« Tagasi

Meenutades endiseid kaastöötajaid IV

Vali Uudised (2014), 14. november, nr. 87, lk. 2.

Meenutustega alustasime 5. novembri ajalehes, kui oma mälestusi jagas lugejatega Hilja Toome. Jätkame Vaike Oro meenutustega.

Uus raamatukogu  (ehituslugu 2003-2004) 

Kõik töötajad unistasid uuest raamatukogust. Oli juba mitu aastat kulunud, kui sellest juttu hakati tegema, kuid siiani olid linnavalitsuse arvates kõik teised asutused tähtsamad olnud. Ja siis saabus aasta 2003.  Sel aastal sai otsustatud, kas nüüd või mitte kunagi. Ehitus  sõltus EV Kultuuriministeeriumi poolt eraldatud rahast, kuid otsuse, milline ehitusobjekt  maakonnas prioriteediks saab,  sõltus maakonna omavalitsuste juhtide ja volikoguesimeeste otsusest. Ma olen südamest tänulik kõikidele, kes selles koosluses osalesid ja meie raamatukogu ehitust toetasid. Tilk  tõrva meepotti - Põltsamaa  tolleaegne linnapea ei pidanud  vajalikuks sellest koosolekust  osa võtta, kuigi ta oli teadlik,  mida sel korral otsustatakse. 

Korraldati konkurss ning  peaaegu miljon oli vajalikust  summast puudu. Tolleaegne  maavanem Margus Oro käis  kultuuriministeeriumis raha  juurde küsimas. Ma ei ole temalt  küsinud, mida ta seal kahele  kargule toetudes (võrkpallitrenn oli seekord lõppenud n-ö  karkude kasuks) rääkis, kuid  raha me juurde saime. Nii tänan  ma ka siinjuures ministeeriumi  selle toreda toetuse eest. Nii et  Põltsamaa raamatukogu uus  hoone on ehitatud vabariigi raha  eest. Vahepeal oli Põltsamaa  linnapeaks saanud Jaan Aiaots  ning tema oli meile suureks  toeks, et raamatukogu ka uue  inventari saaks.

Raamatukogu töötajatel oli  kaks rasket aega: väljakolimine  (saime ruumid praeguses linnavalitsuse hoones) ning siis aasta  pärast tagasikolimine. Sinna vahele jäi nurgakivi panek. Ehitamise ajal algas ja lõppes minu tööpäev Veski tn. 3. Oli rõõmu ja kurbust, sest ehitajad on ikka ühtemoodi - kui sa ei kontrolli ja ei nõua, püütakse teha odavamalt ja lohakamalt. Meil oli peaaegu aasta aega otsida inventari ja püüda seda saada odavamalt. Osakonnajuhatajatel oli õigus ise otsustada nii värvilahenduste kui ka mööbli üle. Mäletan, et esimesed ostud  tegime lasteosakonnale - Rutt valis oma kabinetti punase vaiba ja imevahvad väikesed madalad lastetoolid. Vanad riiulid jäid ainult tagavarafondi ruumidesse.

Ja siis see imekaunis päev juunis 2004. Raamatukogu  avamisele olid kutsutud kõik  maakonna raamatukogutöötajad, vabariigi raamatukogude esindajad, Jõgeva maakonna omavalitsuste juhid ja kõik  need, kes olid kaasa aidanud  sellele, et see päev oli teoks saanud. Kohal oli ka EV kultuuriminister Urmas Paet (kes minu  arvates on olnud üks aja jooksul südamlikumaid j a asjalikumaid  kultuuriministreid läbi aja).   Kui ma vaatan meie raamatukogutöötajate ühispilti koos  ministri, maavanema ja linnapeaga, näen rõõmsate nägude  ja pidulikes riietes töötajaid.  Pärast ametlikku välisüritust  (suur tänu ka PÜG puhkpilliorkestrile, kes taustaks toredasti mängis) tervitasime kõiki  külalisi šampanjaklaaside ja  suupistete lauaga. Ning punkti  meie heameelele pani Soome  sõprusmaakonna raamatukogu  direktor Tuula, kes ütles mulle,  et on kade meie peale. Sest just  Soomes olime käinud raamatukogusid vaatamas, et saaks  võtta šnitti, mida ja kuidas teha. 

Täpselt aasta ujusin ma  õnnepilves ning võtsin vastu  külalisi, kes käisid meil uut  imet vaatamas. Ning siis oligi  aeg ka minul raamatukogu uks  enda järel sulgeda ning nautida  puhkust, mil ei olnud vaja enam muretseda ei raamaturaha, ruumide korrashoiu, töötajate ega nende palgaraha pärast.

Meenutuste lõpetuseks 

Meeldejäävat minu lasteraamatukogus töötamise ajast: 

1. Kapid olid täis kataloogikaarte, mida me päevade kaupa Gundeliga lappasime, et neist saaks kokku kataloogi

2. Pioneerirühma juhiks olemine (kõik kultuuriasutuste juhid pidid seda tööd tegema ning minule sattus õpetaja Tõnu Tuvikese klass). Koos Tõnu ja lastega käisime isegi metsas luuremängu mängimas.

3. Ekskursioonid lastega Tallinnasse Estonia teatrisse.  Päeval vaatasime linna ning õhtul etendusi, pärast mida kohtusime balletitantsijate ja ooperilauljatega.

4. Minu tore lavatee algus  (aastate jooksul kokku 3 operetti, 3 lastelavastust ning 4 draamatükki)

Meeldejäävat minu keskraamatukogus töötamise ajast: 

1. Eelkõige kohutavad päevad kolhoositööl, rasked meile  kõigile (igale asutusele olid  antud teatud arv päevi teha).  Kartulinoppimine oli naljategu,  kuid heinte lakka ajamine oli üle jõu käiv töö.

2. Kaks väga ebameeldivat  asja: raamatukogude tsentraliseerimine ja siis jälle detsentraliseerimine. Kui palju mõttetut  tööd, millele kulus ka palju  aega. Kord oli keskraamatukogu  see asutus, kes kogu rajoonis  töötajad tööle võttis, siis jälle omavalitsused.

3. Koostöö omavalitsustega  oli siiski meeldiv. Kuna raamatukogutöötajate töötasu oli ikka  väga väike, siis peaaegu kõik  toetasid meile reise (ka välisriikidesse), sest alati püüdsime  tutvuda ka raamatukogudega. 

4. Raamatukogubussid.  Esimese suure bussi saime  raamatute laenutamiseks ja  rajooni raamatukogude majanduslikuks teenindamiseks. Hiljem saadud mikrobussid said ainult vabariiklik lasteraamatukogu ja meie rajoon. Sellega käisime Tallinnas kirjastustes  raamatuid ostmas, saades neid kirjastuste hinnaga ja tunduvalt  varem kätte. Bussiga käisime  ka Balti ketis ja augustikuus lauluväljakul Eestit vabaks laulmas. Ja veel ka Soomes  kolleegidel külas.

5. Kui mõelda tagasi veneaegsetele tööplaanidele ja  aruannetele, siis läheb küll  süda pahaks. Kuid ühel aastal  õnnestus ka meil sotsialistlik  võistlus võita ning saime ka  natuke palgale lisa.

6. Suured kirjandus, eriti  luuleõhtud. Kui palju sai luuletusi pähe õpitud ja loetud. Seda  oskab kõige enam meenutada  Hille-Mai Lugus, kes koos Heliga neid koostas ja esitas ka  ise. Kord oli terve suur saade  isegi raadios, kui meil toimus  vendade Tuulikute õhtu.

7. Raamatukogule erialase  tarkvara ostmine, see toimib  ka praegu. See oli minu jaoks  paras pähkel, pidin leidma raha  ise maakonna serveri ostmiseks,  kuna kultuuriministeerium  toetas teist tarkvara. Kõigele  raskustele vaatamata said meie  töötajad selle tarkvara, mida  nad soovisid.

 8. Armas Ellen lrs Kanadast. Ta oli pärit meie maakonnast, käis mul Eestis olles tihti  külas ning tegi kõik selleks, et  ka meie raamatukogud saaksid Välis-Eesti kirjastustes väljaantud raamatuid.

9. Ja meie uus raamatukoguhoone -üks uhke ja ilus hoone väikeses Põltsamaa linnas.

Olles raamatukogutöölt ära  juba ligi 10 aastat, arvan siiani,  et raamatukogutöö on kõige  parem töö. Seda kinnitab ka  see, et meie maakonna seitsme  raamatukogutöötaja tütred on  valinud oma ema elukutsed, sealhulgas Hille-Mai ja minu tütar.