Raamatukogupäevadel linastub mängufilm "Kirsitubakas"
Taavi Kelder Vali Uudised (2014), 31. oktoober, nr. 83, lk. 5.
Jõgeva maakonna keskraamatukogus leidsid 20.-30 oktoobrini aset raamatukogupäevad, mille raames näidati väärtfilmiõhtul ka režissööride Katrin ja Andres Maimiku uut Eesti mängufilmi "Kirsitubakas". Raamatukogupäevade raames toimus aga ka palju muud huvitavat - raamatuloterii, kodulooline viktoriin, raamatukoguhoidja vahetus ja juubeli tähistamine koos lugejatega, mille käigus pakuti külastajatele raamatukogu juubeli puhul ka sünnipäevakooki.
Teisipäeval ja kolmapäeval, 22.-23. oktoobril raamatukogus toimunud väärtfilmiõhtutel linastunud mängufilm "Kirsitubakas" on juba teine uus Eesti film, mida Põltsamaa filmiklubi sel sügisel näidanud on. Septembris linastus Põltsamaal ka Ilmar Raagi vastne mängufilm "Ma ei tule tagasi" (Eesti, 2014).
17. oktoobril Eesti kinodesse jõudnud Andres ja Katrin Maimiku "Kirsitubakas" räägib keset ürgset Eestimaa loodust ühel rabaretkel hargnevatest inimeste vahelistest suhetest. Filmis on juttu 17-aastasest Eesti väikelinna tüdrukust Laurast, kellel on kogu aeg igav olla ning kes tunneb igapäevaprobleemidest ja argielumuredest pidevat tülpimust. Ka kõik meelelahutused tunduvad lapsikud ja üldse on teismelisel elu mõtet raske leida - Laura ainsaks tõeliseks kireks näib olevat tantsimine. Ühel päeval kutsub üks sõbranna aga Laura kaasa paaripäevasele rabaretkele, mida korraldab omapärane looduseuurija ja rändur Joosep. Nii istubki Laura koos väikse reisiseltskonnaga peagi päevinäinud nõukogudeaegsesse KAVZ- bussi, mille küljelt vaatab vastu kiri "Hundi Reisid". Rooli taha istub looduse- ja rännumees Joosep ning sõit rappa läbi Eestimaa suvise looduse võibki alata. Alguses kõike muud kui huvitavana tunduv rännak rabas kujuneb aga tõeliseks seikluseks, mille lõppedes saab Laurast suuresti justkui teine inimene. Küllap õpetab ürgses looduses viibimine, katsumustega silmitsi seismine ja vaheldusena mõjuv teistsugune, argirutiinist vaba keskkond väikelinna teismelist vaatama elu pisut teistsuguse pilguga, kui argielu linnas võimaldaks. Film puudutab nii inimeste vaheliste keeruliste suhete kui ka üldse tänapäevases infoühiskonnas elavate inimeste ürgsesse loodusesse tagasi sattumise teemasid -ja seda niihästi läbi huumoriprisma kui ka tõsisema nurga alt vaadatuna.
Hiljuti ajalehe Postimees nädalalõpuväljaandele Arter (Verni Leivak, "Maimikud.. Keelatud armastust pole olemas", 18. oktoober) antud intervjuus ütles Katrin Maimik, et "Kirsitubaka" lugu on osalt inspireeritud ka autori enda elust:
"Ükspäev just mõtlesin, kas see lugu on inspireeritud ka mu enda elust, ehkki lõplikku stsenaariumi kirjutasime Andresega koos. Algne mõte tuli, jah, minult, aga ma ei oskagi enam öelda, mis on minu elust ja mis mitte. Võibolla on mõned hetked ja situatsioon: matk, vanem mees ja noor tütarlaps. See on üks kunagine seik, aga edasi on kõik juba fiktsioon."
"Inimeste vahelised suhted on ju elus põhiline. Suhtedraamat tehti juba Vana- Kreekas, ehkki seal reguleerisid inimeste vahelisi suhteid jumalad. Kuna elame antropotsentristlikus maailmas, siis inimene ongi põhiline materjal, millest lugusid jutustada. Olen küll õppinud Rein Marani kursusel ja võiksin teha dokumentaalfilmi loomadest, mis oleks stressivaba tegevus. Paraku on elu läinud sedaviisi, et fookusesse on jäänud inimesed," täiendas teda filmi teine autor Andres Maimik (Arter, 18. oktoober).
Film "Kirsitubakas" paneb rõhu just tänapäevastele inimeste vahelistele mitmetahulistele suhetele -nii peres kui ka väikses reisiseltskonnas ürgses looduses - ning nendega seotud erinevatele probleemidele ja tänapäeva noorte igapäevaelule. Film räägib teisalt ka praegusaja Eesti elust laiemalt, mida ühest küljest iseloomustab infoajastu ja kõikjal kaasas olev mobiil- või nutitelefon, teisalt aga ürgne raba, puhas loodus, vaikus ja loodusest veel mitte võõrdunud inimesed. Teisalt kajastab film ka kahte äärmuslikku elu vormi praeguses Eestis - ühest küljest kaasaegset linnaelu kusagil korteris või restoranis, teisalt maaelu ja ürgset loodust, kuhu näiteks piipu popsutav rännumees ja rabaretkede korraldaja Joosep aegajalt pere eest põgeneb.
"Kirsitubakas" esilinastus maailmas oli juba 9. juulil lda-Euroopa mainekal Karlovy Vary filmifestivalil Tšehhis, kus film võeti igati positiivselt vastu, kuid see ei võitnud siiski auhinda - East of the West võistlus- programmi parima linateose Kristallgloobust.
Mängufilmi "Kirsitubakas" režissöörid ja stsenaristid on Andres ja Katrin Maimik, operaator Mihkel Soe ning muusika autor Sten Seripov. Tootjaks on Kuukulgur Film OÜ. Filmi tootmist on toetanud nii Eesti Filmi lnstituut kui ka Eesti Kultuurkapital. Peaosades mängivad Maris Nõlvak (tegelane Laura) ja Gert Raudsep (rännu-ja piibumees Joosep), filmis mängivad lisaks neile aga veel ka mitmed tuntud eesti näitlejad, nagu Maarja Jakobson, Anne Reemann jt. Režissöör ja stsenarist Andres Maimik (sünd 1970) on tuntud eesti filmirežissöör, kes on teinud mitmeid dokumentaal-ja mängufilme (muuhulgas "Kormoranid", "Jan Uuspõld läheb Tartusse", „Kuku: mina jään ellu" jt) ning tegutsenud ajakirjaniku ja filmikriitikuna. Filmi teine autor Katrin Maimik (sünd. 1982) on õppinud Balti filmi- ja meediakoolis ning töötanud Tartu kõrgemas kunstikoolis ja Endla teatris. "Kirsitubakas" on Andres ja Katrin Maimiku esimene koos tehtud mängufilm. Film on esialgsetel andmetel Eesti publiku poolt igati soojalt vastu võetud.
Raamatukogupäevadel toimus Jõgeva maakonna keskraamatukogus aga palju muudki huvitavat. Esmaspäeva pärastlõunal laenutasid Jõgeva maakonna keskraamatukogu teenindusosakonna laenutusleti taga Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpetajad. Tegemist on juba traditsiooniks saanud ettevõtmisega "Tuntud inimene raamatukogus", mille käigus kutsutakse raamatukogupäevade puhul paariks tunniks raamatukokku laenutama teiste elualade inimesi: "Tavaliselt on meil sel päeval laenutamas mõned linna juhtivtöötajad või teiste asutuste töötajad ja juhid. Seekord kutsusime siia laenutama kirjandusõpetajad Sirje Ääremaa ja Marika Nugise ning ajalooõpetaja Erika Sari Põltsamaa ühisgümnaasiumist. Mõtlesime, et kuna nad on kirjandus-ja ajalooõpetajad, siis on nad seetõttu ka ise lähemalt seotud raamatute ja kirjandusega ning kutsusime nad seetõttu mõneks tunniks siia laenutustööd tegema," rääkis Jõgeva maakonna keskraamatukogu teenindusosakonna juhataja Sirje Undusk. Raamatukogupäevade ajal leidis aset ka raamatukoguhoidjate vahetus, mille käigus tulid üheks päevaks Põltsamaa raamatukokku tööle Mustvee linnaraamatukogu direktor Laidi Zalekešina ja laenutusosakonnast Anu Ots ning Mustvee raamatukokku läksid nende asemele Põltsamaa vanemraamatukoguhoidja-laenutaja Sirje Tero ja lastekirjanduse osakonna töötaja Kristel Rohtla.
Kolmapäeval, 29. oktoobril toimus aga raamatukogu saja aasta juubeli pidulik tähistamine koos lugejatega. Raamatukogu külastanud lugejatele pakuti kooki ja teed. Lugeja Tatjana Keäri sõnul, kellega juttu tegin, pole raamatukogu tähtsus praeguses info- ja internetiküllases maailmas sugugi vähenenud: "Ma ei kasuta moodsaid sotsiaalvõrgustikke internetis ega vaata televiisorit, sest sealt ei olegi midagi vaadata. Olen hariduselt pedagoog ja vene filoloog ning omal ajal palju ilukirjandust lugenud, kui ma veel ise õppisin ja teisi õpetasin. Aga nüüd on palju huvitavaid ajakirju ja uusi raamatuid, mida ei loe enam mitte lugemise pärast, vaid üha rohkem mõtled sellele, kuidas see sinu eluga haakub," leidis Tatjana Keäri.