Raimo Metsamärt  Vali Uudised (2013), 31. detsember, nr. 98, lk. 9.

Ega vist lugeda ei ole raske, kui see on kord selgeks saanud. Tänapäeva inimesel on huvitav, et lugeda saab mitmel moel, sest on ju ikkagi 21. sajand: arvuti abil, paberkandjal, tahvelarvutiga, isegi telefon, mis oli ikkagi algul ainult rääkimiseks mõeldud, võimaldab nüüd lugemist. Raske oleks ette kujutada end lugemas savitahvlile kirjutatut või Tootsi-Teele ajast krihvliga tahvlile kribatut. Iseasi, kas me soovime seda teha, on meil üleüldse aega, et nautida raamatusse kirja pandut? Aga aega selleks vaja on, sest lugemisharjumusega inimene leiab kõikjalt kiusatusi ja ahvatlusi: elulood, reisimine, kokaraamatud, krimkad, sõnaraamatud, ilukirjandus, luulevalik on pea lõputu.

Milline koht on põltsamaalaste hulgas paberraamatul? On see juba mineviku jäänuk või on endiselt au sees? Jõgeva maakonna keskraamatukogu direktor Rutt Rimmel oskab raamatukogust ja raamatutest palju huvitavat rääkida. Esimene tore uudis on see, raamatukogu on toredasti vastu pannud tehnika pealetungile ja ei näita sugugi hääbumise märke. Põltsamaalaste hulgas ja ka maakonnas tervikuna on on lugemisharjumus ja raamatukogu külastamine endiselt hinnas. Viimaste aastate lõikes on lugejate arv küllaltki stabiilsena püsinud. Võrdluses riigi teiste maakondadega oleme heal positsioonil, küündides keskmisest ülespoole. Päris uhkelt kõlab ka tõdemus, et selle sajandi jooksul on maakonnas likvideeritud ainult 1 raamatukogu. Praegu on füüsiliselt olemas maakonnas 29 raamatukogu, Esku, Ada-vere ja Lustivere moodustavad koos ühe raamatukogu. Rutt Rimmeli sõnul on väga tähtis, et säiliks raamatute laenutuse, tellimise teenus, selleks ei pea just eraldi raamatukoguhoonet ehitama.

Võrreldes raamatukogu algusaegadega on raamatukogu funktsioon tublisti muutunud, see, et on võimalik laenutatud raamat kotis koju lugema minna, on ainult väike osa raamatukogu teenustest. Lisaks kojulaenutusele saab kohapeal lugeda, tellida teistest raamatukogudest kirjandust, virtuaalkülastusi teostada, internetipunkti kasutada. Tore, et raamatukogust on saamas suhtlemise koht, sest siin näidatakse filme, toimuvad erinevad nišiüritused, samuti on raamatukogu avatud erinevatele huvialaringidele. Raamatukogu külastamist pärsib kahjuks inimeste töö asukoha muutus, mujal tööl käimine on siiski väsitavam, nii et raamatukogusse ei jõuta või loetakse mujal. Otse loomulikult tungib ka tehnikasajand peale e-lugejate arv on arvestatavalt kõrge. E-lugejat iseloomustab valdavalt 3 märksõna: noor, teadlik, oskustega.

Ka lasteraamatukogu poolel ei ole elu mitte soiku jäänud - lastele korraldatakse palju erinevaid üritusi, näidatakse filme, sest ka lapsed võiksid saada varakult kinoelamuse, mis erineb siiski telerivaatamisest.

Kuna käes on aastalõpp, siis on see just paras aeg kokkuvõtete tegemiseks. Selle aasta arvude kokkulöömiseni läheb veel veidi aega, aga illustreerimiseks sobivad ka järgmised arvud aastast 2012, mis näitavad raamatukogu kasutamist Põltsamaal:

Kasutajate arv 2113

Külastajate arv 46 696

Virtuaalkülastuste arv 19 349

Kojulaenutuste arv 69 549

Kohallaenutuste arv 4354

Internetipunkti kasutamine 4992

Top 20 raamatut perioodil 1.09-1.12 2013. aastal

Kivirähk, A. - "Maailma otsas"

Kadastik, M. - "Kevad saabub sügisel"

Oksanen, S. - "Kui tuvid kadusid"

James, E.L - "Viiskümmend tumedamat varjundit 2"

James, E.L- "Viiskümmend vabastatud varjundit, 3"

Matvere, M. - "Meri ja kuked"

Tohvri, E. - "Kaamos"

Hanson, H. - "Jutustamata lugu: Vanemuise näitleja Ellen Kaarma"

Hion, E. - "Valdo Pant: aastaid hiljem"

James, E.L .- "Viiskümmend halli varjundit"

Kull, A- "Vabrik"

Frazier, C - "Pime mets"

Petrone, J.- "Minu Eesti 2.Mida sa tahad?"

Koostaja Roots.V - "Elame veel 3"

Kull, A. - "Kaubamaja"

Juske, J. - "Lood unustatud Tartust"

Mankell, H. - "Murelik mees: komissar Kurt Wallanderi lood"

Lember, I. - "Õde Veera"

Burrows, A. - "Vallatused ja kohustused"

Seppard, M. - "Saskia"

Välja saab tuua ka 10 enim laenutatud raamatut perioodil 1.09-1.12.2013

 "Rehepapp"

"Kalevipoeg"

"Tõde ja õigus" l.osa

"Sipsik"

"Hamlet"

"Pal-tänava poisid"

"Musta pori näkku"

"Pätu"

"Keisri hull"

"Kuidas elad, Ann?"

10 lemmikautorit:

Tohvri, E.

Roberts, N.

Disney, W.

Cartland, B.

Brown,S.

Lindgren, A.

Pervik, A.

Tungal, L.

Kivirähk, A.

Dontsova, D.

Sellel aastal on end esmakordselt lugejaks registreerinud 148 täiskasvanut ja 73 last. Kokku on lugejaid 1941.

Selle aasta numbrid jäävad küll tervikuna tõenäoliselt eelmisele alla, kuid nurisemiseks kindlasti põhjust pole.

Endiselt on nõutud raamatud tuntud Eesti inimestest, samuti "Minu"-sarja reisijutud. Kui naissoost lugejad eelistavad armastusromaane, siis meessoost lugejaid tõmbab rohkem ajaloo temaatika poole. Ka palju reklaamitud raamatud mõjutavad lugejate eelistusi, näitena saab siin välja tuua "Viiskümmend halli varjundit"-

Mis puutub raamatute ostmisse, siis riik eraldab 1,6 € inimese kohta, kes on piirkonda sisse kirjutatud. Siia lisandub juurde ka omavalitsuse poolt antud raha. Enamasti ostab Jõgeva maakonna keskraamatukogu raamatud kogu maakonnale, mida tehakse tellimisplaani alusel 2 korda kuus. Valik, osta või mitte, on keeruline, sest raamatuid on tõesti palju, ka on viimase kahe aasta jooksul ostmine toimunud lepingu alusel, mis annab suunised eelistustele. "Paberraamat pole kindlasti surnud, vaid elab edasi!" ei varja Rutt Rimmel jutu lõpetuseks oma rõõmu.

Kuna Põltsamaal ei ole enam omaette raamatupoodi, siis tuli sammud seada Selverisse, et teada saada, kas raamatuid ostetakse ja kas jõulueelse ostlemise mõjud ka raamatuletini on jõudnud. Põltsamaa Selveri juhataja Eerika Meikopi sõnul on tunda, et mujal raamatuid müügis pole, sest ostjate hulgas on raamatud kõrgelt hinnatud. Jõuluaja lähenemine annab raamatute müügile veelgi hoogu juurde, sest ajast aega on raamat olnud otsitud kingiks. Toimuvad soodusmüügid, iga kahe nädala tagant esitletakse raamatuid, millel silt "Selver soovitab" - kõik see teeb raamatusõbra elu raskeks. Noorematele ostjatele on meelepärased kokaraamatud, nobedasti kaovad riiulitelt ka elulooraamatud, käsitööraamatud ja lasteraamatud. Üle Eesti Selverites müüdud raamatutest on koostatud ka pisike edetabel: Brown, D - "Inferno"

Uiman, M - "Kättemaksukontor"

Paukson, E - "Astroloogiline abimees"

Koržets, V - "Õngitsemine"

misele alla, kuid nurisemiseks kindlasti põhjust pole.

Põltsamaa ühisgümnaasiumi eesti keele õpetajad Marika Nugis, Sirje Ääremaa ja Ülle Lodi oskavad rääkida positiivses võtmes õpilaste lugemisharjumustest. Loomulikult on olemas õpilaste kontingent, kellele lugemine ei ole väga meelepärane. Siiski on täiesti arvestatav hulk õpilasi, sealhulgas ka lihtsustatud õppekava järgi õppivate laste seas, kes eelistavad lugemist muule tegevusele. Kui 1.-5. klassi õpilastel läheb kohustusliku kirjanduse lugemine hõlpsalt, siis alates 7. klassist on raamatud juba suuremad, sisu raskemini mõistetav, aga õpetajate abil sisu avastamine tekitab huvi ja põnevust raamatut edasi lugeda. Õppekava võimaldab õpetajatel õnneks valida kohustuslikku kirjandust, siin on aga olulise tähtsusega ka raamatukogus olevate raamatute eksemplaride hulk. Näitena saab siin tuua "Pal- tänava poisid", millest aastate jooksul on hulga korduseksemplare trükitud. Tütarlaste seas on lugemishuvilisi rohkem, poistel seevastu on huvi suurenemist märgata lõpuklassides. Oma osa mängib siin kahtlemata tütarlaste huvidele orienteeritud raamatute hulk ja asjaolu, et kohustuslik kirjandus tuleb läbi lugeda kindla perioodi jooksul.

Väike tänavaküsitlus linlaste lugemiseelistuse kohta, kus sai uuritud millal ja mis raamatut viimati loeti:

Pirjo, 24 a. "Viimane lugemine oli aega tagasi, raamatuks oli "Kaamos"".

Hugo, 81 a." Olen lapsest saadik väga suur lugeja olnud. Täna just lugesin raamatut "Pilistvere kihelkond'"'.

Erika, 53a. "Just praegu bussi oodates lugesin raamatut "Süü on tähtedel"."

Kertu, 23a. "Umbes 3 kuud tagasi lugesin raamatut "Mees Vincist", mis räägib maailma-kuulsa teadlase ja kunstniku Leonardo da Vinci elust."

Parafraseerides kuulsat kirjanikku Mark Twaini, võib öelda, et kuuldused raamatu surmast on tugevasti liialdatud.