« Tagasi

Raamatukogus näeb põnevaid Eesti krooni kavandeid

Helve Tamm  Vali Uudised(2010), 19. veebruar, nr. 14, lk. 4.

 

Teisipäeval avati Põltsamaal raamatukogus Eesti kroonile pühendatud näitus. Välja on pandud valik parimatest kroonide ja müntide kavanditest, mida ühtekokku laekus ligi poolsada.

Kuigi näituse nimi "15 aastat oma raha: Eesti krooni kavandid" on juba aegunud, sest kroonid on olnud käibel nüüdseks 18 aastat, on teema vabariigi aastapäeva valguses aktuaalne. Ja meeldib see meile või mitte, on lähenemas ka aeg, kus Eesti krooni vahetab välja euro. Seega on igati paslik hetk meenutada olustikku, mil me suure ärevusega taastasime oma Eesti Vabariiki ning üheks iseseisvumise sümboliks olid riigi enda rahatähed.

Rahatähtede kavandite konkurss kuulutati välja 1989. aasta lõpus, paberrahadele 8. ja müntidele 11. detsembril. Kokku tuli 455 kavandatud ühikut, sealhulgas mõned lausa ruudulisele paberile kribituna. Nagu ka näitusel näha saab, olid mõned paberrahad kujundatud Nõukogude Eesti vaimus ja vene keeles. Oli selliseidki, mis väärivad omaette kunstiteose nimetust. Suurest ideede hulgast jäi komisjoni pilk peale kolmele tööle. Neist said ka auhinnaliste kohtade võitjad.

Esimene koht ja 1500 rubla preemiat anti Vladimir Taigerile, teine koht ja 1000 rubla läks Ado Tuugale ning kolmanda koha vääriliseks ja 700 rubla omanikuks hinnati Urmas Richet Ploomipuu. Lõplikud variandid valmisid Taigeri ja Ploomipuu kavandite järgi ning hiljem kujundas Taiger ka 50- ja 500-sed rahatähed. Nimelt polnud alguses plaanis trükkida eespool märgitud suuruses rahatähti, kuid hiljem muutus see inflatsiooni tõttu vajalikuks.

Müntide kavandite juures jäeti esimene auhind ära ning selle asemel jagati teine koht Mari Käbini ja Enn Johannese vahel. Müntide vapilõvid modelleeris skulptor Arseni Mölder ja sobitas need mündiväljale kunstnik Ants Raud. Lõpuks vermiti tänased mündid 1936. aastal väljaantud rahade eeskujul.

Kõik kavandid anti esialgu hoiule Eesti Ajaloomuuseumisse. Kui aga 1997. aastal loodi Eesti Panga muuseum, leidsid kogutud ideed oma koha just seal.

Eesti Panga muuseumi töötaja Maie Uustalu märkis, et tihtipeale on nende käest küsitud 50-kroonisel kujutatud vabamüürlaste märgi kohta. Nimelt on seal oreli kohal kiirtevihus kolmnurk, silmaga keskel. Teadaolevalt kuulus see panganduse alusepanijate - vabamüürlaste ja templirüütlite - sümbolite hulka. Ka USA 1-dollarilisel on sama märk ning paljud inimesed hoiavad seetõttu neid rahatähti oma rahakotis kui õnnetoovaid talismane. Muuseumitöötaja sõnul on aga meie 50-kroonise kupüürile sattunud kujund puhas juhus. Tema teada seostub see pigem rahatähel kujutatud helilooja Tobiasega, kes elas Hiiumaal.

"Siin on kujutatud Käina kiriku orel, millel siis kõnealune kujund peal".

Omamoodi põnev lugu juhtus aastaid tagasi meie hõbedast värvi 1-krooniste müntidega. Kuna nimetatud mündid mahtusid kaalu ja kuju poolest Soomes tubakatoodete automaatidesse ning võimaluse avastanud inimesed seda ka usinalt ära

kasutasid, võeti mündid käibelt maha. Muuseumitöötaja teatel näitavad arvud, et neid münte on inimeste käes veel küllalt palju.

"Kellel sellised ühekroonised veel kodus on, võivad need muuseumisse tuua. Me vahetame nad üks ühele välja," teavitas Uustalu.

Meie oma kroon ja sent astusid ametliku vääringuna ellu 20. juunil 1992. aastal, paar aastat hiljem trükiti juurde ka 50- ja 500-sed kroonid. Esimesed mündid vermiti Tallinnas ja toorikud toodi Soomest, esimesed 1- ja 2-kroonised rahatähed trükiti USAs, kuid jätkati seda tegevust Inglismaal. Nüüd trükitakse meie kroone Saksamaal. Tänaseni on nii mõnedki rahatähed kujunduslikult algsetest erinevad, kuna pidevalt on täiendatud turvaelemente.

Näituse avamispäeval kostis külastajate suust kurbusenoote, et euro tulekuga tuleb meil taas oma ilusatest raha tähtedest loobuda. Lohutuseks oli aga kommentaar, et vähemalt ei tähenda see uuesti vabaduse kaotamist.