käigus paigaldati majja keskküte ja veevärk ning ehitati välja tualettruum.
Raamatukogu sai remondi ajaks ajutised ruumid kolmes eri paigas: teenindusosakond kolis tuletõrjemajja, komplekteerimis-ja metoodikaosakond kultuurimajja ning lasteosakonnast sai muusikakooli allüürnik. 19. jaanuaril 1979 avas raamatukogu oma Veski tänava hoones taas lugejaile uksed. Enam ei pidanud külmetama ei töötajad ega lugejad.
1981. aastal hakkas tegutsema Jõgeva Keskraamatukogu kirjanduse ja kultuuriülikool, mis käivitati kultuuritöötajate silmaringi laiendamiseks ning tegutses kolm-neli aastat. Loengud toimusid kord kuus Põltsamaa kultuurimajas, Tartu Kunstimuuseumis ja mujal. Külastati Tartu Riikliku Ülikooli teadusraamatukogu, Baeri majamuuseumi ning käidi ka Leningradi kunstiväärtustega tutvumas.
Kaheksakümnendatel aastatel kohtusid raamatukogus lugejatega Silver Anniko, Ott Arder, Villem Gross, Peeter Urm, Lehte Hainsalu, Rudolf Põldmäe, Tõnis Rätsep, Juhan Viiding, Kalle Kurg, Maret Kristal, Agu Sisask, Juhan Peegel. Raamatupäevi organiseeriti ka H. Pöögelmanni nim Kutsekeskkoolis nr 28, Kuremaa Sovhoostehnikumis, Põltsamaa EPTs ja Sakala Tõulinnukasvatuse sovhoosis.
5. oktoobril 1987 1oodi Jõgeva Keskraamatukogu ja Tiiu Pihlaka eestvedamisel Põltsamaa Muinsuskaitse Selts. 1989. aasta suvel hoo sisse saanud Eesti kodanike komiteedesse registreerimispaigaks oli raamatukogu lugemissaal.
1980. aastate lõpus tihenesid sidemed väliseestlastega. 1989. aastal saabusid esimesed pagulaskirjanduse saadetised Põltsamaale. Raamatuid saadi Kanadast, Austraaliast, Rootsist. Suurim kingitus saabus 1992. aastal 600 raamatu näol Rootsist.
1988. aastal toimunud Eesti raamatukoguhoidjate V kongressil taasasutati Eesti Raamatukoguhoidjate ühing, mille eesmärkideks oli raamatukogunduse arendamine ning raamatukoguhoidjate kutsehariduse tähtsustamine. 1992. aastal võeti vastu Eesti Vabariigi rahvaraamatukogu seadus.
1990. aastal nimetati Jõgeva rajoon ümber maakonnaks. Linnad ja vallad said omavalitsusliku staatuse. 1. oktoobril sai Jõgeva Keskraamatukogust Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu. Kahekümne aasta sees tuli maakonnas läbi viia teine suur raamatukogude reorganiseerimine, seekord detsentraliseerimine. Maaraamatukogud, mis olid senini olnud keskraamatukogu haruraamatukogud, läksid üle omavalitsuste alluvusse ning seoses sellega muutus keskraamatukogu roll. Keskraamatukogu osaks jäi raamatute komplekteerimine ja raamatukogutöötajate erialane juhendamine. 1993. aasta oktoobris anti Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu hoone omandiõigus ja riigivara üle Põltsamaa linna munitsipaalomandisse. Keskraamatukogu sai oma eelarvega asutuseks.
Bibkollektor, mis senini oli raamatukogusid tsentraliseeritult raamatutega varustanud, reorganiseeriti. Kuna kirjastused pakkusid raamatuid omahinnaga, hakati nüüd raamatute hankimiseks kirjastustega otselepinguid sõlmima. Odavam tuli ka Tallinnas ise raamatukogu bussiga raamatute järel käimine.
1990. aastatel tõusis enneolematult raamatukogu külastatavus. Päevas külastas raamatukogu co 150 inimest. Lugemishuvi ja vajadus raamatute ja ajakirjade järele kasvas võrdselt nende hinnaga. Kuna sel ajal likvideeriti piirkonnas mitmeid asutusi, leidsid tee raamatukokku töötuks jäänud inimesed. Rohkem kui kunagi varem kasutasid seda ühisgümnaasiumi, põllutöökooli ja ülikoolide õppurid. Tihti läksid lugemissaalis töökohtadena käiku aknalauadki.
Suvel korraldati raamatukoguhoidjatele õppeekskursioone: külastati Eesti Lastekirjanduse Teabekeskust Tallinnas, Hiiumaa ja Saaremaa reisidel tutvuti sealsete raamatukogudega, 1991. aasta ekskursioon viis aga Karjalasse.