Raamatukogus tehti tublimatele suvel lugejatele kingitus
Helve Tamm Vali Uudised(2014), 26. november, nr. 90, lk. 5.
Jõgeva maakonna keskraamatukogu lasteosakond tänas 20. novembril, rahvusvahelisel lastepäeval, tublimaid suvel lugejaid väikese suupistega. Tänutäheks oli ka kohtumine vahva külalise, muinasjutuvestja Veronika Kivisillaga.
Raamatukogu lasteosakonna juhataja Nelli Orgmaa märkis, et tublide laste päeva on peetud juba mitu aastat. Korraldatakse see algklassidele ning eesmärgiks on panna lapsi lugema ka suvel. Samas tunnistas Orgmaa, et tänane tehnikat täis aeg on jätnud paratamatult jälje laste lugemisse. Aina vähem ollakse raamatutest huvitatud, sest internet on selle koha endale haaranud. Aga raamatute lugemine ei ole pelgalt ajaviitmine, vaid harib noorte maailmatunnetust sügavuti, aitab arendada suhtlemisoskust ja eneseväljendust ning on seega olulisem kui esmapilgul tundub.
Ka lastele muinasjutte lugema tulnud õpikute koostaja, luuletaja ja õpetaja ametis olnud, praegu Eesti Kirjanike Liidus töötav Veronika Kivisilla möönis, et iga aastaga hakkab aina rohkem silma laste lugemisoskuse vähenemine. Ja see ei tähenda sugugi mitte tähtede omavahel kokku veerimist, vaid loetava sisu taipamist. Loetakse sõnu kokku küll, kuid neist moodustavat mõtet on juba paljudel raske hoomata. „Tean seda rääkida oma õpetajakogemustest. On tõesti hull asi, et loetavast ei suudeta aru saada," tõdes ta.
Seetõttu ongi raamatukogus igal aastal korraldatud suvine lugemine oluline, kuna suunab lapsi rohkem lugemist harjutama.
„Suvise lugemise kokkuvõte on alati sügisel. Meil oli lastele antud raamatute nimekiri, mida oleme neile suvel lugemiseks soovitanud. Peab ütlema, et kõige tublimad lugejad olid sel aastal 2.a ja 2.b klass. Aga ka teistes klassides olid tublisid lugejaid ning seetõttu otsustasime enda juurde kutsuda ka kõik teised ning teha kõigile kingitus. Ja kingituseks oli meie külaline Veronika Kivisilla ja pärast ühine koogi söömine," andis Orgmaa teada. Tuleb tunnistada, et Kivisilla on tõesti väga hea muinasjutuvestja, sest ega ta ilmaasjata ole osalenud isegi rahvusvahelistel jutuvestjate konkurssidel. Tema jutustatud lood olid vahvad ja panid lapsed lõbusalt naerma. Sekka lugudele lauldi koos ka paar laulu.
Kivisilla rääkis lastele, et kaugetel aegadel, kui polnud veel telefone ega internetti, olid jutuvestjad eriti hinnas, sest kandsid oma lugudega maailma laiali kõiki sündmusi, mis kuskil toimusid. Seega olid jutustajad omamoodi uudiste kandjad. Ja kuna leiutatud polnud sel ajal veel ka televiisor, kujutas kellegi elav jutuvestmine omamoodi meelelahutust. Kivisillat kuulates tükkis vägisi pähe mõte, et tegelikult vajame me sarnaseid muinasjuttude lugejaid isegi tänasel päeval. Me vajame muinasjutte ja vajame nende esitajaid, sest see teeb hingele head. Ja head teeb sellega, et paneb kaasa mõtlema ning otsima seoseid mõistukõnedel ja elulistel olukordadel.
„Indiaanlastel oli näiteks nii, et lapsi ei karistatud kunagi vitsaga, vaid saadeti nad külanõia juurde mingit lugu kuulama. Ja see lugu puudutas alati seda tegu, mida laps valesti tegi. Just jutustuse kaudu viidi lapseni mõistmine selle kohta, miks ta tegu polnud just parem," selgitas Kvisilla juurde.
Ka raamatute lugemine on seetõttu väga oluline, sest oma lihtsal ja leebel moel aitab elus toimuvaid olukordi palju paremini mõista. Aitab teistega juhtunu kaudu aru saada ka enda asjadest. Seepärast tulebki raamatukogu töötajatele öelda suur aitäh selle eest, et nad ei jäta jonni, vaid jätkavad laste suunamist raamatute poole.