« Tagasi

Muinasjutukirjaniku lapsepõlvemaalt läbi Jüütimaa rahvaste paabelisse

Toomas Reinpõld  Vooremaa (2012) 9. august, nr. 91, lk. 8.

Enamjaolt Jõgevamaa raamatukoguhoidjatest koosnenud reisiseltskond külastas tänavu juuni lõpus ja juuli algul Taanimaad. Eelmises osas oli juttu sellest, kuidas reisihuvilised kuninglikus Taanis mereäärse maa avastasid.

Kolmanda reisipäeva, 1. juuli varahommikul oli taevas tinahall ja kallas tugevat vihma, mis küll korraks hoo maha võttis ning seejärel tugeva sajuga jätkus. Ometi tuli hotellist väljumise ajaks päike pilve tagant välja ning päev algas virgutava jalutuskäiguga Odense linnas, mis on oma nime saanud Skandinaavia mütoloogia ja peajumala Odini järgi.

Muinasjutukirjaniku lapsepõlvemaalt Egeskovi lossi ja aedadesse

See linn on ka H. C. Anderseni sünni- ja lapsepõlvelinnaks. Nii võib Odenses kohata skulptuure, mille loomist on inspireerinud Anderseni muinasjutud. Loomulikult tutvusime me seal ka kuulsa kirjaniku muuseumiks muudetud lapse- põlvekoduga. H. C. Anderseni kohta tasub mainida, et juba nooruses oli tema sooviks kuulsaks saada. Kuulsaks ta saigi ja kirjaniku tipphetk saabus tema eluõhtul, samuti valiti ta oma kodulinna aukodanikuks. Selle sündmuse kohta tehtud maali võib sealses muuseumis ka vaadata.

Odensest viis sõit reisiselts- konna edasi kahekümnel hektaril laiuva Egeskovi järvelossi ja selle juurde kuuluva aia juurde. Seda 600 aastast renessansslossi ja selle 300 aastast aeda külastab igal aastal rohkem kui 200 000 turisti. Selle lossi ümber võib jalutada erinevas stiilis kujundatud aedades. Näiteks 100 erineva sordiga fuksiaaias.. millest mõned on isegi kuni 80aastased. Samuti klassikalises renessanss-stiilis kujundatud Valges aias, suures bambuslabürindis, veeaias, roosiaias. Praegune Egeskovi krahv on suur motospordi huviline ning seetõttu võib kunagises lossi- talli hoones avastada vanasõidukite muuseumi, mis eelkõige meeste pilke püüab. Sealses põnevate ja kiiskavalt läikivate vanade sõidukite keskel võib tõesti ennast päris pikaks ajaks uudistama unustada. Autode kõrval on sealse muuseumi eksponaatideks ka väikelennukid ja isegi kuumaõhupall. Neljanda reisipäeva õhtul sõitsime üle Väike-Belti silla ja jõudsime Jüütimaale, mille maastik erineb muust Taanimaast oluliselt.

Ajalooline Ribe ja nüüdisaegne suvituspaik

Neljanda reisipäeva hommik algas 8. sajandil rajatud Ribe linna külastamisega, mis asub Taani edelaosas. Ribe linn on olnud 9.-10. sajandil Skandinaavia tähtsaim kaubanduskeskus. Ribe linn on oluline oma vahvärkmajade, vanaaegsete tänavalaternate ja munakivisillutisega tänavatega. Linna keskuses asuvatest majadest kuulub 110 hoonet riikliku kaitse alla.

Sellel reisipäeval külastasime ka Taani läänerannikul asuvat Romo saart, kuhu pääseb tammile rajatud maanteed mööda. Selle paiga peamiseks iseloomustajaks on tõus ja mõõn. Mõõna ajal jääb peaaegu kogu väin kuivaks. Sealne läänetuul toidab lugematul arvul tuulegeneraatoreid. Tuul on ranna-äärse tele aladele kuhjanud suuri liivaluiteid. Saarel asuvad sinise lipu rannad, tõus ja mõõn ning kohati kilomeetri laiune liivaala mereääres annavad sellele paigale erilise tähenduse ja pakuvad võimalusi erinevateks sportlikeks meelelahutusteks.

Suplemiseks oli ilm Eesti reisiseltskonna sinna saabudes liiga jahe. Enamik inimesi hingas täiel rinnal mereõhku kerges riietuses, Ainult üks väike rannapiiga silkas rannariietuses tuulest vahuseks puhutud lainetavas merevees. Omaette vaatamisväärsus oli tõepoolest luidetest umbes kilomeetri kaugusel asunud rannajoon, milleni võis sõita otse luidete vahel lõppenud asfaldilt kõvaks tallatud liivast ranna-ala mööda. Sõidetud sinna oligi ja mitmeid masinaid liikus mõlemas suunas, sealhulgas isegi busse. Imestama pani tõsiasi, et ühtegi tualetti rannajoone lähedal pehme rannaliiva lähistel näha ei olnud. Võib-olla tulenes see jahedast ilmast. Kilomeetri kaugusele teisele poole luiteid vaevalt keegi tualetti jooksma hakkaks. Luidete taga, n-ö maa poolel asusid rannaäärsed toitlustus- ja ilmselt ka õhtused lõbustusasutused ning muud ärid. Lisaks suured telkimise ja "haagissuvilate rajoonid". Nii mastaapset pilti suvitusrannast Eestis kusagilt ei leia. Pärastlõuna kulges raamatukogusid külastades. Vejle nn vallaraamatukogus asub Egtvegi linna kultuurikeskuses nimega Roberthus, samamoodi ka veidi väiksem raamatukogu Jellingis, majas nimega Byens Hus. 2010. aastal läksid Taani raamatukogud üle iseteenindamisele, mis toimub laenutus- ja tagastusautomaatide kaudu. Korraldus on veel uus, kuid kas ka säästlik? Kulud tööjõule raamatukogutöötaja näol küll vähenesid, kuid samas tuleb ju investeerida turvaseadmetesse. Ja kuidas lahendada inimeste suhtlemisvajadus?

Kopenhagen kui turismilinn ja rahvaste paabel

Nii mõtleme meie, Taanis neid küsimusi pole. Keskus on pidevalt täis erinevate huvidega inimesi, sündmusi ja tegevusi seal jätkub. Turvaseadmed aga on iseenesestmõistetavad.

Viies reisipäev viis eestlastest reisiseltskonna Taanimaa pealinna Kopenhaagenisse. Linna, mis asub roheliste põldude ja sinise mere vahel. Meri oli seal tõepoolest kõikjal pilkupüüdvalt sinine. Varem Kopenhaagenis mitte käinud inimesena on kõike Taanimaa ja selle pealinna kohta kirja pandut keeruline kommenteerida, kuid kuidagi hubane ja meeldiv võrreldes nii mõnegi muu suurema linnaga on see tõepoolest. Christiansborgi loss, Marmorkirik, Kuningaloss ja kuninglik park, sajanditevanused kirikud, raekoda.

Ja muidugi linna sümbol - Väike merineitsi. Tahtmata rikkuda kellegi ettekujutust või muljet selle väikesest skulptuurist, võib pigem arvata, et tabava ja laiadele rahvahulkadele meeldiva legendi juurde lisamisel mistahes ehitisele, rajatisele, skulptuurile võib ka üsna tavalise kujukese ikooni staatusesse tõsta. Merineitsi skulptuuri voorisid vaatama terved bussitäied turiste ning sealsamas lähedal asunud sadamas seisis tõeliselt suur ja uhke ristluslaev. Merineitsi ümber tungles väga erinevate rasside esindajaid ning väga erinevaid keeli kõnelevaid inimesi, kellest paljud ennast selle skulptuurijuures fotografeerida soovisid. Kopenhaagenis külastasime ka sealset tõeliselt uhket ning nüüdisaegset raamatukogu "Must Teemant". Sealne noor šarmantne ja elavaloomuline raamatukogu töötaja suutis meile anda väga põhjaliku ülevaate selle raamatukogu tööst ning tegemistest. Kopenhaagenis viibides oli kätte jõudnud reisi viimane päev ja paljud meist tahtsid lõpuks ka omal käel Taani pealinnas pisut ringi vaadata. Selleks ka võimalus anti ning kel oli soovi ja tahtmist, võis minna põhjalikumalt tutvuma kuningalossiga, kes -tahtis, tegi kaasa kanalitiiru väikesel veesõidukil koos kohapealse giidiga, kes käis niisama kauplustes uudistamas.

Kui hommikune Kopenhaagen võttis meid vastu kerge vihmasajuga, siis pealelõunases Taanimaa pealinnas särav päike sundis juba pisut varjugi otsima. Kui nõukogude ajal öeldi, et vähemalt igast sadamalinnast leiab eest eestlasi, siis tänapäeval jätkub neid tõepoolest kõikjale. Keegi meie reisiseltskonnast leidis ühest Kopenhaageni bistroost tegutsemas eestlannast ettekandja. Sofiero lossipargis aga tervitas meid keegi Eesti tütarlaps. Eestisse tagasi sõitsime lennukiga. Kes on käinud Kopenhaageni lennujaamas, see teab, et see lennujaam on tegemist tõeliselt suur. Sealt saavad alguse ka üle Atlandi lennud Ameerikasse ning samuti maanduvad sinna Ameerikast saabuvad lennukid. Lennukiga sõitjatel tasub alati meeles pidada et lennujaama minemiseks ja lennuki peale jõudmiseks tuleb piisavalt aega varuda, sest iial ei tea, mida kõike võib juhtuda. Meil äpardusi siiski ette ei tulnud ja kojusõitki kulges viperusteta. Ei ole küll tähele pannud, et kõikide lennukite maandumise momendil lennukis viibijad seda hetke aplausiga tervitavad. Ometi aplodeerisid lennureisijad lennuki maandumise hetkel nii aasta tagasi Saksamaalt Münchenist tagasi jõudes kui ka nüüd Taani pealinnast Tallinnasse saabudes. Põltsamaalt ja mujalt Jõgevamaalt Taani reisi kaasa teinud inimesed sõidutas Põltsamaale firma Eltor buss. Kel aegaja võimalust, nendele soovitaks küll võimalikult palju reisimas käia - maailm meie ümber nii lähemal kui kaugemal on nägemist ja vaatamist väärt ning iga reis annab kordumatu elamuse ning laeb sellest osavõtnuid positiivsete emotsioonidega.