Põltsamaa lugemisringi raamatukogust Jõgeva Maakonna Keskraamatukoguks (1914-1944) I
Siiri Õunap Vali Uudised (2014), 22. oktoober, nr. 80, lk. 5.
2014. aastal tähistab Põltsamaa raamatukogu oma saja aasta tegevusjuubelit. Mitmeid inimpõlve on raamatukogu olnud põltsamaalaste jaoks kultuurilise järjepidevuse kandjaks. Sajast aastast läbitulemine ning kestma jäämine on olnud väike ime. Siin on aegade jooksul olulist rolli omanud eestlaste raamatuusk. Kirjutas ju juba 1870. a. J. V. Jannsen: „Kahte kappi on ühetassa majas tarvis: leivakappi ja ramatokappi .... Iggas majas peaks ramatokappi, igas koggokonna majas laenoramatokoggo olema. Teadminne on väggi, jõud, tugevus, ja se tuleb lugemisest."
Väärika tähtpäeva puhul nägi trükivalgust Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu poolt koostatud Põltsamaa raamatukogude ajalugu käsitlev raamat „Põltsamaa raamatukogud. A. W. Hupeli aegadest 21. sajandisse", mis on huvilistele kättesaadav Põltsamaa raamatukogus. Põltsamaa raamatukogu ajaarvamine algab aastast 1914, mil Põltsamaa Lugemise Ringi põhikiri 11. mail /28. aprillil 1914. aastal Riias Liivimaa kubermanguvalitsuse poolt registreeriti. Ring alustas oma tegevust üldkoosolekuga teisel suvistepühal. Ringis oli üle 70 liikme Lisaks Põltsamaa alevi elanikele kuulus lugemisringi ka ümbruskonna elanikke.
Kuna lugemisringi üheks peaeesmärgiks oli asutada raamatukogu, hakatigi kohe selle nimel tegutsema. Lugemisringi raamatukapile leiti koht Põltsamaa Põllumeeste Seltsi saalis. Ühtlasi lubati seltsi saali kasutada ka raamatute väljaandmiseks. De facto oligi raamatukogu sündinud, de jure jõuti selleni hiljem.
Lugemisringi ja selle raamatukogu jaoks raha hankimiseks hakati korraldama tuluõhtuid. Tegutses oma näitetrupp. Osa sissetulekust annetati sõjaväkke mobiliseeritute perekondade toetamiseks ning Tartu Punase Risti Eesti haigemajale. Lisaväljaminekute tõttu aga lugemisringi raamatukogu avamine venis.
Peagi pöördus Põltsamaa Lugemise Ring Liivimaa Kubermanguvalitsuse poole ka ametliku palvega lubada avada Põltsamaa (Oberpahleni) Lugemise Ringil Viljandi (Fellini) maakonnas Põltsamaa asulas tasuta raamatukogu ja lugemistuba. Luba saadi 24. /11. oktoobril 1914. Sama aasta lõpuks leiti ka sobivad ruumid raamatukogu jaoks Tõnis Arenile kuulunud majas Jõgeva maanteel. Lugemisringi raamatukogu tegevust hakkas korraldama kooliõpetaja August Schulzenberg. Raamatukogu võisid kasutada ainult lugemisringi liikmed
1915. aasta 13. märtsi Sakala andis teada, et lugemisringi raamatukogu on tööle hakanud. Kogus oli 220 köidet, neist annetustena oli saadud 130 köidet. Raamatukogu oli avatud pühapäeviti kela 12-14 ning neljapäeviti kella 20-21.
Juba paari kuu pärast sattus lugemisring rahalistesse raskustesse ja pidi senised ruumid üles ütlema. Raamatukapid viidi Põltsamaa Piimaühistu kantseleisse. Kui kauaks raamatukogu sinna jäi, on teadmata. Teada on, et aastate1 1922-1928 oli raamatukogu Põltsamaa Põllumeeste Seltsi üürniku seisuses.
1920. aasta 10. jaanuaril registreeriti Põltsamaa Lugemise Ring seltside ja ühingute registris. Eesmärgiks oli seatud oma liikmete hariduslik ja kõlbeline kasvatamine. Tegevuspiirkonnaks oli Põltsamaa kihelkond: Põltsamaa alev ning Kurista, Adavere, Pajusi, Rutikvere, Lustivere, Vana-Põltsamaa ja Uue-Põltsamaa vald. Ringi liikmeks võisid olla kõik, kes seltsi põhimõtted heaks kiitsid. Liikmed pidid tasuma iga aastast liikmemaksu. Kõrgeimaks võimuorganiks oli üldkoosolek. Ringi asjsajamist juhatas üldkoosolekul valitud eestseisus.
Loomaks eeldused liitumiseks avalike raamatukogude võrguga, muudeti 5. aprillil 1925. aastal lugemisringi aasta peakoosolekul põhikirja. Muudatuste järgi kuulus raamatukogu küll endiselt lugemisringile, kuid oli kättesaadav kõigile.
5. augustil 1926 toimunud Põltsamaa Lugemise Ringi koosolekul otsustati võtta seltsi uueks nimeks Põltsamaa Haridus Selts, kuna leiti, et lugemisring oli oma senistest põhikirjalistest ülesannetest välja kasvanud. Uue põhikirja koostamine, kinnitamine ning nime muutmine võtsid aga veel mitu aastat aega.
1. jaanuari 1927. aasta seisuga oli raamatukogus 1554 köidet, neist eestikeelseid 1004, venekeelseid 100 ja saksakeelseid 450. Ilukirjandust oli kogus 620 eksemplari.
Raamatukogu kasutada oli Põltsamaa Põllumeeste Seltsi majas kaks tuba. Raamatute paigutamiseks oli kolm kappi. Raamatukogu oli avatud kolmel päeval nädalas pühapäeviti kella 12-13.30 ning teisipäeviti ja neljapäeviti kella 19-20.30. Raamatukogu lugemistuba oli lahti iga päev kella 11-21. Lugemislauas oli lugemiseks 5 ajalehte ja 2 ajakirja. Lugemisringil oli ka kõigile kasutamiseks mõeldud piljard ja alkoholita einelaud.
Põltsamaa Haridus Selts kanti ühingute ja seltside registrisse 23. mai1 1928. aastal. Seltsi tegevuspiirkonnaks olid Põltsamaa linn ja Põltsamaa kihelkond. Liikmeteks võisid olla kõik soovijad alates 18. eluaastast. Peoõhtute korraldamiselt pöörati nüüd põhitähelepanu tasuta rahvalike loengute ning harivate kursuste korraldamisele. Kuna iga algus on raske, jäid mitmed loengud ja kursused kahjuks huviliste puudumise tõttu toimumata.
Kui põllumeeste seltsi maja ümber ehitama asuti, algasid raamatukogu jaoks taas keerulised ajad. Kuna maja oli kütmata, ei saanud raamatukogu enam senistesse ruumidesse jääda. Suureks oli kasvanud ka üürivõlg. 1928. aasta sügisel sulges haridusselts raamatukogu. 1928. aasta novembris sai raamatukogu enda käsutusse ruumid linnavalitsuse majas. Ehkki uues kohas kattis nii üüri-, kütte- kui ka valgustuskulud linnavalitsus, ei suutnud haridusselts raamatukogu avada ning see jäi lugejatele veel ligemale aastaks suletuks.
Tekkinud olukorras tõstatas linnavalitsus esmakordselt haridusseltsilt avaliku raamatukogu linnale üle võtmise küsimuse. Kriitika mõjus ning novembris oli haridusseltsi avalik raamatukogu regulaarselt kolm korda nädalas avatud. Nädalas laenutati keskmiselt 150-200 raamatut.
Aasta pärast tõsteti linnavolikogu koosolekul taas linna avaliku raamatukogu asutamise küsimus. Kuid ka seekord kukkus ettepanek läbi ning haridusseltsi avalik raamatukogu jätkas endisel viisil.
1933. aastal vähenes raamatukogu lahtiolekuaeg 6 tunnile nädalas. Linnaelanikes tekitas see rahulolematust. Paaril õhtusel tunnil, mil raamatukogu avati, oli seal suur tunglemine.
1937. aastal lõpetas Põltsamaa linn siiski lepingu haridusseltsiga ning avas 1. aprillil 1937 oma avaliku raamatukogu. Uue raamatukogu fondi moodustasid need 1000 haridusseltsi raamatukogu köidet, mis olid ostetud riigi ja omavalitsuse raha eest. Raamatukogu nimeks sai Põltsamaa Linna Avalik Raamatukogu ja Lugemislaud ning selle juhatajaks nimetati lda-Helene Sutt-Reima. 1940. aastal Põltsamaal likvideeritud seltside varad paigutati lugemislauda ning raamatukokku. Raamatukogu ega lugemislaud sellistes tingimustes loomulikult töötada ei saanud. Senine raamatukogujuhataja kõrvaldati töölt.
1942. aastal oli Põltsamaa linna avalik raamatukogu avatud kaks korda nädalas -teisipäeviti ja reedeti kella 16-20, lugemislaud sõjaoludes ei töötanud. Raamatukogu revideerinud koolide inspektori märgukirja põhjal suleti raamatukogu 1943. aasta jaanuaris, kuna oli korrastamata. Sõja ajal oli raamatukogust palju raamatuid kaduma läinud. Veebruaris 1943 kinnitas maakoolivalitsus raamatukogu juhatajaks taas lda-Helene Sutt-Reima. 1943. aasta novembris avati raamatukogu õhtutundidel kaheks päevaks nädalas. Mõne tunni jooksul laenutati üle 200 raamatu.
21. septembris 1944 Põltsamaal toimunud lahingute käigus süttis aga ka linnavalitsuse hoone, kus asus linna avalik raamatukogu. Raamatukogu hävis sõjatules täielikult.