Taavi Kelder  Vali Uudised (2014), 7. märts, nr. 19, lk. 3.

Esmaspäeval, 3. märtsil toimus Jõgeva maakonna keskraamatukogu konverentsisaalis aia- ja pargikohvikute teemaline inspiratsiooniõhtu, kus huvilised, kes mõlgutavad mõtteid väikse kohviku avamisest kohvikupäeval suvises Põltsamaa roheluses, said ülevaate aia-ja pargikohvikute projektist Põltsamaal. Kohvikupäeva projekti tutvustas Põltsamaa linnavalitsuse haridus-ja kultuurinõunik Kadri Suni.

Ühepäevased aia- ja pargikohvikud on saanud või veel saamas osaks Põltsamaa firmamärgist suvisel ajal. Möödunud suvel avasid Põltsamaa linna-ja lossipäevadel Põltsamaa parkides, aga ka koduaedades ja asutuste õuedel oma uksed üheks päevaks koguni seitseteist kohvikut. Tänavu suvest, 17. augustist loodetakse möödunud aastale võrdväärset järge.

Aia- ja pargikohvikute päev kujutab endast ühte päeva, mil kõik soovijad saavad avada oma kohviku, olgu siis koduõues või linnapargis:

"Kogu selle projekti idee on avada ühepäevased kodaniku-kohvikud - omaalgatuslikud kohvikud. Kes iganes võib üheks päevaks kujundada oma aeda, linnaparki või mõne asutuse juurde kohviku, restorani või müügileti. Kontseptsioon ja idee on sama mis eelmiselgi aastal. Lisaks söögi- ja joogipoolise pakkumisele võib sel üritusel olla midagi veel: lauamängud, käsitööde näitus, muusikute esitus - mis iganes. Pargikohvik võib kujutada endast kultuuriprogrammi või mõnda muud meelelahutust. Ehk tuleb kohvikukorraldajatel endal veel vahvaid ideid. Näiteks möödunud aastast meenub Näljase Kunstniku Kohvik, kus puudus söögi- ja joogipoolis, seal oli ainult kunst. Kokku oli eelmisel aastal Põltsamaal seitseteist kohvikut.

"Sel aastal ei toimu kohvikute päev Põltsamaa linna- ja lossipäevaga samal päeval, vaid mõte on see teha täiesti eraldi üritusena, et suvel oleks linnas rohkem sündmusi. Loodetavasti saame ka sel aastal toreda kohvikukorraldajate kamba kokku. Kuupäevaks, millal aia-ja pargikohvikute päev toimub, valisime me 17. augusti, mis juhtumisi on ühtlasi rahvusvaheline restoranipäev - see on 2011. aastal Soomes alguse saanud kodanikualgatuse projekt, mis on omandanud nüüd rahvusvahelised mõõtmed. Miks võiks seda kohvikupäeva teha siin, Põltsamaal, rahvusvahelise ühepäevarestorani projektiga koos - mina näen, et seal on reklaami ja turunduse võimalus, mida saaks ära kasutada. Eestis tehakse neid kohvikupäevi siin ja seal, kuid rahvusvahelise projektiga nad seni veel ühinenud pole.

Ka sel aastal loodetakse pärast aia- ja pargikohvikute päeva toimumist anda projekti edukusele mõningane hinnang ja tagasiside tagantjärele - selleks korraldatakse kohtumisüritus ka pärast kohvikupäeva toimumist korraldajatega.

"Eelmisel aastal, pärast kohvikutepäeva korraldamist, saime me korraks kohvikukorraldajatega ka kokku ja siis istusime maha ja arutasime, mis olid õppetunnid, mis võiks olla teisiti. Sel aastal plaanime seda teha 20. augustil. Kui rääkida sellest, mida võiks sel aastal natuke paremini teha, siis ehk üht-teist võiks natuke muuta. Eelmisel aastal meil oli kokkulepe, et alkoholi ei paku, võiksime seda uuesti arutada, kui on kohvikukorraldajate seltskond paigas. Ma arvan, et rõhk ei peaks olema alkoholil. Toidu- ja veterinaarameti soovitus oli, et mitte müüa alkoholi. Kuid see on arutamise koht," jättis Suni õhku küsimuse.

Kahe kuu jooksul selgub eelnev nimekiri kohvikukorraldajatest. Kadri Suni rääkis ka sellest, mis on seoses käesoleval aastal kohvikupäeva korraldamisega lähiajal edasised plaanid.

"Kõigepealt tekib mingisugune aimdus, mis mastaabis ettevõtmine sel korral tuleb. Kui kohvikutevõrk hakkab selguma, siis on näha kui palju neid osalejaid on. Kevade lõpus või suve algul plaanime teha toidu- ja veterinaarameti koolituse - see on infotund, kus räägime elementaarsetest toidu- ja hügieeninõuetest," ütles Suni.

Aia- ja pargikohvikute inspiratsiooniõhtul raamatukogus rääkisid ka mõned möödunud aastal ühepäevakohvikut pidanud oma kogemustest. Kõlama jäi mõte, et kui algul kardeti, et külastajaid ja ostjaid ei tulegi, siis ürituse käigus jäi pigem pakutavast söögist-joogist puudu, mitte ostjatest:

"Meie tegime kohvikut Kesk tänaval. Pakkusime üsna lihtsaid asju, olime küpsetanud mõned koogid, viimasel õhtul tegime kerget salatit. Esmalt oli hirm, kuna me ei teadnud, palju inimesi tuleb, kas tuleb, keegi ei osanud ette aimata. Lõppkokkuvõttes oli tulemus see, et 1,5 tunniks vaid kaupa jätkuski..." meenutas Kaija Kits. Üldiselt oli tema sõnul aia- ja pargikohvikute päev pingevaba ja mõnus suvine ettevõtmine.

Kas sellisel üritusel on ka tulevikku vaadates perspektiivi, sõltub ilmselt sellest, kui palju on osalejaid käesoleval aastal. Samas korraldajate sõnul pessimismiks põhjust pole:

"Mulle tundus, et see oli tore üritus. Ma usun küll, et pargikohvikutel on perspektiivi. Üldiselt võib öelda, et külastajad võtavad seda mänguna. Ega nad ei eeldagi seal päris kohviku või päris restoraniteenust, eks ta olegi selline mäng. Igaüks võib mängida sel päeval kohvikupidajat. Külastajad tulevad ka sellega kaasa, keegi midagi pahasti kellelegi ei ütle. Ootused on ka vastavad: pigem on see selline lõbus kogukonnaprojekt. Käesolev inspiratsiooniõhtugi oli mõeldud sellise aia- ja pargikohvikuid tutvustava üritusena, kus oli võimalik omavahel suhelda ja mõtteid vahetada, arutleda," on Kadri Suni optimistlik.