Helve Tamm  Vali Uudised(2010), 26. märts, nr. 23, lk. 2.

 

Kuni aprillikuu lõpuni ehivad Põltsamaal raamatukogu saali seinu soome nüüdiskunstniku Kaj Stenvalli õlimaalide reprod. Tema looming peaks olema põltsamaalastele eriti südamelähedane, kuna kunstniku lemmikteemaks on pardid ning teda ennastki tuntakse maailmas peaasjalikult pardimaalijana.

Natuke Disney partidele sarnased, kuid samas ka mitte, kohati inimesi meenutavad ja samas mitte sellised on pardid Kaj Stenvalli maalidel. Ise kinnitab ta, et Disney partidega pole tema pildilindudel midagi ühist. Tema partidel olevat sügavust ja kolm mõõdet: on part, taustamaastik ning pardi tegevus või emotsioon. Vaatajana võib aga möönda, et tegelikult on kunstnik viinud pardid mingisse ebaharilikku olukorda, andnud neile ühelt poolt inimese poosid, kuid teisalt jätab neile siiski midagi linnulikku. Selles kõiges aimad vaikset pihku naermist, mida riukalikult, kuid mitte otse, täiendavad pildiallkirjad. Sellisel iroonilisel moel ühendab ta kujutava kunsti popkultuuriga.

Oma maalidega on Kaj Stenvall kutsunud esile nii suurt tähelepanu kui ka teravat kriitikat, jätmata tegelikult külmaks kedagi. Taoline reaktsioon võib tuleneda pigem sellest, et kunstnikku ei osata lahterdada sel moel nagu ühiskond on inimesi harjunud lahterdama. Vaieldakse selle üle, kas tema tehtu on ikka kõrgkunst, kas pidada tema teoseid naljapiltideks või tõsiseks kunstiks ja millise kunstiliigi alla neid ja muidugi ka kunstnikku ennast paigutada. Kuid näib, et kunstnikku selline määratlematus võlubki ja intrigeerib oma töid jätkama. Ja miks peakski autor kuskile riiulile sobituma või kes on kahejalgsete seas see jumal, kes ütleb, mis on kõrgkunst ja kuhu keegi kuuluda tohib?

Huvitav on siinjuures fakt, et oma tuntuse on ta saavutanud just pardimaalijana. Nagu kunstniku eluloas kirjutatakse, maalis ta oma esimese pardi 1989. aastal. Esimest korda selleteemaliste taiestega esines ta Helsingi Taidehallis ülesoomelisel näitusel. Praeguseks on tema 250 maali rännanud paljudesse kohtadesse maailmas, kuuludes nii kunstimuuseumide kui ka erakogudesse. Tema pardipilte võib leida plakatitelt, postkaartidelt ja kalendritena.

Stenvall töötab aeglaselt, maalides kuus vaid 3-4 maali ja tehes aastas kuni kaks graafilist lehte. Enda valduses on tal oma töödest 40 maali.

Kunstnik sündis 1951. aastal soome-rootsi peres Tamperes ja käinud ka seal koolis. Õppis Turu kunstikoolis, kus tundis elavat huvi foto, reklaami ja maali ühendamise vastu. Maalikunstnikuna on ta tegutsenud alates 1974. aastast ning esinenud näitustega nii kodu- kui ka välismaal.

Kaj Stenvalli näitust vahendab Soome Instituut ning jääb Põltsamaale raamatukokku üles kuni 30. aprillini.