Vahva vanaema näpunukud võluvad raamatukogu külastajaid
Helve Tamm Vali Uudised (2013), 2. august, nr. 58, lk. 4.
Alates kolmapäevast kuni augusti lõpuni saab Põltsamaal raamatukogu fuajees uudistada ühe vahva vanaema Reet Jürmani vilditud mänguasju ja näpunukke. Nukud on ta meisterdanud oma viieaastasele lapselapsele Sassile, kellega koos mängitakse nende abil maha põnevaid muinasjutte ja muid lugusid.
Kui Reet Jürman enda meisterdatud nukud kottidest välja kallas, jäid pealtvaatajatel suud imestusest ja imetlusest lahti. Uskumatu, kuivõrd vahvad need on! Seal olid tegelased Lotte raamatust ja multifilmidest Jääaeg ning osalised veel mitmetest teistest muinasjuttudest. Oli näpu otsa torgatavaid nukke ja neid, millega sai käe vahel mängida. Kõik mõnusalt ja lastele ohutult pehmed ning samas originaalidega äärmiselt sarnased. Ja nad on sedavõrd armsad, et tahaks isegi visata kogu asjalikkuse nurka, istuda sinnasamasse maha ja hakata nendega mängima. Või võtta need magama minnes kaissu.
Jürman ütles, et üks mänguasi, näpu otsa torgatav roheline maduuss ongi Sassile sedavõrd kallis, et magama minnakse koos temaga. Ülejäänutega mängitakse muid mänge ja lood viiakse isegi omatehtud lavale. Selleks on ühest pappkarbist kujundatud väike nukulava, millel eesriided liiguvad ees kinni ja lahti. Kõik vanaema Jürmani enda konstrueeritud.
Nukkude valmistamine sai tema sõnul alguse sellest, et lapselapsega tuli tegeleda ja aja paremaks viitmiseks tuli leida mõlemale mõnus tegevus.
„Algas kõik sellest, et käisime Sassiga Tartus mänguasjamuuseumis. Ta ei olnud seal nõus teatriruumist välja tulema. Muudkui mängis seal mänguasjadega. Ja siis ma lubasin, et vildin talle ise näpunukud. Esimene nukk oli elevant ja teine oli boamadu multifilmist „38 papagoid". Ja siis läks sealt asi juba edasi. Ja siis otsustasin, et teen talle sünnipäevaks Lotte tegelased. Kuna nukud nii väga meeldisid, taheti neid juurde," rääkis Jürman.
Kõige hämmastavam on, et varem polnud Reet Jürman viltimisega üldse kokku puutunud ega nukkude valmistamisega tegelenud.
Aga kus häda kõige suurem, Nii leidis ta hea viltimise seal abi raamatutest võtta. raamatu, Karin Kägo „Näpunukud", ning hakkaski sealt asja õppima. Alustas ta meisterdamisega mullu augustis ning nüüdseks on tal nukke valminud juba üle 50. Neist 25 on näpunukud ja ülejäänud tegelased Lotte lugudest. Paistab aga, et nõudmised nukkude järele pole sugugi veel lõppenud ja uued ideed aina ründavad. Nukusoovid on praeguseks väljunud isegi perekonna ringist ning palved nende tegemist õpetada tulid ka erikooli kunstiringist.
„Tegelikult olen ise meditsiiniõde. Olen olnud 30 aastat meditsiiniõde lasteaias, sellest kümme aastat Põltsamaal lasteaed Maris sõimerühma kasvataja, siis 21 aastat Tõrukeses medõde ja poolteist aastat Põltsamaa ühisgümnaasiumis medõde ja siis läks tee allapoole. Sattusin ratastooli ning mind lasti töölt lahti. Ja lõpuks jõudsin ma Viljandisse gümnaasiumisse kooliõena tööle. Olen seal juba kuuendat õppeaastat. Ratastooli jõudsin seetõttu, et põdesin kopsupõletikku ning mulle pandi valed ravimid peale. Ja minu jumala korras süda läks... Olen Eestis ainuke selle diagnoosiga ringi kõndiv inimene. Ratastoolist tulin välja tänu enda tahtejõule. Kui inimene ikka tahab elada, siis tuleb ta kõigest välja. Nüüd saan ronida lausa viiendale korrusele, ratas õla peal. Viljandis andis gümnaasium mulle korteri ja nii olengi seal tööpäevad ja tulen siia koju tagasi nädalavahetuseks. Siis tegelengi Sassiga," jutustas see vahva ja vapper vanaema.
Väike Sass ütles, et vanaema tehtud nukkudest meeldivad talle kõige rohkem multifilmist „Jääaeg" tiiger Diego ja tema tiigrist sõbratar, aga väga armas on ka boamadu.
„Mulle meeldivad need nukud väga, aga mulle on vaja veel mammut Mannyt ja laiskloom Sidi," andis ta teada.
Näitus on igal juhul põnev ning annab ehk mõnele teiselegi vanaemale häid mõtteid, kuidas oma lapselastega toredalt aega veeta ja mida nendega koos teha. On ju ütlemata mõnus, kui endal on selline vanaema, kellega koos nukke meisterdada ning nendega hiljem muinasjutte mängida. Just nagu "vanaema õunapuu otsas", selline mõnus, tore ja ebaharilik vanaema.