« Tagasi

Põltsamaa kultuurikiht sai senisest veelgi paksemaks

Toomas Reinpõld  Vooremaa(2010), 11. mai, nr. 52, lk. 4.

 

Eelmisel nädalal peeti Tallinnas ja Tartus kunagisest raamatumessist välja kasvanud ning nüüd üleriigiliseks kirjandusfestivaliks kujunenud kirjanduslikku suurüritust Prima Vista. Festivali viimane päev tõi kirjanikud ja kirjandushuvilised inimesed Põltsamaale ja kuigi Põltsamaa raamatukogu eestvõttel korraldatud üritusel oli osalejaid napilt, ent need kes üritusest osa tulid saama, võisid korraldajate poolt pakutuga rahule jääda.

Tänavuse kirjandusfestivali patroon Hannes Varblane lausus üritust avades, et kirjandusfestivali viimane päev on langenud nii ajalooliselt kui ka tänapäeva silmas pidades väga olulisele tähtpäevale, sest tähistati nii emadepäeva kui ka Euroopa päeva ja ühe suure sõja õnnelikku lõpupäeva.

Enne Põltsamaal toimunud üritust elasid seal lühiajaliselt viis kirjanikku, kes kohapeal kogetu ja nähtu oma mõtetena kirja panid. „See kant siin on meie kirjandusinimestele tuttav," lausus Hannes Varblane. Kirjanike Põltsamaa kandis tehtud eeltööna valmis ainulaadne raamat „Mehed ei nuta II," mis räägib sellest, mida tundsid, nägid ja kogesid Põltsamaal lühiajaliselt elanud ning seal oma mõtted kirja pannud sulemeistrid.

Kõik sõnad lähevad ajalukku

Varblase kinnitusel on Prima Vista veidi erinevalt Tallinnas toimuvast kirjandusfestivalist kirjaniku-ja lugejakesksem. Kui pealinnas püütakse inimestele kirjandust rohkem näidata ja tutvustada, siis Prima Vista eesmärgiks on viia läbi festivali kirjanikja lugeja omavahel tihedama suhteni. „Kirjandus aitab inimestel raskel ajal ellu jääda, elust aru saada ning katsumustele vaatamata inimlikkust säilitada," mõtiskles Varblane.

Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots tervitas omalt poolt kõiki Põltsamaa emasid ja soovis neile toredat tähtpäeva. Linnapea soovitas Prima Vistal osalejatele panna kirja kõik head mõtted, mis nende peades keerlevad. Aiaotsa sõnul jõuavad kõik kirjaridadesse paigutatud sõnad ajalukku.

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõsev lausus samuti tervitussõnu emadele. Maavanem märkis, et on olnud küll raamatute lugeja maast madalast, ent tundis, et inseneri haridusega inimesena on tema keel vahepeal rooste läinud. Avalikus sektoris töötava inimesena on raamatute lugemine talle enese väljendamisel suuresti abiks olnud. Maavanem soovitas kõigile ikka võimalusel mõni hea raamat kätte võtta, sest raamatud pakuvad nii teadmisi kui ka häid emaotsioone ja positiivseid mõtteid.

Põltsamaal peetud kirjandusfestivali viimane päev pakkus osalejatele võimalust teha kaasa ekskursioon Põltsamaa kandi kirjandusloolistesse paikadesse.

Kirjandusrindel võitjaid ja kaotajaid polnud

Nii tutvuti Eesti esimese trükikoja asupaigaga kuid ka kirjanikJaan Krossi teoses „Keisri hull" kirjeldatud paikades. Samuti oli festivalist osavõtnutel võimalus kuulata kirjanike mõtteid sellest, kuidas ja mida nad Põltsamaal ning selle ümbruses lühiajaliselt inspiratsiooni kogudes tundsid ning tajusid. Samuti said raamatusõbrad osta raamatulaadalt sümboolse hinna eest mõne teada huvitava raamatu. Festivali päevale andsid värvi veel laulvad kirjanikud ja omavahel võistelnud Eesti praegused tuntuimad luuletajad.

Võisikul oma mõtteid kogunud ja kirja pannud Kristiina Ehin lausus, et kui Põltsamaa kandi lugudest koostatud raamatu pealkirjaks on „Mehed ei nuta," siis tema kirjutatu motoks on „Naised ei räägi". Kristiina Eihini sõnul on naised olnud läbi ajaloo kuidagi vaikivad. Ehkki Võisikut peab Ehin sedavõrd karmiks kandiks, et tema arvates on seal mehedki piisavalt nutnud.

Põltsamaal ja selle lähiümbruse paikades panid oma mõtteid kirja veel Kadri Kõusaar, Hannes Varblane, Olavi Ruitlane ja Lauri Sommer. Varblase sõnul on Lauri Sommer osanud kirjaridadesse panna nii hea kirjelduse Põltsamaa linnast, et paremini seda teha oleks juba tõeliselt keeruline. Keeruline oli ka kolmel luuletajal ÕS-ist juhuslikult välja valitud sõnade põhjal n-ö käigu pealt luua luuletusi. Võitjat ega kaotajat nende seast olnuks võimatu välja selgitada ja nii kingiti kõigile kolmele osalejale kena karikas meenutamaks Põltsamaal toimunud luulelahingut.

Kirjanduslikule päevale pani punkti sealsamas Lossi restorani ruumes õhtul aset leidnud Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa poolt linna kultuuri-, spordi- ja noorsootöötajatele korraldatud vastuvõtt, kuhu ka kirjarahvas ja Prima Vista Põltsamaa ürituse korraldajad palutud olid.