Ülle Lätte  Vali Uudised (2012) 16. november, nr. 88, lk. 5.

Põltsamaa raamatukogus kohtus kirjandushuvilistega Eesti ulmekirjanik Indrek Hargla. Hargla (kodanikunimega Indrek Sootak) on Eesti tuntumaid ja viljakamaid ulmekirjanikke. Hargla lõpetas 1993 Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Pärast "Alpimaja" stsenaariumi kirjutamist otsustas ta pühenduda ainult kirjutamisele.

Mis ala inimesed olid Teie isa ja ema?

"Ema on mul ajakirjanik ja isa on õigusteadlane."

Te valisite oma kutse isa järgi ja hiljem läksite ema jälgedesse?

"See võib nii paista. Läksin ülikooli õigusteadust õppima nii, et vaatasin, kuhu ma eksamite järgi sisse saaksin. 1999. a hakkasin tegelema kirjutamisega ja tegelen siiamaani."

Kas lapsena lugesite palju raamatuid?

"Jah, ma lugesin päris palju. Olen kogu aja lugenud ja minu meelest loevadki inimesed kogu aja. Lugesin kohustuslikku kirjandust ja muud. Lastekirjandust, eesti kirjandust ja seda, mida inimene heameelega ei lugenud, aga mida tuli lugeda. Mina lugesin peamiselt žanrikirjandust ja tõlgitud žanrikirjandust. Olen lugenud väga paljusid kirjanikke, aga lemmikautorit mul pole. Loen peamiselt inglise keeles, eesti keeles loen üsna harva. Kui asi on tõlgitud inglise keelde, siis ma eelistan alati ingliskeelset tõlget eestikeelsele. Tõlked lähevad aina kehvemaks ja on väga vähe tõlkijaid, keda ma täielikult usaldan."

Millest see tuleneb?

"Kuna mass, mida tõlgitakse, on väga suur, ja ressurss, mida sinna sisse on võimalik panna, on väga väike, siis tehakse kõike väga kiirustades, sest aeg ja raha on määravad. Kuid tõlkimine on loomežanr. See tähendab, et tõlkija peab olema väga hea kirjandusliku nägemise ja kuulmisega. Kui ta lihtsalt oskab inglise keelt ja arvab, et paneb lause eesti keelde ümber, siis pole see tõlkimine. Välja tuleb selline asi, mida pikemat aega ei jaksa lugeda."

Kas Te loete väga palju ulmet?

'''Jah, ega ma muud suurt ei viitsigi lugeda."

Kas Teie juriidiline haridus annab ulmekirjanduse kirjutamisel tuge?

"Juriidiline haridus annab igas asjas tuge. Oma peamises tähenduses on ta inimese ja ühiskonna suhestatuse lahtikirjutamise filosoofiamehhanism. Õigluse ja headuse tegemise kunst. Ühiskonna reguleerimise teadus. Ma ei saa öelda, et õigusteadus ulmekirjanduse kirjutamist soosib, aga ulme on huvitav. 1999. a lõpul hakkas Eestis tekkima ulmekogukond. Hakkasin proovima ja tundus huvitav. Kui olin paar juttu ära kirjutanud, sain aru, et tahan sellega tegeleda rohkem kui mõne muu asjaga."

Kui kaua pidite uurima arhiive, et apteeker Melchiori jaoks tausta- materjale kätte saada?

"Ega ma polegi arhiivides käinud. Olen harjunud üksinda tööd tegema, et otsin ise seda, mis vaja on. Arhiivides on asjad vanas saksa keeles, mida ma ei oska lugeda. Kui ma hakkasin selle sarjaga tööd tegema, siis esimene raamat ilmus 2010. a suvel. Tegelen sellega siiani. Olen istunud raamatukogudes, lugedes igasuguseid artikleid ja ajakirju, osa asju välja mõtelnud ja suhestanud loetuga. See on taustatöö, mis kaasneb iga kirjutamise ja kirjanduse tegemisega. Mina ei pea kirjanduseks seda, mis kirjutatakse ainult enda peast ja enda elust - see on Eestis väga levinud. Ma pole seda kunagi teinud, sest mida ma endast ikka kirjutan. Lood ja tegelased mõtlen ise välja. Melchiori lood põhinevad kindlal žanril, milleks on klassikaline ajalooline kriminaalromaan. Ma pole kindlalt paika pannud, mitmest raamatust sari peab koosnema, kuid praegu ma jätkan selle kirjutamist. Järgmisena ilmub "Pirita kägistaja", mis peaks varsti valmis kirjutatud saama. Ideid ja süžeesid on veel ja üpris palju. Enda arvates olen üpris aeglane kirjutaja. Kirjutamine koosneb kahest poolest. Esiteks, kaua üks asi töös on ja kui kaua kulub aega selle kirjutamisele. Vahepeal võib asja käest panna ja tegeleda millegi muuga. Viimase Melchiori-raamatu ilmumisest on ca poolteist aastat möödas."

Teie loomingut tõlgitakse ka välismaale.

"Jah. Ilmunud on soomekeelne ja ilmumas on prantsuskeelne variant. Tõlkimisel on läti ja ungarikeelne, muudesse keeltesse tõlkimiseks toimub praegu võimaluste väljaselgitamine. Võõrkeelsed tiraažid on niisama suured kui eestikeelsed. Soomes toimus kirjandusfestivalil Melchiori esitlus".

Kas Melchiori-sarja kirjutamise kõrvalt jääb aega ka millegi muu kirjutamiseks?

"Ega üle ühe või äärmisel juhul kahe asja korraga käsile võtta ei saa. Melchiori neljas romaan on praegu mul hetkeks seisma pandud ja ma tegelen vahepeal natuke muude asjadega, nagu mõned peresarjad ja näidendid. Kui need läbi saavad, võtan romaani kohe uuesti käsile. Olen suhteliselt laisk inimene ja tegelen ka muude asjadega - loen raamatuid ja vaatan filme, mängin arvutimänge. Teen rahulikult asju, mis meeldivad ja millel pole mingisugust väljundit. Siis aga hakkab jälle kohusetunne tööle, et miks ma töötegemise asemel niisama logelen."

Seriaal "Süvahavva"?

"See sai suvel valmis. Võtteperiood oli ka enamalt jaolt suvel. Suurem osa sai augustiks tehtud, kuid võtteid jätkus veel ka septembris, pisut oktoobriski. Eks ma pidin ise ka selleks ajaks kirjutamise lõpetama, sest väga pikalt ei saa ette kirjutada."

Kuidas iseloomustate "Täheaja" väljaandeid?

''''Täheaeg'' on ainus Eestis paberil ilmuv ulmeantoloogia sari, kus üritatakse kirjastada kolossaalset ulmekirjandust. Olen selles ka ise midagi avaldanud, kuid viimasel ajal pole aega olnud sinna rohkem midagi kirjutada. "Täheajas" on jutuvõistluste käigus ilmunud kuigipalju ka debüüte. Avaldamise mõttes ei saa vahet teha, et kui autor on algaja, siis tohib halvemini kirjutada. Kui ikka teksti trükitakse ja raamatuna eestikeelsesse kultuuriruumi jäädvustatakse, siis ta peab avaldamist väärt olema."