Helve Tamm  Vali Uudised(2010), 26. märts, nr. 23, lk. 5.

 

Jõgeva Maakonna Keskraamatukogus Põltsamaal on üleval näitused, mis väärivad vaatamist. Nii saab uudistada väljapanekut ülestõusmispühade vanadest postkaartidest ja tutvuda Põltsamaa vallast pärit naivisti Paul Kondasega, kellel tänavu möödub sünnist 110 aastat.

Raamatukogu fuajees nähtavad ülestõusmispühade postkaardid on pärit raamatukogu endi töötajate Rutt Rimmeli ja Sirje Unduski erakogudest.

Rimmeli sõnul on tsaariaegsed ja esimesest Eesti Vabariigi ajast pärinevad kaardid tema vanaema omad. Hilisematest, 1950ndate aastatest, kaardid on enamasti tema isa ümber pildistatud. See oli aeg, kus postkaarte liikus vähe ning seega fotografeeriti vanu kaarte. Mõned neist on isegi käsitsi üle värvitud.

Üheks põnevamaks, ja võiks öelda ka haruldasemaks, on 1944. aastast Hitleri pildiga postmark ühe kaardi tagaküljel. Arvamus, nagu oleks sõja ajal elu seisma jäänud, ei vasta sugugi tõele, sest nagu näitusel näeb, trükiti ka siis ülestõusmispühadeks kaarte. Kuigi värve oli vähem ja kujundus lihtsam, ei jäänud kaardid trükkimata.

Lugemissaalis ühel riiulil jutustavad raamatukogutöötajate kogutud materjalid naivisti Paul Kondase (31.03.1900 - 07.08.1985) lugu.

Kunstnik sündis Viljandimaal Uue-Põltsamaa vallas Pauastvere külas Kondasel põllumehe pojana. Tema elu ümber on palju segast, kus müütiline põimub tõelisega. Algab kõik kas või tema sünnist.

'"Ma olevat sündinud 31. märtsil 1900 uue kalendri järgi. Tegelikult olin sündinud 18. märtsil 1900 vana kalendri järgi. Õiged pole kummagi kalendri andmed! Kuigi vana kalender ütleks mu sünnipäeva õigemini ... "kirjutab kunstnik omakirjutatud elulugudes.

Kondase haridustee algas kohalikus vallakoolis ning edasi kulges hariduse omandamine Põltsamaal. Hiljem õppis ta Tartu Ülikoolis õigusteadust ja kaubandust. Ema surma tõttu, mis tegi kodust tulnud majanduslikule toetusele lõpu, tema kõrgkooliõpingud katkesid. Töötas ta hiljem koolmeistri ja haridusjuhina. Sõja lõpus asus ta elama Viljandisse, kus asutas õhtukeskkooli ning töötas seal direktorina. Kuni pensionile jäämiseni andis ta Viljandi lähedal Raudna koolis keemia, füüsika, joonestamise ja tööõpetuse tunde. Pärast pensionile jäämist kujunes temast erakliku eluviisiga harrastuskunstnik, keda paljud viljandlased mäletavad vaid kui Tartu tänava veidrikku. Vaid vähesed, kes teda lähemalt tundsid, oskasid hinnata tema tavatut maailmanägemist.

Aasta pärast kunstniku surma ostis Viljandi muuseum endale Kondase 26 maali. Hiljem, kui loodi Kondase Keskus, deponeeriti suurem osa tema töödest sinna.

Näitused jäävad avatuks 11. aprillini.