« Tagasi

Põltsamaa lugemisringi raamatukogust Jõgeva Maakonna Keskraamatukoguks (1914-1944) I

Siiri Õunap  Vali Uudised (2014), 22. oktoober, nr. 80, lk. 5.

2014. aastal tähistab Põltsamaa raamatukogu oma saja aasta tegevusjuubelit. Mitmeid inimpõlve on raamatukogu olnud põltsamaalaste jaoks kultuurilise järjepidevuse kandjaks.  Sajast aastast läbitulemine ning kestma jäämine  on olnud väike ime. Siin on aegade jooksul olulist  rolli omanud eestlaste raamatuusk. Kirjutas ju juba 1870. a. J. V. Jannsen: „Kahte kappi on ühetassa majas tarvis: leivakappi ja ramatokappi .... Iggas majas  peaks ramatokappi, igas  koggokonna majas laenoramatokoggo olema.  Teadminne on väggi, jõud, tugevus, ja se tuleb lugemisest."

Väärika tähtpäeva puhul nägi trükivalgust Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu poolt koostatud Põltsamaa raamatukogude ajalugu  käsitlev raamat „Põltsamaa  raamatukogud. A. W. Hupeli  aegadest 21. sajandisse", mis  on huvilistele kättesaadav Põltsamaa raamatukogus.  Põltsamaa raamatukogu ajaarvamine algab aastast 1914, mil Põltsamaa Lugemise Ringi põhikiri 11. mail /28.  aprillil 1914. aastal Riias Liivimaa kubermanguvalitsuse  poolt registreeriti. Ring alustas oma tegevust üldkoosolekuga teisel suvistepühal.  Ringis oli üle 70 liikme Lisaks Põltsamaa alevi elanikele kuulus lugemisringi ka ümbruskonna elanikke.

Kuna lugemisringi üheks peaeesmärgiks oli asutada  raamatukogu, hakatigi kohe  selle nimel tegutsema. Lugemisringi raamatukapile leiti  koht Põltsamaa Põllumeeste  Seltsi saalis. Ühtlasi lubati seltsi saali kasutada ka  raamatute väljaandmiseks.  De facto oligi raamatukogu  sündinud, de jure jõuti selleni hiljem.

Lugemisringi ja selle raamatukogu jaoks raha  hankimiseks hakati korraldama tuluõhtuid. Tegutses  oma näitetrupp. Osa sissetulekust annetati sõjaväkke  mobiliseeritute perekondade  toetamiseks ning Tartu Punase Risti Eesti haigemajale.  Lisaväljaminekute tõttu aga  lugemisringi raamatukogu  avamine venis.

Peagi pöördus Põltsamaa  Lugemise Ring Liivimaa  Kubermanguvalitsuse poole  ka ametliku palvega lubada  avada Põltsamaa (Oberpahleni) Lugemise Ringil Viljandi  (Fellini) maakonnas Põltsamaa asulas tasuta raamatukogu ja lugemistuba. Luba  saadi 24. /11. oktoobril 1914.  Sama aasta lõpuks leiti ka  sobivad ruumid raamatukogu  jaoks Tõnis Arenile kuulunud majas Jõgeva maanteel.  Lugemisringi raamatukogu  tegevust hakkas korraldama kooliõpetaja August Schulzenberg. Raamatukogu võisid kasutada ainult lugemisringi liikmed

1915. aasta 13. märtsi Sakala andis teada, et lugemisringi raamatukogu on tööle hakanud. Kogus oli 220  köidet, neist annetustena oli saadud 130 köidet. Raamatukogu oli avatud pühapäeviti kela 12-14 ning neljapäeviti kella 20-21.

Juba paari kuu pärast sattus lugemisring rahalistesse raskustesse ja pidi senised ruumid üles ütlema. Raamatukapid viidi Põltsamaa Piimaühistu kantseleisse. Kui kauaks raamatukogu sinna jäi, on teadmata. Teada on, et aastate1 1922-1928 oli raamatukogu Põltsamaa Põllumeeste Seltsi üürniku seisuses.

1920. aasta 10. jaanuaril registreeriti Põltsamaa Lugemise Ring seltside ja ühingute registris. Eesmärgiks oli seatud oma liikmete hariduslik ja kõlbeline kasvatamine. Tegevuspiirkonnaks oli Põltsamaa kihelkond:  Põltsamaa alev ning Kurista, Adavere, Pajusi, Rutikvere,  Lustivere, Vana-Põltsamaa ja Uue-Põltsamaa vald. Ringi liikmeks võisid olla kõik,  kes seltsi põhimõtted heaks  kiitsid. Liikmed pidid tasuma iga aastast liikmemaksu.  Kõrgeimaks võimuorganiks  oli üldkoosolek. Ringi asjsajamist juhatas üldkoosolekul valitud eestseisus.

Loomaks eeldused liitumiseks avalike raamatukogude võrguga, muudeti 5.  aprillil 1925. aastal lugemisringi aasta peakoosolekul  põhikirja. Muudatuste järgi  kuulus raamatukogu küll  endiselt lugemisringile, kuid  oli kättesaadav kõigile.

5. augustil 1926 toimunud Põltsamaa Lugemise  Ringi koosolekul otsustati  võtta seltsi uueks nimeks  Põltsamaa Haridus Selts,  kuna leiti, et lugemisring oli  oma senistest põhikirjalistest  ülesannetest välja kasvanud.  Uue põhikirja koostamine,  kinnitamine ning nime muutmine võtsid aga veel mitu  aastat aega.

1. jaanuari 1927. aasta  seisuga oli raamatukogus  1554 köidet, neist eestikeelseid 1004, venekeelseid 100  ja saksakeelseid 450. Ilukirjandust oli kogus 620 eksemplari.

Raamatukogu kasutada  oli Põltsamaa Põllumeeste  Seltsi majas kaks tuba. Raamatute paigutamiseks oli  kolm kappi. Raamatukogu  oli avatud kolmel päeval  nädalas pühapäeviti kella  12-13.30 ning teisipäeviti ja  neljapäeviti kella 19-20.30.  Raamatukogu lugemistuba  oli lahti iga päev kella 11-21.  Lugemislauas oli lugemiseks  5 ajalehte ja 2 ajakirja. Lugemisringil oli ka kõigile kasutamiseks mõeldud piljard ja  alkoholita einelaud.

Põltsamaa Haridus Selts  kanti ühingute ja seltside  registrisse 23. mai1 1928.  aastal. Seltsi tegevuspiirkonnaks olid Põltsamaa linn ja  Põltsamaa kihelkond. Liikmeteks võisid olla kõik soovijad alates 18. eluaastast.  Peoõhtute korraldamiselt  pöörati nüüd põhitähelepanu  tasuta rahvalike loengute ning harivate kursuste  korraldamisele. Kuna iga  algus on raske, jäid mitmed loengud ja kursused kahjuks huviliste puudumise tõttu toimumata.

Kui põllumeeste seltsi maja ümber ehitama asuti, algasid raamatukogu jaoks taas keerulised ajad. Kuna maja oli kütmata, ei saanud raamatukogu enam senistesse ruumidesse jääda. Suureks oli kasvanud ka üürivõlg. 1928. aasta sügisel sulges haridusselts raamatukogu.   1928. aasta novembris sai raamatukogu enda käsutusse ruumid linnavalitsuse majas. Ehkki uues kohas kattis nii üüri-, kütte- kui ka valgustuskulud linnavalitsus, ei suutnud haridusselts  raamatukogu avada ning see jäi lugejatele veel ligemale  aastaks suletuks.

Tekkinud olukorras tõstatas linnavalitsus esmakordselt haridusseltsilt avaliku raamatukogu linnale üle võtmise küsimuse. Kriitika  mõjus ning novembris oli  haridusseltsi avalik raamatukogu regulaarselt kolm korda  nädalas avatud. Nädalas  laenutati keskmiselt 150-200 raamatut.

Aasta pärast tõsteti linnavolikogu koosolekul taas  linna avaliku raamatukogu  asutamise küsimus. Kuid ka  seekord kukkus ettepanek  läbi ning haridusseltsi avalik  raamatukogu jätkas endisel viisil.

1933. aastal vähenes raamatukogu lahtiolekuaeg 6  tunnile nädalas. Linnaelanikes tekitas see rahulolematust. Paaril õhtusel tunnil,  mil raamatukogu avati, oli  seal suur tunglemine.

1937. aastal lõpetas Põltsamaa linn siiski lepingu  haridusseltsiga ning avas 1.  aprillil 1937 oma avaliku raamatukogu. Uue raamatukogu fondi moodustasid need 1000 haridusseltsi raamatukogu köidet, mis olid ostetud riigi ja omavalitsuse raha eest. Raamatukogu nimeks sai Põltsamaa Linna Avalik Raamatukogu ja Lugemislaud ning selle juhatajaks nimetati lda-Helene Sutt-Reima.   1940. aastal Põltsamaal  likvideeritud seltside varad  paigutati lugemislauda ning raamatukokku. Raamatukogu ega lugemislaud sellistes tingimustes loomulikult  töötada ei saanud. Senine raamatukogujuhataja kõrvaldati töölt.

1942. aastal oli Põltsamaa  linna avalik raamatukogu  avatud kaks korda nädalas  -teisipäeviti ja reedeti kella  16-20, lugemislaud sõjaoludes ei töötanud. Raamatukogu revideerinud koolide  inspektori märgukirja põhjal  suleti raamatukogu 1943.  aasta jaanuaris, kuna oli korrastamata. Sõja ajal oli raamatukogust palju raamatuid  kaduma läinud. Veebruaris  1943 kinnitas maakoolivalitsus raamatukogu juhatajaks  taas lda-Helene Sutt-Reima.  1943. aasta novembris avati  raamatukogu õhtutundidel  kaheks päevaks nädalas.  Mõne tunni jooksul laenutati  üle 200 raamatu.

21. septembris 1944 Põltsamaal toimunud lahingute  käigus süttis aga ka linnavalitsuse hoone, kus asus  linna avalik raamatukogu.  Raamatukogu hävis sõjatules täielikult.