Riina Mägi  Vooremaa (2013), 12. detsember, nr. 144, lk. 1.

Eile Mustvees toimunud Jõgevamaa raamatukogutöötajate jõuluseminaril anti üle ka traditsioonilised maakonna raamatukogupreemiad, millega käivad kaasas vahvad Ida nime kandvad kaltsunukud. Raamatukoguhoidja Ida tiitli vääriliseks tunnistati Põltsamaa vallaraamatukogu direktor Tiina Kull, Elutöö Ida pälvis endine Laiuse raamatukogu direktor Asta Leiten ja Sõber Idaks kuulutati firma TRT Hulgi Raamatud.

Raamatukoguhoidja Ida tiitli pälvinud Tiina Kull on Adavere raamatusõpru teenindanud juba 1972. aastast alates — varem Adavere raamatukogu juhatajana, nüüd aga Põltsamaa valla raamatukogu direktorina. Kolleegide tunnustuse pälvisid nii tema töö raamatukogundusalaste uuenduste ellurakendamisel kui ka tema ülimalt professionaalne raamatukogunduslik tegevus.

Põltsamaa valla raamatukogul sisukas, korrektne, aktuaalne ja hea viitesüsteemiga blogi, kus edastatakse infot asutuse kõigis kolmes üksuses, Adavere, Esku ja Lustivere raamatukogus toimuva kohta. Adavere raamatukogu suhtleb oma lugejatega ka sotsiaalmeedia kaudu: nende Facebooki kontolt leiab kohapealseid ja üleriigilisi raamatukogundusuudiseid, kultuuri-ja kirjandusuudiseid, aga ka kogukonnainfot.

Tiina Kulli kõrval olid Raamatukoguhoidja Ida nominentideks Jõgeva linnaraamatukogu raamatukoguhoidja Ene Sööt, kes jõudis 2013. aastal oma põhitöö kõrvalt koostada kaks raamatut, "Jõgeva raamatukogu lugu. Mälestuste Jõgeva III" ja "Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 2013" (esimese puhul oli ka toimetaja) ning Saduküla raamatukogu juhataja Inna Kübarsepp ja Puurmani raamatukogu raamatukoguhoidja Katrin Aavik kes suutsid aasta jooksul (novembrist 2012 kuni oktoobrini 2013) bibliografeerida 18 aastakäiku (1996-2013) Puurmani vallalehte Puurmani Uudised. Nominendid said kingituseks Artur Alliksaare luulekogu "Ajajõe taga: Valik luulet".

Pole pensionilgi aega puhata

Tänavu oli keskraamatukogul võimalik välja anda ka Elutöö Ida, mis on mõeldud viimase aasta jooksul pensionile siirdunud raamatukogu töötajale. Tänavu mai lõpus pani oma ameti maha 34 aastat Laiuse raamatukogus töötanud Asta Leiten ja temale see tiitel siis tänavu läkski. Asta on Laiusel ikka olnud mitte üksnes raamatukoguhoidja, vaid kultuurikandja palju laiemas mõistes. Seepärast pole tal mahti niisama kodus istuda ka praegu. Hiljuti vedas ta projektijuhina Laiuse seltsimaja sajanda aastapäeva tähistamist ning praegu toimetab ta EELK Laiuse koguduse ajalehe järjekordset numbrit.

"Aga tegelikult on väga tore olla vahel lihtsalt ka pensionärist vanaema, kelle juurde lapselapsed kokku saavad tulla," ütles Asta Leiten.

Tema oli ka ainus Ida-preemia laureaat, kellele kes-raamatukogu töötajad said jõuluseminaril preemianuku üle anda. Tiina Kull oli haigestunud ning jõulueelne kiire tööaeg ei võimaldanud Mustveesse tulla ka Sõber Ida tiitli pälvinud TRT Hulgi Raamatute esindajatel. TRT Hulgi Raamatud on Tallinna raamatutrükikoja osakond mis tegeleb raamatute levitamisega. Jõgeva maakonna keskraamatukogu koostööpartneriks on see üksus juba 1999. Aastast alates ning selle kaudu soetatakse Jõgeva maakonna raamatukogudele umbes kolmandik raamatutest.

"Meie 14 aastat kestnud suhte võib lühidalt kokku võtta nii: pikaajaline ja probleemidevaba koostöö; operatiivsed, paindlikud ja soodsad teenused; väga sõbralikud, lahked ja vastutulelikud töötajad ning rahulolevad ja hästi varustatud raamatukogud," ütles Jõgeva maakonna keskraamatukogu peaspetsialist Siiri Õunap. "Nimetatud firmas on koostöö kõikide töötajatega meeldiv, kuid meie maakonnale raamatute hankimisega puutub kõige enam kokku Aili Aljas ning seepärast tõstsime teda ka nimeliselt esile. Reedel lähevad keskraamatukogu töötajad Tallinnasse raamatuid tooma ning siis antakse preemia ka pidulikult üle."

Muutustega kaasa

Ida-nimelisi raamatukogupreemiaid on Jõgeva maakonna keskraamatukogu välja andnud 2008. aastast alates. Kui esimestel aastatel anti neid viies kategoorias, siis tänavu otsustati statuuti muuta ja nüüd on preemial ainult kolm kategooriat.

„Maakonna raamatukogutöötajate ring ei ole väga suur ja kui igal aastal viies kategoorias preemiaid jagada, tuleb liiga ruttu n-ö uuele ringile minna," ütles Siiri Õunap. Jõgeva maakonna keskraamatukogu direktor Rutt Rimmel lisas, et ka Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing on viimasel ajal peale aasta maaraamatukoguhoidja tiitli veel mitmesuguseid muid tiitleid välja andma. Seepärast otsustatigi igal aastal Ida-preemia kategooriate arvu vähendada.

Maakonna raamatukogupreemiad määratakse isikutele, kelle töö ja saavutused on aidanud kaasa raamatukoguväärtuste loomisele maakonnas. Preemiaga kaasas käivaks auhinnaks on Palamuse valla käsitöömeistri Ingrid Juuse valmistatud nukud. Nukk on nimetatud Põltsamaa raamatukogu kauaaegse juhataja Ida-Helene Sutt-Reima auks Idaks. Tänavu kuulusid komisjoni, mis otsustas preemia saajad, Rutt Rimmel, Sirje Undusk Maris Oro, Nelli Orgmaa, Siiri Õunap, Aive Nurmekivi ja Ene Karu.

Jõuluseminar ei piirdunud siiski üksnes raamatukogupreemiate jagamisega, vaid sellel arutati ka aktuaalseid tööasju. Rutt Rimmel ja Siiri Õunap püüdsid ka raamatukogunduses toimuvat laiemalt mõtestada. Esimene tõdes, et raamatukogudele ei kujune tulev aasta tänavusest sugugi lihtsamaks, teine avaldas aga arvamust, et raamatukogud ei seisa ühiskonnast väljaspool, vaid peavad marulise kiirusega toimuvate muutustega kaasa minema.

"Raamatukogusid hinnatakse kuvandi põhjal, mida kujundavad raamatukoguhoidjad ning see kuvand on seda positiivsem, mida paremini me suudame ajaga kaasas käia, pakkudes näiteks edukalt e-teenuseid," ütles Siiri Õunap. "Raamatukogud peavad olema oma valla tõmbekeskusteks. Kui raamatukogud ei tee kõike seda, mis on nende tooja veel enamatki, siis tuleb keegi teine ja hakkab tegutsema nende pärusmaal. Ka noortekeskused ja külaseltsid korraldavad nüüd ju kohtumisi kirjanikega ja raamatuarutelusid ning raamatukogusid saavad asutada ka MTÜd."

Põhjamaade raamatukogud on Siiri Õunapi sõnul meie raamatukogudele ikka eeskujuks olnud ning seal on võetud suund, et kui noored ei tule raamatukogusse, siis läheb raamatukogu sinna, kus on noored, näiteks noortekeskusesse ja virtuaalsesse keskkonda. Esialgu tundunud meie raamatukogurahvale selline lähenemine võõrastav, ent nüüd nuputatakse Eestiski, kuidas raamatukogud saaksid liikuda sinna, kus on külastajaid.