« Tagasi

Koostöö kasvatab tuumakaid vilju

Helve Tamm  Vali Uudised(2011), 29. aprill, nr. 33, lk. 6.

Maikuud võib nimetada omalaadseks aastalõpu kuuks, sest mitmed tegevused, mis enamasti just õppimisega seotud, saavad läbi ja lähevad suvepuhkusele. Ka Mari lasteaia tihe koostöö Jõgeva maakonna keskraamatukoguga on teinud nüüdseks nn õppeaastale ringi peale ja võtab kuni sügiseni aja maha. Aeg on näidanud, et mõlemapoolne koostööseeme pole kogu selle aja sugugi viljatusse pinnasesse langenud, vaid hakkab igal sügisel, kui lasteaialapsest saab koolijuts, kauneid vilju kandma.

Kindlasti väidavad paljud asutused või muud ettevõtted, et neil on ühe või teisega hea koostöö ning see on iseenesest mõistetavega väärijutu ülesvõtmist. Tegelikult tuleks aga neist ühistest ja üksteist täiendavatest tegemistest palju rohkem rääkida, kuna see võib anda eeskuju paljudele, näidates sealjuures, et just koostöös, mitte ainuisikuliselt tehes, sünnivad suured asjad.

Raamatukogu ja lasteaed Mari on vastastikku kasutoovat koostööd teinud juba aastaid ning sellest kõigest on sündinud midagi tõeliselt head -laste huvi raamatute vastu ning soov lugeda. Ka mitmed lapsevanemad on oma põnnide kaudu avastanud äkki tee raamatute juurde. See on tõeliselt suur asi, kuna näeme ju praegu, kui võrd vähe soovivad noored nina raamatusse pista, kui kõrval kükitab arvuti. Kindlasti ei tohi siinkohal märkimata jätta, et omal moel toimub raamatukogul meeldiv ja hea koostöö ka lasteaiaga Tõruke ja Põltsamaa ühisgümnaasiumiga, kuid lasteaed Mari on enda poolt sinna kõige sügavama raja tallanud.

Mari lasteaia vanemõpetaja Ene Müür tunnistas, et ta ise on suur raamatuhuviline ning püüab seda pisikut sisse süstida ka lastesse. Seetõttu alustatakse raamatukoguga tutvumist juba varakult ning olenevalt laste vanusest toimuvad ka raamatutega seotud tegevused. Süstemaatilised, kord kvartalis, külaskäigud raamatukokku algavad siis, kui lapsed saavad 4aastaseks. Neist vanematega käiakse seal juba iga kuu korra, lisades siia juurde ka muid üritusi.

"Päris väikestele, sõime omadele, toome kogust raamatuid siia. Seal on ju valik hea ning tuleb tunnistada, et ega enamikus kodudes suurt raamatuvaliku võimalust pole. Meil on iga nädal oma teema ning raamatuid võtame vastavalt teemale. Raamatutega tegelemisel arvestame ikkagi laste iga. Palju oleneb ka rühma tasemest. Sellest oleneb, kas me käime raamatukogus tiiru juba kolmeaastasega või teeme seda hiljem. Enamjaolt hakkab tihedam raamatukogu külastamine ikkagi neljaaastaselt. Alguses käime nendega korra kvartalis, mis teeb igal aastaajal korra. Siis õpime seda, et laps oskaks võtta riiulilt raamatut ja seda lehitseda ja vaadata. Raamatukogu töötajatega on alati kokku lepitud, et me nüüd tuleme. Nii teavad ka nemad valmis olla.

Ja lastele meeldib seal väga juttude kuulamine (eriline lemmikmuinasjutuvestja on raamatukogus Viivi Tell). Või siis vaatame seal mõnda näitust. Aga mida vanemaks lapsed saavad, seda tihedamaks muutuvad külaskäigud. Siis käime kogus iga kuu korra. Ka siis arvestame väga teemat ja sätime sellesse oma tegevuse. Viivi loeb ka neile. Ja iga kord, kui ta teemakohase jutu on ära lugenud, teavad lapsed minna kohe kindla riiuli juurde, kus endale sobivaid ja huvitavaid raamatuid leiavad. Nad juba teavad, et sealt võivad nad ise raamatuid võtta. Nii vahva on seda vaadata. Raamatukogus käime ka muude sündmuste puhul, näiteks sõbrapäeval. Või on muud tähtpäevad. Igal tähtpäeval oleme raamatukogu ikka meeles pidanud, sest peame sealseid töötajaid oma sõpradeks. Siiani pole lapsed mitte kordagi veel öelnud, et nad ei taha raamatukogusse minna. Mitte kordagi. Alati sammu me sinna väga heal meelel. Aga hiljem, kui nad käivad juba koolis esimeses klassis, olen näinud, et väga paljud meie lasteaia endised kasvandikud on jäänudki raamatukokku ka edaspidi käima. Ju siis mingi pisik on siit ikkagi saadud," rääkis Müür. Lisaks raamatute vastu huvitundmisele kasvatavad lasteaia õpetajad lastesse sisse ka trükiste hoidmise harjumise. Maast madalast õpetatakse, et igat raamatut peab hoidma ja eriti laenuks saadut. Nii pole tulevikus vaja karta, et raamatukogu raamat satub kas või kogemata panni või toidutaldriku alla.

Müüri sõnutsi on väga oluline teada, et lapsed on raamatukokku alati oodatud ning kasvatajatele ei öelda kunagi ära enda abikäest õigete raamatute leidmisel.

"Iga kord, kui lähed sinna oma tahtmise või sooviga, näiteks vajad mingi autori raamatuid või raamatuid loomadest, siis on nad kohe krips-kraps valmis sulle selle otsima. Vahel on ka nii, et ma ise ka ei tea, mida tahan, kuid midagi tahan ja siis nad on kohe valmis omalt poolt midagi soovitama. Igal juhul on sinna alati kõigil väga tore minna," ei väsinud Müür koostööpartnereid kiitmast.

Jõgeva maakonna keskraamatukogu lasteosakonna juhataja Nelli Orgmaa möönis, et laste külaskäikude üle tunneb siirast rõõmu ka raamatukogu. Rõõmu teeb seegi, et lapsed on hakanud raamatute juurde tooma ka enda vanemaid.

"Laps on väga tubli ema- isa raamatukokku tooja. Paljud lapsed on öelnud, et ma tulen pärast ka oma emmega siia. Paljud küll ei tule, kuid on piisavalt neid, kes tõesti tulevadki. On ette tulnud isegi neid vanemaid, kes ise pole kunagi raamatukogus käinud ja jõuavad sinna tänu oma lapsele. Kui ta juba korra lapsega meile tuleb ja laps on raamatuhuviline, siis jääb ka vanem siia käima," nentis Orgmaa.

Ta tunnistas ka, et just viimastel aastatel on lausa silmaga näha, et lasteaia aegu raamatukogus käimine on hakanud märkimisväärset vilja kandma. Ilmekaks tõestuseks on siin sügiseti esimesse klassi astunud laste lugejaks kutsumine. Kui varem oli enne kooli lugejateks astunud vaid väike näputäis kutsututest, siis nüüd on neist vähemalt pooled, kui mitte rohkem, juba enne kooli raamatukogu lugejate ridadesse astunud.

"Esimene klass ei ole enam sügisel massiliselt lugejaks astuja nagu siin aastaid tagasi. Seega on tuntav, et raamatukogu pole ka enam kooli alustajatele võõras. Kindlasti on praegu just lasteaia töö see, mis on noori lugejaid raamatukokku toonud," tunnistas Orgmaa.

Nii Müür kui Orgmaa möönsid, et omavaheline läbikäimine on neil aasta-aastalt tihenenud ja seega ka vastastikune toetamine süvenenud. Üks pool annab endalt tarkuse ammutamiseks vahendeid ning teine pool toob sinna avatud ja teadmishimulised lapsed. Mõlemale sünnib sellest kasu ning mis kõige olulisem, kasu saavad sellest ka kõik teised, sest raamaturiiulite vahelt sirguvad kirjandust armastavad inimesed, kes oskavad maailma vaadata laiema pilguga.