Helve Tamm  Vali Uudised(2011), 14. jaanuar, nr. 4, lk. 5.

Raamatukogu saali Põltsamaal ehivad alates möödunud nädala reedest kuni kuu lõpuni kunstniku Rein Mägari akvarellid. Inimene, kes tahab aru saada, mida akvarelltehnika tõeliselt tähendab ning kuidas akvarellmaalid välja näevad, peaksid kind- lasti kõnealust näitust külastama.

Kunstnik märgib enda kohta, et sündinud on ta Kivisilla popsitalu tagatoas ühel 1943. aasta lõpupäeval, kuid Laiuse vallavalitsuses sai sünnipäevaks kirja pandud hoopis 2.jaanuar 1944. Kunstialast haridusteed alustas ta aastatel 1958- 1963 Tartu Kunstikoolis ning jätkas seda hiljem kunstiinstituudis. Aastal 1971 sai ta diplomi Leipzigis Graafika ja Raamatukunsti Kõrgemas Koolis. Järgnesid tööaastad kunstilise toimetajana kirjastuses "Valgus", "Eesti Raamat" ja "Bit". Samaaegselt tegeles ta plakatiloominguga ja tarbegraafikaga ning kujundas raamatuid. Ka on ta võtnud osa paljudest näitustest Eestis ja kaugemalgi. Kunstnike Liidu liikmeks sai autor 1977. aastal.

Rein Mägari südamelähedaseks tehnikaks on aga olnud kogu aeg akvarellmaal, millega hakkas tõsisemalt tegelema 1996. aastal. Saanud eesti Akvarellistide Ühenduse liikmeks, esines ta akvarellinäitustel Eestis ja välismaal. Kõnealuse tehnikaga isikunäitusi on tema n-ö kontole kogunenud juba paarikümne ringis.

"Minu tööde teemaks on enamasti motiivid kodumaa loodusest. Neid paberile kandes avastan nähtu uuesti ja siis sünnib tänu akvarelli võimalustele ja võludele mõnikord midagi sellist, mis ennastki üllatab. Olen maalinud portreid, soovijatele kodukoha maastikke ja üks kord ka koguni medaliga pärjatud koera. Siinse näituse tööd on valminud Itaalia reisi ja Alpidest läbisõidul nähtu mõjutusel," kirjeldas kunstnik oma töid.

Põltsamaa raamatukogus olev väljapanek on elav tunnistus sellest, et niivõrd kapriisset tehnikat kui akvarelltehnika, valdab Rein Mägar filigraanselt. Kes nimetatud alal on kätt proovinud, teavad, et pahatihti kipub akvarellmaal välja tulema n-ö porine. Värvid ei taha kuidagi särada ega vabalt voolata ning lõpptulemus võtab hoopis teise, valdavalt sombuse päeva, ilme kui vaimusilmas planeeritud. Tegelikult on aga akvarell õhu vee ja värvi omavaheline intuitiivne tants, mille paberile saamine nõuab tõelist annet. Kõige keerukam on tumedates toonides täita tervet paberipinda servast servani ja teha seda nii, et kaetud alast hoolimata õhkub värvide tagant puhast õhku ning portselanlikku läbipaistvust ja õrnust. Rein Mäger suudab seda. Tema tööd on kerged nagu suitsuvine taeva taustal, kuid samas sedavõrd kaalukalt kõnekad ja meeleolukad et võid ühte maali jäädagi vaatama: Ja pähe tikub küsimus: "Kuidas ühte nii väikesesse pilti on küll ära mahtunud kõik see suur, mida ta räägib?"

Rein Mägari akvarellmaalide näitus pole pelgalt ilus pilt silmadele, vaid sealt on ka tõesti palju õppida, Väljapanek jääb avatuks 1l. jaanuarini.