« Tagasi

Põltsamaa lugemisringi raamatukogust Jõgeva Maakonna Keskraamatukoguks (1914-1944) II osa

Siiri Õunap  Vali Uudised (2014), 24. oktoober, nr. 81, lk. 6.

1945. aasta veebruaris arutati Põltsamaa linna partei algorganisatsiooni koosolekul ühe küsimusena linna avaliku raamatukogu taasavamist. Kultuurivaldkonna kõige keerulisemaks probleemiks peeti siiski kultuurimaja puudumist.

Raamatukogu avamiseni jõuti 1945. aasta suvel. Jaan Põldra majas Lille tänaval anti raamatukogu käsutusse üks väike tuba, millest käisid läbi ka hambaarsti patsiendid. Peatselt koliti hambaarstikabinet siiski mujale. 1947. aastal sai raamatukogu enda käsutusse  ka hambaarsti ruumi ning raamatukogu pindala oli  nüüd 38 m2 - ühes toas asus raamatukogu ja teises lugemislaud. Inventari raamatukogul endal polnud, kasutati kultuurimaja mööblit - üht kappi, üht riiulit ja kaht  tooli. Kõik raamatud olid  nummerdatud, kuid puudus  kartoteek. Raamatute nimekiri oli seinale kleebitud paberilehtedel.

1. jaanuari 1946. aasta  seisuga oli raamatukogus  385 köidet, sellest ilukirjandust 280, lastekirjandust  30 köidet. Valdavalt olid  need kokku korjatud ümbruskonna sõjakahjustustest  puutumata jäänud raamatukogudest. Lugejaid oli 120,  laenutusi 353.

1948. aasta esimesel poolel kolis Põltsamaa Linna  Raamatukogu uutesse ruumidesse, mis asusid aadressil  V. Kingissepa tn 15 (Lossi tn  15). Raamatukogu kasutuses oli kaks tuba pindalaga  45 m2. Raamatukogu oli  lugejatele avatud 6 päeva  nädalas ja 6 tundi päevas.  Raamatud olid liigitatud,  kantud põhinimestikku ning  vastavalt nõuetele riiulitele paigutatud.

Seoses Põltsamaa rajooni  moodustamisega 1950. aastal  asus Põltsamaa raamatukogu täitma rajooniraamatukogu funktsioone ning hakkas  kandma Põltsamaa Rajooni  Raamatukogu nime. Rajoonis oli 26 külaraamatukogu,  mida rajooniraamatukogu  pidi metoodiliselt juhendama. Need olid Adavere, Aidu,  Pauastvere, Käsukonna,  Imavere, Kaavere-Oorgu,  Kolga-Jaani, Odiste, Tammiku, Lalsi, Meleski, Lätkalu-Leie, Pajusi, Pajusi-Luige,  Neanurme, Lustivere, Kursi,  Päinurme, Tapiku, Rutikvere, Lahavere, Kamari, Umbusi, Soosaare, Nõmavere ja  Vitsjärve raamatukogud.  

1953. aastal eraldati rajooniraamatukogu kogudest lastekirjandus, millega pandi alus Põltsamaa Linna Lasteraamatukogule. Kahest raamatukogu ruumist väikesem jäi lastele.

1955. aastal anti raamatukogule kasutada tuletõrjeühingu 66 m2 põrandapinnaga saal Lenini tn 3 (Lossi tn) hoones. Lasteraamatukogu jäi senisesse asukohta, saades endale juurde vabanenud toa. 1956. aastal moodustati kaks rändraamatukogu: üks mehhaniseerimiskooli nr 8, teine Põltsamaa Rajooni TSN Täitevkomitee juurde.

Raamatukoguhoidjad  said erialaseid teadmisi lühematelt või pikematelt kursustelt, mille põhiliseks korraldajaks oli Fr. R. Kreutzwaldi  nim Riiklik Raamatukogu  Tallinnas, ning Tallinna Kultuurharidusala Koolist. Kord  kuus käisid kõik raamatukogutöötajad rajoonikeskuses seminaridel teadmisi ja  korraldusi saamas. Rajooniraamatukogu Põltsamaal oli  ka praktikabaasiks Tallinna  Kultuurharidusala Koolile.  1958-1962 viibis siin praktikal 13 esmakursuslast. 

1950. aastate alguses  hakkas Riiklik Raamatupalat koostama ja trükkima  raamatute annoteeritud kataloogikaarte, 1962. aastast  ka artiklite ja retsensioonide  trükikaarte. Igas rahvaraamatukogus pidi lisaks alfabeetilisele ja süstemaatilisele  kataloogile olema ka artiklite  ja retsensioonide kartoteek. 

Iga raamatukogu juures  pidi töötama raamatukogu  nõukogu. Põltsamaal tegutses raamatukogu ja kultuurimaja ühine nõukogu,  mille liikmed aitasid massiüritusi korraldada ja tegid  ettepanekuid tööplaanide  koostamisel. Tegutsesid ka  ühiskondlikud raamatukoguhoidjad, kes viisid vanematele inimestele kirjandust  koju või abistasid laenutajaid laenutamisel.

Raamatukogudes tehtav  nn massitöö, mis koosnes  näitlikest ettevõtmistest,  nagu plakatite ja fotolehtede  eksponeerimine ja raamatunäitused, ning suulistest  üritustest, nagu teema- ja  kirjandusõhtud, raamatuarutelud ja lugejate konverentsid, pidi olema otseselt  või kaudselt päevapoliitikaga  seotud. Moodi läksid elavad  ajalehed ja kirjanduslikud  kohtud. Tihti oli raamatukogu üritustel avatud kirjanduse müügilett. Raamatute  levitamise hoogtöökuul propageeriti kirjandust raadiosõlme kaudu. Riiklikult oli  välja kuulutatud loosung  „Kõik lugemisvõimelised  elanikud raamatukogu lugejaks!„.

1962. aasta mais kolis  raamatukogu endise kultuurimaja ruumidesse Veski tn  3, kus oli kasutada 256 m2  põrandapinda. Kolimisvõimalus avanes tänu sellele,  et linnas valmis uus kultuurimaja. Pärast endises kultuurimajas tehtud põhjalikku remonti paigutati sinna nii rajooni-, laste- kui ka parteikomitee raamatukogud. Uus sisustus (riiulid, kapid, lauad, toolid) saadi Kohaliku Majanduse Kombinaadi puidutsehhilt. Uude hoonesse mahutati lahedalt 40 000 köidet raamatuid ning ajalehed-ajakiriad. Raamatute paigutamisel oli võimalik rakendada avariiulite süsteemi, mis tollal üle Eesti levis. Kättesaadavaks tehti ka lugemissaali bibliograafia- ja teatmekogu. Lugejaid oli Põltsamaa raamatukogus 1962. aasta lõpuks 1316. 

Kuigi Põltsamaa raamatukogu ruumid pälvisid kiitust vabariigistki, olid olmetingimused endiselt tagasihoidlikud - puudusid keskküte, veevärk ja kanalisatsioon. Põrandapesuvett ammutati jest, kuivkäimla asus õues.

Põltsamaa rajoon likvideeriti 1. jaanuarist 1963 ning selle territoorium jagati Jõgeva, Paide ja Viljandi rajooni vahel. Põltsamaa ja  selle ümbrus liideti Jõgeva rajooniga. 1963. aasta algul  sai Põltsamaa raamatukogust lühikeseks ajaks taas linnaraamatukogu. 1. maist  1964 nimetati Põltsamaa  Linnaraamatukogu aga ümber Jõgeva Rajooni Raamatukoguks. Jõgeva rajoonis olid  vee 1 rajooni lasteraamatukogu, 2 linnaraamatukogu, 2  linna lasteraamatukogu, 39  külaraamatukogu ja 4 teiste  süsteemide raamatukogu.  Tegutses ka 50 rändraamatukogu ning laenutuspunkti.  Rajooniraamatukogu  koos rajooni kultuuriosakonnaga korraldas nõupidamisi ja seminare külaraamatukogudele, viimased olid mitme päevased ja kaugemate  raamatukogude töötajatel  tuli neil osalemiseks Põltsamaal ööbida.

Põhitööle lisandunud  ühiskondlikke kohustusi  oli raamatukogutöötajatel tollal palju: osaleda tuli  loomaloendustel, teha valimiseelset agitatsioonitööd, ametiühingutööd, kujundada näitagitatsiooni põllumajandusettevõtetele, teha nn šefluspäevi kartuli- ja köögivilja koristamisel jm.

Raamatukogu juures tegutses „Huvitavate kohtumiste klubi", lugemissaalis käis koos linna parteialgorganisatsiooni juures töötav  algastme poliitkool.

1966. aastal tähistati 200  aasta möödumist esimese eestikeelse ajakirja väljaandmisest Põltsamaal. See kujunes tähtsündmuseks kogu  Eesti kultuuriloos. Koostöös  Kirjandusmuuseumiga ning TRÜ Ajaloo-Keeleteaduskonna dekaani Juhan Peegliga valmistati ette temaatiline õhtu „200 aastat eesti ajakirjandust".

Raamatukogusid kontrollisid ülevabariigilised kontrollbrigaadid. 1960. aastatel kuulusid neisse Fr. R. Kreutzwaldi nim ENSV Riikliku Raamatukogu töötajad. Hiljem, kui kultuuriministeeriumi juurde moodustati Raamatukogude lnspektsioon, olid kontrollbrigaadide liikmed ka sealt.

Tehnilistest abivahenditest sai raamatukogu kuuekümnendate lõpus termoelektrilise kopeerimisaparaadi TEKA. Termoreaktiivne paber säilitas kujutise umbes aastaks, seejärel kiri kadus. TEKA tuli pärast kasutamist tööpäeva lõpus viia hoiule linna täitevkomiteesse.

1972. aasta oli UNESCO  poolt kuulutatud rahvusvaheliseks raamatuaastaks. Aasta deviisiks oli ,,Raamat igaüheni".