Põltsamaal raamatukogus näeb kauneid ehteid
Helve Tamm Vali Uudised(2011), 4. november, nr. 86, lk. 5.
Teisipäeval avati Põltsamaal raamatukogu fuajees Põltsamaa Käsitööseltsi näitus "Oma ehe on ehe", kus väljapaneku pinna on leidnud ka nende laste tööd, kes suvel Tallinnas noorte laulu- ja tantsupeol ehtenäitustelosalesid.
Käsitööseltsi väsimatu eestvedaja Anne Ütt rääkis, et näituse teemaks on igasugune ehe ja üldse ehtimine.
"Ehk mäletate, et aasta tagasi oli suureks teemaks Kukrusel leitud naise säilmed, kus hauapanustena oli kaasas rikkalikult igasuguseid ehteid. Ilmselt polnud ta lihtne naine. Ja teadaolevalt polnud vanasti pealik mitte alati mees, vaid hoopis naine. See ütleb, et ehteid on meil kogu aeg kantud ja ehted on olnud meie rahva jaoks olulised. Nii ongi tänavune aasta kuulutatud ehteaastaks ning välja hõigati suur konkurss ning laste tööd olid noorte laulu- ja tantsupeol väljas. Meie laste töid läks sinna umbes paarikümne ringis. Mul oli kahju, et kogu aeg räägiti sellest, et väljas on laste töid, kuid kahjuks ei saanud neid rohkem kuskil näha. Ega paljud saa ju igal pool ringi sõita ja kaugemal näitustel käia. Ometi on Urmas Kuusiku ja Eve Oro juhendamisel lastel valminud ehted vaatamist väärt mistõttu siin ühes vitriinis ongi nüüd need konkursil osalenud ja auhinnalised kohad saanud ehted lõpuks välja pandud. Paar tööd on ainult puudu, sest need pole veel koju tagasi jõudnud. See konkurss oli tore just sellepärast, et seal kasutati neidsamu materjale, mida vanastigi. Ja üks materjal meie lastel oli siit Põltsamaa piirkonnast korjatud kivid, millest õpetaja siis treis välja seibid. Ja tõesti see on kohalik materjal ja kohapeal tehtud ning mis saab veel väärtuslikum olla?!
Suur tänu Urmas Kuusikule ja Eve Orole, et nad on osanud viia lapsi etnograafia juurde. Ja kui vaadata laste tehtud ehteid, siis peab tunnistama, et need annavad paljudele täiskasvanutelegi silmad ette," jutustas Anne Ütt. Tõsi ta on et laste meisterdatud erinevatest materjalidest ehted on suurt tunnustust väärt. Need pole lihtsalt toredad lapselikud asjad, mille üle täiskasvanutel rõõmu tunda, vaid korralikud ehted mida pole kellelgi häbi ka pidulikuma riietuse juurde lisada.
Möödunud kevadel Kukruselt leitud naise säilmeid, millele Anne Ütt viitas, kutsusid arheoloogid omavahel Kukruse kaunitariks, kuna ehteid, mis talle hauda sängitades külge oli pandud, oli uskumatult palju. Rõivatükkide jäänuste põhjal arvatakse, et 800 aasta eest manala teele läinud kaunitaril oli ees ka pronksnaastudega tikitud põll. Sedavõrd rohkelt ehituna maetult inimesi pole teadaolevalt meie maal enne leitud. Seega, ehete rohkus, nende materjal ja neisse põimitud märgid ja sümbolid osutavad inimese positsioonile kogukonnas või ühiskonnas. Ka tähendab see ajast aega seda, et ehted pole olnud pelgalt enda kaunistamiseks, vaid omavad palju suuremat tähendust ning annavad teistele edasi kindlaid signaale.
"Maapõu avab aeg-ajalt huvitavaid leide ning näitab sellega, et eestlased pole aastasadade jooksul olnud mitte kõige vaesemad. Meie näituse mõte oligi luua ilu meie esivanemate ilumeelt ja oskusi järgides," ütles Anne Ütt.
Eelmainitud teadmisest ja ideest kannustatult olid valminud teisedki näitusele jõudnud aksessuaarid. Osa oli meisterdatud hiljutisel ehtepäeval, osa valmis kodudes. Väljapaneku kohta tuleb öelda, et vaatamist seal jagub ning nähtu teki- tab endalgi isu võtta kätte puutükike, nöör ja helmed või midagi muud, millest ehteid nikerdada. Ja miks ka mitte, sest käes on pikad ja pimedad sügisõhtud ja päev läheb aina lühemaks ning käsitööselts korraldab lähiajal huvitavaid kursuseid, millega tasub igal huvilisel liituda.