Raamatukogusid tarkvarasüsteemi rike ei puudutanud
Riina Mägi Vooremaa(2011), 11. jaanuar, nr. 4, lk. 3.
Möödunud neljapäeval kirjutas Eesti Päevaleht, et möödunud aasta lõpus aset leidnud tarkvarasüsteemi rikke tagajärjel võivad paljud raamatukogud ilma jääda osast väljalaenutatud raamatutest, paljudelt lugejatelt võidakse aga hakata raamatukogule juba tagastatut uuesti nõudma. Jõgeva maakonda see äpardus õnneks ei puudutanud, sest meie raamatukogud kasutavad raamatute üle arve pidamiseks ja laenutamiseks teist süsteemi.
Eesti 564 rahvaraamatukogust 382 on ühinenud raamatukogude infosüsteemiga URRAM, mille arendamist toetab rahaliselt kultuuriministeerium. Ülejäänud on valinud kas RIKSi (Raamatukogude Info- ja Kataloogisüsteemi) või Innopaci. Just klientiderohkeimas URRAMis 20. detsembril probleemid ilmnesidki: laenutuste ja tagastuste kohta käivad andmed lihtsalt ei salvestunud enam. Süsteem polnud korras ka järgmisel päeval. Ehkki URRAMi arendaja OÜ Urania Com ja majutaja OÜ Officetech kinnitasid pärast Eesti Päevalehe artikli ilmumist üllitatud pressiteates, et lõplikult kaduma andmed ei läinud ja enamik neist on ka taastatud, väitis näiteks Rapla Keskraamatukogu juhataja Õie Paaslepp 8. jaanuari Nädalises, et süsteem näitab endiselt,justkui poleks raamatukogus tervelt kolme päeva jooksul ükski inimene käinud ega ühtegi raamatut laenutanud või tagastanud, kuigi tegelikkuses see nii ei olnud.
"Ka meilt hakkasid lugejad pärast Eesti Päevalehe artikli ilmumist murelikult küsima, et ega me neilt juba tagastatud raamatuid välja nõudma või neid alusetute viivistega karistama hakka, aga võime kõigile kinnitada, et meie info- ja laenutussüsteem on kogu aeg tõrgeteta toiminud," ütles Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu direktor Rutt Rimmel.
Tema sõnul on nii tema kui ka kõik teised Jõgevamaa raamatukogutöötajad üsna rõõmsad, et nad omal ajal, kui valiku tegemise aeg oli, RIKSi kasuks otsustasid ning et maakonna omavalitsusliit seda otsust ka aktsepteeris. RIKS on nimelt URRAMist kallim (OÜ Deltmar arendab seda ju üksnes oma jõududega, mitte riigilt toetust saades), ent tundus algusest peale lihtsam, loogilisem ja võimalusterohkem. Süsteemi väljatöötaja ja arendaja Meelis LiIbokiga on aga meie raamatukoguinimestel kujunenud nii hea koostöö, et nad otsustasid talle anda oma mulluse Sõber Ida nimelise tänuauhinna.
"Kõik probleemid saavad tänu Meelisele silmapilk lahendatud, isegi siis, kui me need oma "näpukate" tõttu ise tekitanud oleme. Ja kõigi meie 70 000 raamatu, arvukate teenuste ja muude hindade kroonidest eurodesse konverteerimine võttis aega ainult kolm sekundit. Tahtsin veel öelda, et ''vaatame, kui kaua see siis aega võtab", aga sõnast ''vaatame" kaugemale ei jõudnud, sest töö sai enne tehtud," kiitis Rutt Rimmel.