Helve Tamm Vali Uudised (2013), 29. mai, nr. 40, lk. 4.

Raamatu „Looduslik toit. Täisväärtuslik elu" autori Marika Blossfeldti sõnul tagab meie igapäevaste toimingutega normaalse toimetuleku ennekõike loomulik toit. See tähendab toitu, mis toetab keha loomulikke protsesse ning on nii palju keemiast puhas kui vähegi võimalik.

Oma rikkalikest kogemustest ja teadmistest toitumise kohta käis Marika Blossfeldt huvilistele rääkima Põltsamaal raamatukogus toimunud salongiõhtul. Eeltutvustuseks tuleb öelda, et sündis ta Eestis, kuid olles poolteiseaastane, kolisid tema vanemad elama Saksamaale. Seal käis ta koolis ja kasvas täisikka. Õppides Berliini ülikoolis, haaras tema meeli tants.

„Tants hakkas mind niivõrd huvitama, et ma otsustasin võtta end koolist vabaks ja minna tantsu õppima New Yorki. See linn oli 1980-ndatel aastatel tõeline tantsu-Meka. Nüüd see enam kahjuks nii ei ole. Kohe sinna saabudes mõistsin, et see on koht, mis on võrratu. Kogu linn oli loomingulist energiat täis," jutustas ta.

Tuleb öelda, et New York võlus Blossfeldti sedavõrd, et isegi sealt pooleli jäänud õpinguteks Saksamaale tagasi tulles ei lasknud teda oma haardest lahti. Nii sai ta oma Berliini ülikooli professoriga kaubale, et hakkab õppima mõlemal pool, Ameerikas ja Berliinis.

Nüüd teavad kindlasti paljud Marika Blossfeldti tantsijana, kes on teinud oma sooloesinemiste kõrval ka erinevat koostööd nii meie tuntud koreograafide ja lavastajatega kui ka paljude piiritaguste tegelastega.

Tants viis joogani

„Aga aastad läksid ja minu mõtted hakkasid liikuma rohkem jooga poole. Selleks õppisin eraldi joogat. Jooga, mida nüüd ise õpetan, on Kundalini jooga. See on selline dünaamiline joogavorm. Aastal 1995 tuli võimalus osta Eestis Läänemaal endale talu. See kannab nime Polli talu. See oli lapsest saadik minu unistus, et elan kunagi maal."

Praeguseks on Polli talust saanud rahvusvaheline kunstide keskus, nii kujutava, kujundava kui ka ravikunsti keskus. Oma talu ja keskuse elushoidmiseks käib ta igal suvel Eestis ja võtab oma talus vastu huvilisi. Tema sõnutsi on Polli talu praeguseks üles leidnud inimesed välismaalt ja ka kodusest Eestist.

Polli talus pakutakse võimalust osaleda ühenädalasel jooga ja tantsu laagris ning õpetatakse tervislikke toite valmistama. Üldsõnaliselt öeldes pakutakse sealkõike, mida saab kasutada oma keha ja meele terviseks ja samuti tervendamiseks.

„Need, kes on tulnud siia (talusse) alguses närvilistena, olnud tasakaalust ja harmooniast väljas, lähevad siit ära maharahunenult ja rõõmsatena," kinnitas ta.

Toidu seedimine ei tohi olla väsitav töö

Keha ja meele värske energiaga laadimiseks polegi tema väitel vaja mitte midagi kaelamurdvat teha või süüa ainult taimset toitu. Kõige olulisem on endale suhu panna sellist sööki, millega keha saab ilma liigset energiat raiskamata toime tulla ning suudab sellest enda jaoks välja töödelda eluks vajalikke aineid. Seega väsinud ja unine enesetunne pärast söömist pole sugugi loomulik, pigem viitab tõsiasjale, et söödud toidust vajalike ainete omastamiseks tuli kehal näha mõttetult palju vaeva ja kulutada liigselt enda energiat.

Oma õpetuse on ta jaotanud seitsmeks põhimõtteks, mida järgides on võimalik saada söögist kõike vajalikku ning püsida terve ja töövõimelisena.

„Nende seitsme põhimõtte järgi on võimalik tõsta keskendumisvõimet, tõsta motivatsiooni ja mõtteselgust. Valides õigeid toite, sinu heaolu tõuseb, valides valesid toite, sinu heaolu langeb. Söömisharjumused võivad sinu keha abistada toitainete imendumisel või kinni pidada tervet seedimisprotsessi. Olete tähele pannud, et kui hommikul sööte mingeid krõbinaid või küpsetisi, siis keskhommikuks tunnete ennast energiast tühjana? Kas lõuna ajal tuleb surnud punkt, mida üritad turgutava kohviga lahendada? Kas oled tundnud, et pea on tühi ja keskendumisvõime kadunud?"

Kõikidele neile ja veel teistelegi sarnastele küsimustele on vastuseks see, et inimesel on toitumises midagi valesti.

Valge surm - suhkur

Blossfeldti sõnul on esimeseks ja, olgem ausad, üheks peamiseks, põhimõtteks suhkru tasakaalustamine.

„Et hoida nii keha kuika aju heas töövormis, on meil vaja pidevat voolu väikest kogust suhkrut. Ja et see toimiks, on vaja veres tasakaalustada oma suhkru taset. See oleneb aga sellest, mis sorti süsivesikuid me sööme. Süsivesikuid on kahte sorti: lihtsüsivesikud ja liitsüsivesikud. Lihtsüsivesikud imenduvad kiiresti ja kergesti ning liitsüsivesikud aeglaselt," selgitas ta.

Blossfeldt selgitas, et kui sööme midagi magusat, mis koosneb lihtsüsivesikutest, siis tõuseb veres suhkru tase kiiresti kõrgele. Kui veresuhkru tase läks kiiresti kõrgele, siis keha registreerib seda kui hädaolukorda, kuna ekstreemsetes olukordades võib inimene liigkõrge veresuhkru tõttu langeda koomasse. Nimetatud õnnetuste vältimiseks hakkab kõhunääre kohe n-ö vasturohuks tootma hästi palju insuliini. See tähendab omakorda, et kõrge suhkru tase veres langeb järsult ja seda liiga alla. Nüüd tekib eelnevale hädale vastukaaluks uus häda.

„Ja mida keha siis himustab? Loomulikult suhkrut. Ja kas see on vale? Loomulikult mitte, sest sel hetkel on meie veres suhkru tase liiga madal. Nii tulebki välja, et suhkur on nii probleemi allikas kui ka probleemi lahendus. Aga kui me siis tekkinud olukorra peale midagi magusat sööme, hakkab kogu protsess jälle otsast peale. Nii võimegi kõikuda terve päeva üles ja alla."

Kõige parem lahendus siin oleks tema õpetuse kohaselt vältida üldse suhkru söömist või viia see võimalikult minimaalseks ning saada kehale vajalik suhkru kogus hoopiski magusatest köögiviljadest. Näiteks porgandist. Blossfeldt möönis, et suhkur kui selline on toiduaine, mida meie keha tegelikult üldse ei vaja, sest selles pole mitte ühtki meie kehale eluks vajalikku ainet. Peale selle kulutab keha suhkru seedimiseks endalegi vajalikke mineraalaineid, viib kehast välja vitamiine ja mõjub laastavalt immuunsüsteemile. Mis tähendab, et kasu asemel toob suhkur kaasa energia tühja kulutamise, saamata vastu grammigi jõudu. Kehale on terviseks vajalikud liitsüsivesikud, mis imenduvad verre pika aja vältel ja aeglaselt ega tekita äkilisi veresuhkru tõuse. Rikkalikult liitsüsivesikuid ehk vajaliku annuse suhkrut annavad meile teraviljad, köögiviljad ja kaunviljad.

Rääsunud rasv võib muuta viljatuks

Veel üheks oluliseks põhimõtteks on valida õigeid rasvaineid. Kõige hullem kehale on rääsunud rasva söömine. Blossfeldt kõneles, et kehale vajaliku ja tervisliku rasva saab ka näiteks kaladest.

„Toit, mis sisaldab olulisi rasvu, on oluline. Meie aju koosnebki suuresti rasvast. Seega hoiduda rasvast, süüa vähe rasvaga töödeldud toite, pole sugugi hea mõte, kui soovid, et su aju töötaks optimaalselt. Peatuks korra väga olulisel teemal ja nimelt — vastupidiselt sellele, mida paljud inimesed kardavad, ei tulene rasvadega seotud terviseprobleemid ei kolesteroolist ega rohketest kaloritest, vaid rääsumisest ja toidu loomuvastasest töötlemisest."

Kõnealuse rasvaine tarvitamisest võib tema väitel naistel esineda isegi viljatust, rääkimata paljudest muudest hädadest, mis tihtipeale kirjutatakse hoopis teiste põhjuste arvele.

Poest toiduõli valides soovitab ta otsida külmpressitud õlisid. Üheks selliseks on näiteks oliiviõli. See tähendab, et õli andvatest taimedest on võetud välja kõige esmasem ja väärtuslikum osa. Ülejäänud kolme töötlemiskorraga õli kvaliteet langeb. Paha pole muide ka tavaline rasv.

Rääsumine tekib siis, kui õli algallikast hakatakse rasvainet n-ö vägisi välja pigistama, vastavaid töötlemisi tehes. Aga see pole veel kõik. Rääsunud rasvaine lõhnab ebameeldivalt, mistõttu seda deodoreeritakse ehk kasutatakse keemilisi paha lõhna eemaldajaid, kui vaja, siis inetu värvi peitmiseks ka värvaineid. Kõik kokku annabki kehale lausa kahjuliku rasvaine. Kahjuks on poeletid sellist kaupa otsast otsani täis.

„Kõik odavad, kollased õlid läbipaistvas pudelis, mis ei lõhna mitte millegi järele, neist soovitan eemale hoida. Õli valides vaadake, et õli oleks naturaalne ja mitterafineeritud. Külmpress ei pane õli rääsuma."

Arukas toitumine = äärmustest hoidumisega

Kokkuvõtteks on tema peamisteks põhimõteteks: vali oma süsivesikud arukalt, eelista köögivilju, teravilju ja kaunvilju, vähenda suhkru sisaldust ja valge jahu tooteid ning jooke, mis sisaldavad glükoosiirupit; kui soovid endale terveks päevaks piisavalt energiat, pane enda jaoks tööle valgud ja söö hommikusöögiks liha, kala, kana või muna; paku oma ajule tervislikke rasvu; joo rikkalikult värsket vett; vali söömiseks tugevate värvidega köögivilju, nii saad palju oksüdante, mis kaitsevad keha; toitainete efektiivsemaks imendumiseks ole söömise ajal n-ö kohal ehk tegele ainult söömisega ning mälu toitu hoolikalt; ürita süüa arukalt 80% ajast.

Blossfeldt selgitas viimase soovituse juurde, et see tähendab endale pealesunnitud piiridest loobumist. Arukas toitumine ei tähenda sugugi seda, et me peaksime ennast tervisliku toitumisega psühholoogiliselt n-ö tapma. Arukas toitumine on, kui lubame endale 20% ulatuses ka väikesi patustamisi. Pidev enesepiiramine kurnab psüühikat ning lõpuks kandub probleem kehale üle. Seepärast ei tohiks tervisliku toitumisega minna äärmustesse.

Kes soovib rohkem tema nõuannete kohta teada või tunneb huvi teema kohta, saab kõigest lähemalt lugeda raamatust „Looduslik toit. Täisväärtuslik elu" või otsida üles Polli talu ning osaleda sealsetes laagrites.