« Tagasi

Raamatukogupäevadel linastub mängufilm "Kirsitubakas"

Taavi Kelder  Vali Uudised (2014), 31. oktoober, nr. 83, lk. 5.

Jõgeva maakonna keskraamatukogus leidsid 20.-30 oktoobrini aset raamatukogupäevad, mille raames näidati väärtfilmiõhtul ka režissööride Katrin ja Andres Maimiku uut Eesti mängufilmi "Kirsitubakas". Raamatukogupäevade raames toimus aga ka palju muud huvitavat - raamatuloterii, kodulooline viktoriin, raamatukoguhoidja vahetus ja juubeli tähistamine koos lugejatega, mille käigus pakuti külastajatele raamatukogu juubeli puhul ka sünnipäevakooki.

Teisipäeval ja kolmapäeval, 22.-23. oktoobril raamatukogus toimunud  väärtfilmiõhtutel linastunud  mängufilm "Kirsitubakas"  on juba teine uus Eesti film,  mida Põltsamaa filmiklubi  sel sügisel näidanud on. Septembris linastus Põltsamaal  ka Ilmar Raagi vastne mängufilm "Ma ei tule tagasi"  (Eesti, 2014).

17. oktoobril Eesti kinodesse jõudnud Andres ja Katrin Maimiku "Kirsitubakas"  räägib keset ürgset Eestimaa  loodust ühel rabaretkel hargnevatest inimeste vahelistest  suhetest. Filmis on juttu  17-aastasest Eesti väikelinna  tüdrukust Laurast, kellel on  kogu aeg igav olla ning kes  tunneb igapäevaprobleemidest ja argielumuredest pidevat tülpimust. Ka kõik meelelahutused tunduvad lapsikud  ja üldse on teismelisel elu  mõtet raske leida - Laura  ainsaks tõeliseks kireks näib  olevat tantsimine. Ühel päeval kutsub üks sõbranna aga  Laura kaasa paaripäevasele  rabaretkele, mida korraldab  omapärane looduseuurija ja  rändur Joosep. Nii istubki  Laura koos väikse reisiseltskonnaga peagi päevinäinud  nõukogudeaegsesse KAVZ-  bussi, mille küljelt vaatab  vastu kiri "Hundi Reisid".  Rooli taha istub looduse-  ja rännumees Joosep ning  sõit rappa läbi Eestimaa  suvise looduse võibki alata.  Alguses kõike muud kui  huvitavana tunduv rännak  rabas kujuneb aga tõeliseks  seikluseks, mille lõppedes saab Laurast suuresti justkui teine inimene. Küllap õpetab ürgses looduses viibimine, katsumustega silmitsi seismine ja vaheldusena mõjuv teistsugune, argirutiinist vaba keskkond väikelinna teismelist vaatama elu pisut teistsuguse pilguga, kui argielu linnas võimaldaks. Film puudutab nii inimeste vaheliste keeruliste suhete kui ka üldse tänapäevases infoühiskonnas elavate inimeste ürgsesse loodusesse tagasi sattumise teemasid -ja seda  niihästi läbi huumoriprisma  kui ka tõsisema nurga alt vaadatuna.

Hiljuti ajalehe Postimees  nädalalõpuväljaandele Arter (Verni Leivak, "Maimikud.. Keelatud armastust pole olemas", 18. oktoober) antud  intervjuus ütles Katrin Maimik, et "Kirsitubaka" lugu on osalt inspireeritud ka autori enda elust:

"Ükspäev just mõtlesin, kas see lugu on inspireeritud ka mu enda elust, ehkki lõplikku stsenaariumi kirjutasime Andresega koos. Algne mõte tuli, jah, minult, aga ma ei oskagi enam öelda, mis on minu elust ja mis mitte. Võibolla on mõned hetked ja situatsioon: matk, vanem mees ja noor tütarlaps. See on üks kunagine seik, aga edasi on kõik juba fiktsioon." 

"Inimeste vahelised suhted on ju elus põhiline. Suhtedraamat tehti juba Vana- Kreekas, ehkki seal  reguleerisid inimeste vahelisi  suhteid jumalad. Kuna elame  antropotsentristlikus maailmas, siis inimene ongi põhiline materjal, millest lugusid jutustada. Olen küll õppinud Rein Marani kursusel ja võiksin teha dokumentaalfilmi loomadest, mis oleks stressivaba tegevus. Paraku on elu läinud sedaviisi, et fookusesse on jäänud inimesed," täiendas teda filmi teine  autor Andres Maimik (Arter,  18. oktoober).

Film "Kirsitubakas" paneb rõhu just tänapäevastele  inimeste vahelistele mitmetahulistele suhetele -nii peres  kui ka väikses reisiseltskonnas ürgses looduses - ning  nendega seotud erinevatele  probleemidele ja tänapäeva  noorte igapäevaelule. Film  räägib teisalt ka praegusaja  Eesti elust laiemalt, mida  ühest küljest iseloomustab  infoajastu ja kõikjal kaasas  olev mobiil- või nutitelefon,  teisalt aga ürgne raba, puhas  loodus, vaikus ja loodusest  veel mitte võõrdunud inimesed. Teisalt kajastab film ka  kahte äärmuslikku elu vormi  praeguses Eestis - ühest  küljest kaasaegset linnaelu  kusagil korteris või restoranis, teisalt maaelu ja ürgset  loodust, kuhu näiteks piipu  popsutav rännumees ja rabaretkede korraldaja Joosep  aegajalt pere eest põgeneb.  

"Kirsitubakas" esilinastus maailmas oli juba 9.  juulil lda-Euroopa mainekal  Karlovy Vary filmifestivalil  Tšehhis, kus film võeti igati  positiivselt vastu, kuid see  ei võitnud siiski auhinda  - East of the West võistlus-  programmi parima linateose Kristallgloobust.

Mängufilmi "Kirsitubakas" režissöörid ja stsenaristid on Andres ja Katrin Maimik, operaator Mihkel Soe ning muusika autor Sten Seripov. Tootjaks on Kuukulgur Film OÜ. Filmi tootmist on toetanud nii Eesti Filmi lnstituut kui ka Eesti Kultuurkapital. Peaosades mängivad Maris Nõlvak (tegelane Laura) ja Gert Raudsep  (rännu-ja piibumees Joosep),  filmis mängivad lisaks neile  aga veel ka mitmed tuntud eesti näitlejad, nagu Maarja Jakobson, Anne Reemann jt. Režissöör ja stsenarist Andres Maimik (sünd 1970)  on tuntud eesti filmirežissöör, kes on teinud mitmeid  dokumentaal-ja mängufilme  (muuhulgas "Kormoranid",  "Jan Uuspõld läheb Tartusse", „Kuku: mina jään ellu" jt) ning tegutsenud ajakirjaniku ja filmikriitikuna. Filmi  teine autor Katrin Maimik  (sünd. 1982) on õppinud Balti  filmi- ja meediakoolis ning  töötanud Tartu kõrgemas  kunstikoolis ja Endla teatris.  "Kirsitubakas" on Andres  ja Katrin Maimiku esimene  koos tehtud mängufilm. Film  on esialgsetel andmetel Eesti  publiku poolt igati soojalt  vastu võetud.

Raamatukogupäevadel  toimus Jõgeva maakonna  keskraamatukogus aga palju muudki huvitavat. Esmaspäeva pärastlõunal laenutasid Jõgeva maakonna  keskraamatukogu teenindusosakonna laenutusleti taga  Põltsamaa ühisgümnaasiumi  õpetajad. Tegemist on juba  traditsiooniks saanud ettevõtmisega "Tuntud inimene raamatukogus", mille käigus kutsutakse raamatukogupäevade puhul paariks tunniks raamatukokku laenutama teiste elualade inimesi:   "Tavaliselt on meil sel päeval laenutamas mõned linna juhtivtöötajad või teiste asutuste töötajad ja juhid.  Seekord kutsusime siia laenutama kirjandusõpetajad Sirje Ääremaa ja Marika Nugise ning ajalooõpetaja  Erika Sari Põltsamaa ühisgümnaasiumist. Mõtlesime,  et kuna nad on kirjandus-ja  ajalooõpetajad, siis on nad  seetõttu ka ise lähemalt  seotud raamatute ja kirjandusega ning kutsusime nad  seetõttu mõneks tunniks siia  laenutustööd tegema," rääkis  Jõgeva maakonna keskraamatukogu teenindusosakonna juhataja Sirje Undusk.  Raamatukogupäevade  ajal leidis aset ka raamatukoguhoidjate vahetus, mille  käigus tulid üheks päevaks  Põltsamaa raamatukokku  tööle Mustvee linnaraamatukogu direktor Laidi Zalekešina ja laenutusosakonnast  Anu Ots ning Mustvee raamatukokku läksid nende asemele Põltsamaa vanemraamatukoguhoidja-laenutaja  Sirje Tero ja lastekirjanduse  osakonna töötaja Kristel Rohtla.

Kolmapäeval, 29. oktoobril toimus aga raamatukogu  saja aasta juubeli pidulik  tähistamine koos lugejatega.  Raamatukogu külastanud lugejatele pakuti kooki ja teed.  Lugeja Tatjana Keäri sõnul,  kellega juttu tegin, pole raamatukogu tähtsus praeguses  info- ja internetiküllases  maailmas sugugi vähenenud:   "Ma ei kasuta moodsaid  sotsiaalvõrgustikke internetis ega vaata televiisorit, sest  sealt ei olegi midagi vaadata.  Olen hariduselt pedagoog ja  vene filoloog ning omal ajal  palju ilukirjandust lugenud,  kui ma veel ise õppisin ja teisi  õpetasin. Aga nüüd on palju  huvitavaid ajakirju ja uusi  raamatuid, mida ei loe enam  mitte lugemise pärast, vaid  üha rohkem mõtled sellele,  kuidas see sinu eluga haakub," leidis Tatjana Keäri.