Raamatukogude kadunud andmete mure Jõgevamaad ei puudutanud
Helve Tamm Vali Uudised(2011), 12. jaanuar, nr. 3, lk. 5.
Möödunud nädalal suurest meediast läbi jooksnud ärev info, et paljude raamatukogude andmed
laenutuste ja tellimiste kohta on infosüsteemi URRAM probleemide tõttu kaduma läinud, Jõgevamaa raamatukogusid ei puuduta. Siin kasutatav infosüsteem RIKS on sedavõrd töökindel ja kiiresti ning paindlikult olukordadega kohanev, et paanikaks pole Jõgeva maakonna keskraamatukogu direktor Rutt Rimmeli sõnul mingit põhjust.
Rimmel märkis, et kui reedeses Postimehes ilmus artikkel raamatukogude infosüsteemi rikkest, oli ka meil Põltsamaal piisavalt palju inimesi, kes pöördusid murelikult raamatukokku oma andmeid kontrollima.
"See probleem, mis juhtus, oli infosüsteemi URRAMiga, mida toetab kultuuriministeerium. Kui oli aeg endale infosüsteem valida, siis paljud maakonna raamatukogud valisid RIKSIi (raamatukogude info- ja kataloogide süsteem), mis tundus siis, 2004. aastal, igati URRAMist paremana. Kuigi RIKS on eraettevõtmine ja esialgu näib, et litsentsid on palju kallimad, kusjuures raamatukogul endal tuleb nende eest tasuda, on aeg näidanud, et juba kahe aastaga teenitaks e makstud summad tagasi. Selle süsteemi taga on firma Deltmar OÜ eesotsas Meelis Lilbokiga, kes on kogu programmi ise loonudki ning kes seda ka praegu teenindab," selgitas Rimmel. Praegu on tema teada Eestis suur osa maakonnaraamatukogusid RIKSis süsteemis, kuid on ka üks osa neid, kes tegutsevad URRAMis. Suured vabariigikesksed raamatukogud on aga hoopis tükis INNOPACi süsteemis.
Raamatukogu direktor ei väsi Lilbokit ennast ja tema loodud infosüsteemi kiitmast, sest kuus aastat selle kasutamist on näidanud, et asi toimib väga hästi ning usaldus tegija vastu liigub kasvavas suunas. Programm on raamatukogu töö tõesti palju-palju lihtsamaks muutnud ning avanud selliseid võimalusi, mida varem lootagi poleks osanud. Lahendatud on probleemid aruandlustega, statistika pidamisega, laenutustega ning muude igapäevatöö nüanssidega, milleni näiteks URRAMi programm parimagi tahtmise juures ei küüni. Isegi kassa sissetuleku arvutab RIKS ilma probleemideta päeva lõpuks kokku. Samas kõik uuendused, ettepanekud ja vajadused võtab programmeerija otsekohe arvesse, vaidleb vajadusel need raamatukogu töötajatega läbi ning rakendab ellu nii kiiresti kui vähegi võimalik. Ja kiiresti teeb ta kõike kohe kindlasti. Näitena kas või eurodeks ümberarvestamine.
"Meil on raamatukogus orienteeruvalt 70 000 erinevat raamatut. Nende kõikide hinnad tuli ka eurodesse ümber arvestada. Meelis Lilbok ütles, et eurole üleminek käib kähku. Ma siis veel naersin siin ja ütlesin raamatupidajale omavahel, et vaatame, kui kaua see siis kestab. Jõudsin öelda ainult sõna "vaatame", kui kõik oligi juba tehtud! Ümberarvestus käis kolme sekundiga! RIKSiga on seegi väga hea, et kui midagi juhtub, siis saame otse programmeerijaga suhelda ning mured lahendada. URRAMis muudatuste tegemiseks pead tellima mingi aruandluse, taotluse ja see kõik võtab aega. Sealne süsteem on selline, et kõik muudatused, mis lõpuks ette võetakse, tehakse öösel. Et mitte päevatööd segada. Meil on aga nii, et programmeerija saab kõiki muudatusi teha programmiväliselt, mis tähendab, et tema muudatuste tegemine ei sega raamatukogu tööd," tõi Rimmel kamaluga positiivseid näiteid RIKSija tema looja kohta.
See, mis juhtus 2l. detsembril URRAMi süsteemiga, oli Rimmeli sõnade järgi mingi programmeerimisfirma äpardus, mille tulemusel kustusid kõik ühe päeva toimingud: nii laenutused kui ka tagastused, viivised ja kõik muu. Iseenesest on see korralik kahju, mis tõi lisaks kaasa paraja segaduse.
"Inimene maksis näiteks oma viivise ära, kuid URRAMis see ei kajastunud. Minu eesmärk on praegu rahustada maha kõik Jõgeva maakonna lugejad, et meil siin sellist õnnetust ei juhtunud ja meid see ei puuduta. Ja veel, meie RIKS on majutatud Microlinki, kus tehakse kuus korda nädalas koopiaid, lisaks nädala kohta, terve maakonna süsteemis. Kõikidest raamatukogu andmetest on Meelis teinud ka koopiad, et kui tõesti midagi juhtub, siis on olemas kõik vajalik info ja mitte midagi ei lähe kaduma ega kustu jäädavalt. Kõik see on fantastiline! Seega meie maakonna lugejad võivad olla rahulikud. Siin on juba käinud inimesi, kes tundsid muret, kas ikka kõik nende tehtud tehingud on olemas ja alles. Võin öelda, et on küll ja just seetõttu, et me pole URRAMis," rahustas Rimmel murelikke lugejaid.
Erinevalt RIKSist on URRAM veebipõhine. Postimehe teatel ei rakendunud URRAMi arendaja OÜ Urania Com kommunikatsioonispetsialisti Maris Männiste sõnul osa muudatusi nii nagu plaanitud ning 21. detsembril tekkiski infosüsteemi töös ootamatu katkestus. Männiste kinnitas, et ükski andmebaas ei läinud seetõttu lõplikult kaduma ning enamik eelmisel päeval tehtud raamatukogutehingutest oli taastatud. Järgmise päeva hommikuks olevat süsteem taas töökorda saadud. Eesti 564 rahvaraamatukogust on URRAMi süsteemiga liitunud 382 raamatukogu.