Helve Tamm Vali Uudised(2011), 1. Juuni, nr. 42, lk. 4.

Alates neljapäevast näeb Jõgeva maakonna keskraamatukogus lasteaed Mari õpetaja abi Hille Müüri näitust mahukast herbaariumist, mida ta on südame ja hingega koostanud juba viis ja rohkemgi aastat.

Viis aastat tagasi, kui lasteaialaste vanem rühm lõpetas, oli käimas projekt, mille üheks osaks oli herbaariumi tegemine. Kuna Hille Müüri jaoks olid taimed olnud alati väga südame lähedased, oli ta kohe valmis asjaga tegelema.

"Hakkasingi herbaariumi koostamisega pihta. Aga praegu tagasi vaadates võib öelda, et see oli ikka väga algeline. Ei teadnud ma siis üldse, mida ja kuidas korjata. Ka taimede kohta ei teadnud ma õieti midagi. Olen kõike hakanud ikka rohkem ja rohkem süvitsi uurima. Praeguseks on mu silmaring laienenud ja teadmisi rohkem," rääkis Hille Müür. Ja tõesti, ega taimede kuivatamine olegi nii lihtne, nagu esialgu paistab. Tuleb näha palju vaeva, et säiliksid taime loomulikud värvid. Näiteks siniste õitega lilled ei taha kohe kuidagi oma ilusat värvi alles hoida. Aga selleski on Hille Müür tänaseks päevaks teadjamaks saanud ning teab nüüd, millal ja kuidas tuleb taime kuiva ma panna.

"Sügisel kuivatatud taimed ei ole ilusad jäänud."

Tema sõnul on praeguseks pelgalt uudishimust alanud ettevõtmisest kasvanud välja üks tõeliselt paeluv hobi, mis aina kasvab ja kasvab ning toob jätkuvalt uusi teadmisi. Juba on ta jõudnud tegeleda metsataimedega ja puude-põõsastega ning nüüdseks jõudnud järg kätte ka hetkel õitsvate taimedeni. Lisaks leiavad tee kuivatamiseni isegi võõramaa taimed. Neid on kokku saadud 25-st kohast, sealhulgas Indiast ja Hiinast. Näitusele jõudsid siiski vaid kodumaised taimed.

"Mul on üks viiekümne neljandast aastast pärit tädile kingitud raamat "Kannatuste rada", mille vahel on hea taimi kuivatada. Selle raamatu paber on just selline, mida vaja, ning ka paksus on korralik. Nii ma käingi igal pool ringi, "Kannatuste rada" alati kaasas, ja otsin taimi. Raamat on juba räbalaks kulunud, olen seda mitmeid kordi parandanud ja lappinud. Ja palun kogu aeg tädi ja raamatu käest andeks, et seda oma taimede kuivatamiseks kasutan," jutustas Hille Müür naerulsui. Seda, et taimede korjamine, nende kuivatamine ning hiljem liigi määramine on üks lõpmata tore ja põnevettevõtmine, oli näha igast tema lausest. Kõike öeldut saatsid elavad käteliigutused ja iga sõna tagant õhkus nakatavat entusiasmi. Oma huvi taimemaailma vastu on ta püüdnud süstida samuti lasteaialastesse.

"Kui lapsed siit kooli minnes tunnevad vähemalt kümmet puud, siis on nad ikka väga targad. Ega rohkem tahta saagi, sest kui palju täiskasvanuidki võib öelda, et teavad nii palju meie puid."

Lisaks selle, et ta kogub ja kuivatab taimi, on ta nende kohta ka kõikvõimalikku tarka materjali välja kirjutatud. Paberile on pandud näiteks ühe taime mitu erinevat nimetust, ilmastik ja muud informatsiooni.

"Ma olen ikka täiesti sellega löödud! Nii löödud, et kohe on! Kui ma kuskile lähen või kuskil kõnnin, siis esimesena jääb silma ikka mõni taim ja alles siis kõik muu. Olen seeläbi ikka väga palju uusi teadmisi saanud," tunnistas Hille Müür oma "kiiksu".

Seda, milleks j a kellele tema hobi tulevikus hea on, ei oska ta veel öelda, kuid on veendunud, et asjata ei ole ilmas ükski asi. Läinud aastatega on ta jõudnud kuivatatud taimedega täita seitse paksu mapitäit ehk kokku 700 ja natuke rohkemgi lehekülge. Muide, iga taim on omaette lehel. Kuigi näitusele jõuab neist vaid üks osa, on Hille Müür alati valmis oma kogu huvilistele lähemalt näitama. Ta loodab, et ehk leidub siin linnakeses veel kedagi samasuguse hobiga inimest nagu tema või aitab väljapanek jõuda kellelgi herbaariumi ja taimede maailma.

Näitus jääb avatuks kuni juunini.

Herbaarium on kuivatatud taimede kollektsioon, mille ülesandeks on säilitada taimi äratuntaval ja vaadeldaval viisil. Herbaariumiks nimetatakse ka seente kogusid.

Soontaimede herbaariumis on taimed kuivatatud pressitult ning tavaliselt kinnitatud aluspaberile. Sammalde, samblike ja seente herbaariumides kasutatakse hoidmiseks paberist kotte.

Iga herbaariehe või samblakoti juurde kuulub etikett, millel on andmed eksemplari kogumiskoha, kogumisaja, koguja ja määramistulemuse kohta.

Eesti peamine teaduslik herbaarium on Maaülikooli botaanikaosakonnas. Selle alusel koostati ll-köiteline Eesti NSV floora ning rida taimemäärajaid. Tartu Ülikooli botaanikaaias asub suur õppeherbaarium.