Toomas Reinpõld  Vooremaa(2011), 9. juuli, nr. 77, lk. 4.

Kohe pärastjaanipäeva asus Saksamaa poole teele bussitäis raamatukogude töötajaid mitmelt poolt Eestimaalt. Seetõttu kandis reis ka pealkirja "Kirjanduslik Saksamaa". Saksamaad kui üht Euroopa juhtriiki ning majandusvedurit võib täiesti põhjendatult ka Euroopa südameks nimetada.

Seekordse reisiplaani koostaja Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu juhataja Rutt Rimmel oli koostöös reisifirmaga "Tensi Reisid" kokku seadnud väga huvitava programmi, kus põhirõhk oli pandud Saksamaa kaugemale ajaloole, kuid pakkus huvitavaid elamusi nii kärestikulise mägijõe äärsel matkarajal liikudes, veinimõisas veini maitstes ning Saksamaale omast suurt õllesaali külastades.

Poola areng hämmastav

Bussireis Saksamaale kulges nagu paljudel Saksamaad külastavatel Eesti rühmadel läbi Läti. Leedu ja Poola. Kes Poolat ammu külastanud polnud, tõdes, et see riik on läbi teinud väga tõsise arengu. Silma torkasid varasemaga võrreldes hoopis kaunima näo saanud elamud, samuti Poola pealinna Varssavi uuenenud ilme. Eriliselt on edasi arenenud Poola teedevõrk.

Kui Leedust Poola sõites olid teed natuke tagasihoidlikumad, siis Varssavist Saksamaa poole suundudes sai sõita juba mööda neljarealist kiirteed, mis Poolat sagedamini külastanud inimestelt saadud info kohaselt on sinna ehitatud viimase viie- kuue aastajooksul.

Bussirooli hoidnud Olevi ja Andruse sõnul oli selle lausa noolsirge tee pikkuseks üle 350 kilomeetri. Tagantjärele on natuke kahju, et ei lugenud kokku kõiki kiirteed ületanud viadukte, mille abil saab toimida kohalik elu nii ühel kui teisel pool maanteed. Poolas on kõnealune tee vaid üks teiste taoliste suurte objektide hulgas. Otse loomulikult on veelgi rohkem heas seisukorras maanteid Saksamaal, kus isegi endine Saksa Demokraatliku Vabariigi teedevõrk on praeguseks tervenduskuuri läbi teinud.

Saksamaa heakord väärib tunnustust

Saksamaa paistab silma puhtuse ja ilu poolest. Küllap oskavad ühe või teise riigi kauniduse ja väljanägemise kohta hinnanguid anda need inimesed, kes maailmas rohkem ringi rännanud. Ilmselt võib ka väiksema reisikogemusega inimene tõdeda, et Saksamaa on puhtuse ja ilu poolest üks eeskujulikumaid riike maailmas.

Pealinnas Berliinis hakkasid eelkõige silma kõrged uusehitised. Loomulikult on selles linnas tähtsal kohal enne NSVL-i lagunemist linna kaheks jaganud osake Berliini müürist. Ajaloolistest objektidest on kahtlemata üheks kuulsamaks Brandenburgi värav, mida 18. sajandi lõpus kasutasid preislased tolliväravana. Ühelegi Berliini külastavale inimesele ei jää märkamata Alexanderplatzi keskel asuv 365 meetri kõrgune telemast.

Berliinist võttis buss suuna Brandenburgi liidumaa pealinna Potsdami, kus külastasime Friedrich Suure ehitatud Sanssouci lossi ja pargiansamblit, mida peetakse üheks kaunimaks Euroopas.

Potsdamist viis teekond reisiseltskonna Winnetou juttude autori Karl May kodulinna Radebeuli, kus uudistasime Saksimaa vanimat veinimõisat Wackerbarthi kuulsal Meisseni veiniteel. Veinimõisas oli võimalik kohapeal valmistatud veine maitsta ja kaasa osta. Meissenist jätkus reisiteekond rataslaevaga Dresdenisse.

Selle linna puhul ei saa märkimata jätta, et Teises maailmasõja viimasel aastal hävis 70 protsenti linnastja selle taastamine pole veel praegugi lõppenud. Ometi jättis Dresden väga hea mulje.

Portselanimeistrite toodang kallis

Väga huvitavaks osutus riikliku portselanimanufaktuuri külastamine Meissenis, kus saime tuttavaks ka selle peene näputöö köögipoolega. Mõistagi oli võimalus kuulsaid portselantooteid ka kaasa osta. Sellist võimalust kuigi aktiivselt ei kasutatud, sest sealsete portse- lanimeistrite valmistatud esemed on küll kaunid ja ostma meelitavad, kuid samas päris kõrge hinnaga.

Meissenist jätkus reisiteekond väikelinna Weimarisse, kus on elanud Saksa kuulsamad kirjanikud Johann Wolfgang von Goethe ja Friedrich Schiller. Weimaris on töötanud ka heliloojad Franz Liszt ja Richard Strauss. Samuti on selles linnas elanudja töötanud näitekirjanik, prosaist, publitsist, teatrijuht ja Venemaa Keisririigi ametnikAugust von Kotzebue.

Weimarist jätkus sõit Bambergi linna, mille seitsmel künkal asuv vanalinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse kui üks suuremaid ja paremini säilinud Saksamaa ajaloolisi linnasid. Bambergis on mõned aastad veetnud ka filosoof Friedrich Hegel. Bambergist viis teekond reisiseltskonna Baierimaa suuruselt teise linna Nürnbergi. See linn on tänasel päeval enam tuntud kurikuulsa Teise maailmasõja järgse kohtuprotsessi kaudu, kus mõisteti kohut sõjaroimarite üle.

Muinasjutuloss Alpide kaljuserval

Nürnbergist suundusime mööda Romantilist teed Schwangausse, kus ühel künkal paikneb Neuschwansteini ja teisel künkal Hohenschwangau loss. Neuschwansteini lossi lasi ehitada Baieri kuningas Ludvig II. Neuschwansteini lossi on ka muinasjutulossiks nimetatud. Jõgevamaa keskraamatukogu juhataja sõnul on seda lossi kujutatud muinasjuturaamatutes.

Tõepoolest meenub kauge lapsepõlveaegse muinasjuturaamatu esikaanelt sellise lossi kuju. Asukoha poolest kõrgel kaljuserval jättis Neuschwansteini loss eemalt vaadatuna täielikult muinasjutulise mulje ning küllap elustas paljudes seda vaatepilti näinud inimestes lapsepõlvemälestused. Sama võib öelda kogu sealse küla kohta, mis näeb välja tõeliselt romantilise paigana.

Järgnevalt külastasime Linderhofi lossi, mille Ludvig II lasi ehitada kui austusavalduse Prantsusmaa kuningate absoluutsele monarhiale. Lossi juurde on paigutatud Mauri paviljon paabulinnutrooniga, kus kuningas armastas paadisõidul Wagneri muusikat kuulata.

Baieri Alpides külastasime ka väikest Oberammergau linnakest, mis hämmastab majaseintel paiknevate imeliste freskodega. Selles 5000 elanikuga linnas mängitakse kogu suve vältel Jeesuse ristilöömise etendust, mis kestab terve päeva. Etenduses osaleb 1500 selle linna elanikku. Oberammergaus jälgisime ka jumalateenistust tänaseni tegutsevas benediktlaste mungakloostris ning nautisime kloostri imelist sisevaadet. Kahjuks jäi reisi- programmist välja sõit köisraudteega Mittenwaldis Saksamaa kõrguselt teisele mäele Karwendelile (2385 meetrit). Küll tegime läbi jalutuskäigu Partnachklammis väikese mägijõe kaldal, kus saime osa looduse ürgsest jõust ja vägevusest.

"Kirgede tormi" stuudio köitis enam tähelepanu

Viimase reisipäeva hommik viis meid Münchenisse, kus peamiseks külastatud objektiks oli filmilinnak, kus oma filmidega alustas ka tuntud filmilooja Alfred Hitchcok. Filmilinnakus oli kolmel inimesel võimalus osaleda väikeses filmistseenis, kus oli tegemist autoärandajast vargaplika ja kahe politseinikuga, kes autovarga kinni nabisid. Samuti oli soovijatel võimalus lasta ennast pildistada populaarsest Saksa teleseriaalist "Kirgede torm" tuntud toa sisevaate taustal.

Münchenis uudistasime kahe kuppeltorniga Frauenkirchet. Samutiimetlesime Marienplatzil asuvat uut ja vana raekoda. Enne äralendu Tallinnasse saime osa Müncheni suure Hotbräuhausi õllesaali melust. See õllesaal mahutab tuhatkond külalist. Saksamaa õllesaalides on kombeks laulda erinevaid rahvalikke laule. Giid hoiatas reisiseltskonda selle eest, et nad ei hakkaks õllesaalis laulma meile kõigile väga tuntud seltskonnalaulu "Õlle- pruulijat," mida sakslased seostavad natsidega. Selle teadmise võiksid meelde jätta kõik need inimesed, kes edaspidi Saksamaa õllesaalidesse istuvad. Olgugi, et Teisest maailmasõjast on möödas juba kuuskümmend kuus aastat, ollakse selles riigis viimase suure sõjaga seotud teemade suhtes jätkuvalt ülitundlikud.

Uut ja põnevat avastamist pakub see suur maa alati ka neile reisihimulistele inimestele, kes selles riigis varem käinud on. Saksamaa iseloomustamiseks võiks öelda, et kui meil Eestis on tihti tegu kaunite kodude konkursile sobivate kodude, asutuste- ettevõtete leidmisega ja vahel kipuvad need korduma, siis Saksamaal võiks sellisele konkursile esitada üle 90 protsendi sealsetest majapidamistest ning asutustest-ettevõtetest. Lilli, Saksamaale omast korda ja puhtust ning head maitsest jätkub seal kõikjale.