« Tagasi

Lugejate rahuloluuuring Jõgeva maakonnas

Sirje Undusk  Raamatukogu(2010), nr. 2, lk. 8-11.

 

Korraldasime lugejate ankeetküsitluse Jõgevamaa rahvaraamatukogudes, et saada teada lugejate hinnangut meie tööle, analüüsida oma tegevust ja rakendada saadud informatsiooni edaspidises töös.

Raamatukogudes on viimase kümnendi jooksul toimunud suured muutused, neid on ajakohastatud nii sisult kui ka vormilt. Teeninduse edasiarendamiseks on oluline teada, kuidas kasutajad on rahul seniste raamatukoguteenustega ja mida nad raamatukogult ootavad.

Korraldasime lugejate ankeetküsitluse Jõgevamaa rahvaraamatukogudes, et saada teada lugejate hinnangut meie tööle, analüüsida oma tegevust, selgitada välja probleemid ning rakendada saadud informatsiooni edaspidises töös ehk kuidas täiustada oma töökeskkonda. Analüüs ja kokkuvõtted küsitlusest tehti andmetöötlusprogrammiga SPSS (Statistical Package for Social Sciences) for Windows.

Ülevaade küsitluse tulemustest

Lugejate rahulolu uurimiseks viidi 16. märtsist 5. aprillini 2009. aastal maakonna rahvaraamatukogudes läbi ankeetküsitlus. Ankeedile sai vastata nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt. Viimast võimalust kasutasid küll vähesed. Küsitlusest teavitati nii raamatukogudes, keskraamatukogu veebilehel kui ka maakonnalehes Vooremaa ning Põltsamaa linna- ja vallalehes Vali Uudised.

Huvitusime lugejate rahulolust teenindus- korralduse ja personaliga, informatsiooni hankimise viisi ning kirjanduse (zanrid, teemad, laadid) ja ajakirjanduse valikuga raamatukogudes. Vastajal oli võimalik kommenteerida raamatukogu töökorraldust ning teha ettepanekuid, milliseid teenuseid võiks raamatukogu veel pakkuda. Kommenteerimisvõimalus oli ka kirjanduse valiku osas. Kasutasime tegelikkuse hindamisel viiepallist skaalat (olen väga rahul, olen pigem rahul, ei ole rahul, pigem ei ole rahul, ei oska öelda).

Küsitluses osales 28 raamatukogu: 3 linna- (sh keskraamatukogu) ja 25 maaraamatukogu. Vastajaid oli kokku 651, s.o keskmiselt 5% lugejate üldarvust. Linnaraamatukogudest oli rohkem vastajaid keskraamatukogul- 191 (8% lugejate üldarvust), maaraamatukogudest enim Palal- 29 (10% lugejatest), Tõikverel- 21 (16%), Kasepääl-18 (16%), Sadukülal-15 (14%) ja Elistverel-14 (14%). Keskraamatukogu lugejate ja küsitluses osalenute koosseisu võrdlus näitas, et erinevus on suhteliselt väike. Maaraamatukogude lugejate koosseisu võrdlust küsitluses osalenutega ei tehtud, kuna tegu oli väga väikeste arvudega.

Ettepanekuid ja soovitusi oli 150 ankeedis.

Vastajate iseloomustus

651 ankeeti jagunes järgmiselt:

keskraamatukogul- 191, linnaraamatukogudel- 76 ja maaraamatukogudel- 384.

Vastajaid 651. Vastajad jagunesid raamatukogude lõikes järgmiselt:

sooliselt: naissoost 76% ja meessoost 24%,

vanuseliselt: alla 30-aastasi 29%, vahemikus 30-59  41 % ja üle 60-aastasi 30%

hariduselt: keskharidusega (sh kutseharidusega) 53%, kõrgharidusega 24% ning alg- ja põhiharidusega 23%

tegevusalalt: õpilasi ja üliõpilasi 21 %, töötajaid ja ettevõtjaid 41 % ning pensionäre ja koduseid 40%.

Külastamissagedus

Raamatukogudes külastatavus on päris sage.

Pooled vastajatest külastavad raamatukogu iga nädal vähemalt korra või isegi rohkem. Regulaarselt 1-2 korda kuus külastab raamatukogusid pisut alla poole vastanutest. Küsitluses osalenutest oli vaid 3% neid, kes käivad raamatukogus mõne korra aastas.

Raamatukogu külastamise sagedus (% vastanutest)

 

Kui regulaarseid raamatukogukülastajaid (1-2 korda kuus) on pisut rohkem naiste hulgas, siis sagedamini külastajaid jälle rohkem meeste hulgas. Kord nädalas ja harva külastavaid lugejaid on enam-vähem võrdselt nii meeste kui ka naiste hulgas. Vanuseliselt on just nooremad inimesed sagedasemad raamatukogu külastajad, hariduselt siis alg- või põhiharidusega, arvatavalt need, kel haridustee veel pooleli.

Raamatukogu külastamissagedus sugude lõikes (%)

 

Miks külastatakse raamatukogu?

Enamik vastajatest (95%) laenab raamatuid koju (naisi vastavalt 98%, mehi 88%). Ligi pooled vastajatest kasutavad ka lugemissaali teenuseid. Veerand küsitluses osalenutest käib raamatukogus ka selleks, et kasutada internetti, veeta aega, otsida materjali õppe- või uurimistööks, teha koopiaid, printida ja võtta osa raamatukogus toimuvatest üritustest. Kuuendiku vastajate jaoks on raamatukogu sobiv ka suhtluskohana. Sülearvuti kasutamist mainis vaid 2% vastajatest. Tulevikus need suhtarvud kindlasti muutuvad. Juba praegu on nooremate vastajate hulgas keskmisest vähem neid, kes on huvitatud raamatute kojulaenamisest (vastavalt 91 %). Samal ajal internetikasutajaid on nende hulgas keskmisest tunduvalt rohkem -ligi pooled. Noorte hulgas on rohkem ka neid, kelle jaoks raamatukogu on lihtsalt ajaveetmiskoht.

Linna- ja maaraamatukogu erinevusi analüüsides paistab silma, et maal toimib raamatukogu rohkem kui linnas suhtluskohana. Maal on ka rohkem internetikasutajaid ja ürituste külastajaid ning kohapeal lugejaid.

Lugejate rahulolu raamatukoguga

Töötajate suhtlemisoskuse ja professionaalsusega ollakse küllaltki rahul (vastavalt 95% ja 89%), ülejäänud kas jätsid vastamata või ei osanud öelda. Ka raamatukogu asukoha, lahtiolekuaegade, kojulaenutamis- ja lugemissaali kasutamistingimustega oldi suhteliselt rahul, samuti ruumide üldilmega.

Neljandik/viiendik vastajatest hindas raamatukogu veebilehte ja elektroonilist kataloogi. Kolmveerand vastajaskonnast jättis sellele küsimusele vastamata või ei osanud midagi öelda. Pooled vastajatest olid rahul RVL-i ja interneti kasutamisvõimalustega, samuti tasuliste teenuste hindadega, samal ajal ülejäänud kas ei osanud jällegi seisukohta võtta või jätsid vastamata.

Suhteliselt väike protsent vastajatest ei olnud rahul kas raamatukogu asukoha, ruumide üldilme, lahtiolekuaegade, ruumide valgustuse, lugemissaali, RVL-i, interneti kasutusvõimaluste, koopiate tegemise või raamatukogu veebilehega. Pakuti, et raamatukogud võiksid varem avatud ja õhtuti kauem lahti olla, töötada ka laupäeviti ja pühapäeviti.

Küsitluses osalenud nendest raamatukogudest, kus remondivajadus oli silmanähtav, märkisid seda ka ankeedis.

Kohati jäi mulje, et kasutajad ei ole alati teadlikud kõikidest võimalustest, mida raamatukogu pakub. Keskraamatukogus ja väga paljudes maaraamatukogudes on nädalas vähemalt üks päev, kus ollakse avatud tavapärasest kauem, et vastu tulla neile, kel argipäeviti oma töö tõttu seda võimalust muidu poleks.

Küsimusele, kuidas saadakse informatsiooni raamatukogus leiduva kirjanduse kohta, vastas 79%, et raamatukoguhoidjalt. Ise otsib varmalt 73%, tuttavate soovitusest peab lugu 45%, kohalikust ajalehest leiab infot 22% ja internetist 18%. Lisaks saadi informatsiooni teistest meediakanalitest (TV, raadio, ajakirjad ja üleriigilised päevalehed). Naised arvestavad üldjuhul enam raamatukoguhoidjate ja tuttavate soovitusi kui mehed. Ka otsivad naised ise riiulitelt meestest aktiivsemalt.

Kuidas saate informatsiooni raamatukogus leiduva kirjanduse kohta, sotsiaaldemograafiliste tunnuste lõikes (%)

Kuidas saate informatsiooni raamatukogus leiduva kirjanduse kohta, sotsiaaldemograafiliste tunnuste lõikes (%)?

Vanuserühmi analüüsides selgub, et tunduvalt rohkem on neid, kes info otsimisel kasutavad internetti, nooremate vastajate (28%) hulgas kui üle 60-aastaste (4%) hulgas. Vanemaid inimesi on jälle rohkem nende hulgas, kes info leidmisel saavad abi kohalikust ajalehest - 36%, samal ajal alla 30-aastastest mainib vaid 8% kohalikku ajalehte. Kõrgema haridustasemega vastajad kasutavad

informatsiooni otsimisel rohkem internetti, kohalikke ajalehti, muid meediakanaleid ja ka ise otsimist kui madalama haridustasemega vastajad. Kuid kolmveerand neist arvestab samuti raamatukoguhoidja soovitusega.

Rahulolu kirjanduse valikuga

Kirjanduse valiku suhtes oli väga vähe rahulolematuid (1-2%). Pigem ei osatud vastata või jäeti vastamata teemadele, millest ei huvituta. Keskmiselt kolmandik jättis kirjanduse valiku osas ühele või teisele küsimusele vastamata. Kõige rohkem ollakse rahul elulooromaanidega. Järgnevad armastus-, kriminaal- ja ajaloolised romaanid. Suhteliselt rahul ollakse eesti proosa- ja tõlkekirjanduse valikuga. Peale ilukirjanduse on suurem huvi kokaraamatute, teatmeteoste, käsitöö, aianduse, reisikirjade, ajaloo ja kodukandi ajaloo raamatute, samuti sõnaraamatute vastu. Nende valikut raamatukogudes hinnatakse suhteliselt kõrgelt. Probleeme tekitab kohati uudiskirjanduse kättesaadavus. Kuna eksemplaarsus on raamatukogudes väike, linnaraamatukogudes 1-2, maal vaid 1 eksemplar, siis on lugemisjärjekorrad pikad, eriti tõlkekirjandusele.

Rahulolu ajakirjanduse valikuga

Ajakirjanduse valiku analüüsist selgus, et kõige huvipakkuvam oli kohalik ajaleht, millega oli rahul 70% vastanutest. Jõgeva Linnaraamatukogus sooviti                                         

Kuidas olete rahul ajakirjanduse valikuga (% vastanutest)                                                                                                                                                                                         

kohalikku ajalehte kahes eksemplaris. Kodu- ja aiandusajakirjadest, üleriigilistest ajalehtedest, naiste-, seltskonna- ja terviseajakirjadest huvitus 60% vastanutest. Kõige suurem huvipuudus näis olevat poliitika- ja majandusajakirjade vastu, sest pisut alla poole vastanutest väitis, et ei loe vastavat perioodikat ja iga kolmas jättis üldse küsimusele vastamata. Rahulolu poliitika- ja majandusajakirjade valikuga nentis vaid veerand vastajatest. Perioodika valiku osas oli võimalik ka ettepanekuid teha, kuid seda eriti ei kasutatud. Ajakirjade-ajalehtede valiku osas avaldas rahulolematust 1 % vastanutest.

Soovid ja ettepanekud lugejatelt

Mõned keskraamatukogu kasutajad soovisid, et raamatukogu oleks kauem avatud, riiulid oleksid madalamad, et internetiarvutit saaks eraldi kasutada, mitte lugemissaalis. Oodatakse rohkem raamatututvustusi ajalehes Vali Uudised. Kogudes soovitakse suuremat CD-de ja DVD-de valikut. Taunitakse menuraamatute pikki järjekordi, soovitakse nende suuremat eksemplaarsust. Vanemad inimesed tahaksid diivanit vestibüüli, kus jalgu puhata. Vastajad avaldasid soovi kohviku järele, sest raamatukogus ollakse mõnikord tunde. Lasteosakonnaski soovitakse, et raamatukogu oleks kauem lahti, et saaks toitu ja jooki osta. Lastest lugejad tahavad aegumisteateid e-posti aadressile.

Kuigi enamikus raamatukogudes on tehtud nn euroremont, on ikkagi neid raamatukogusid, kus avarust vähe või viimasest remondist juba üle kümne aasta möödas. Siit ka lugejate soovid. Linnaraamatukogudele Jõgeval ja Mustvees tahetakse avaramaid ruume (viimati nimetatus soovivad ka remonti peaaegu kõik ankeeditäitjad), samuti maaraamatukogudele Lümatis, Elistveres, Maarjas ja Kasepääl. Remonti oodatakse Sadukülas ja Tõikveres. Oluline on ka see, mis korrusel raamatukogu asub. Raamatukogu peaks kindlasti asuma esimesel korrusel, et vanemad ja liikumispuudega inimesed saaksid paremini raamatukogu külastada. Ankeetides mainiti, et Tabivere ja Adavere raamatukogu pole võimalik ratastoolis inimestel külastada. Vaimastvere raamatukogu asukohana ei soovita näha kooli. Toitu ja jooki tahetakse osta ka maaraamatukogudes, nt soovitakse veeautomaati Palamusele ja Tabiveresse. Suurem võiks olla nii kirjanduse valik kui ka eksemplaarsus. Mustvees tuntakse puudust venekeelsest ilukirjandusest, Tõikveres lastekirjandusest, käsitööraamatutest ja teatme¬teostest. Siimusti raamatukogus soovitakse muusikat kuulata ja filme vaadata ning värviprinterit. Kuremaal tahetakse audioraamatuid kuulata. Kasepääle soovitakse uuemat arvutit, paremat valgustust, rohkem ajakirju ja uudiskirjandust. Mitmes raamatukogus oodatakse kirjanikega kohtumisi. Adavere ja Esku raamatukogu võiks mitmete vastajate arvates olla avatud reedel ja laupäeval, mitte pühapäeval.

Kokkuvõttes oli kõige rohkem soove ja ettepanekuid lahtiolekuaegade, uudisteoste kättesaadavuse ja raamatukogude parema füüsilise keskkonna suhtes ning veidi vähem raamatukoguürituste, uudisteoste tutvustamise ja raamatukogu elektrooniliste võimaluste (veebileht, wifi, RlKSWEB) suhtes.

Soovitused edaspidiseks

Küsitlus andis ülevaate raamatukogude kasutajatest maakonnas, kuidas ollakse rahul raamatukoguteeninduse ja kogude valikuga. Kuigi suhtumine raamatukogude tegevusse oli küllaltki positiivne, tulid välja ka nõrgad kohad, mis tekitasid kasutajates rahulolematust.

Võttes kokku vastajate hinnangud ning arvestades ka ankeetidesse lisatud kommentaare ja ettepanekuid, on vaja:

•          arendada kahepoolset sidet lugejaga, andes märku, et tema arvamus loeb ja    temaga arvestatakse;

•          korraldada kasutajakoolitust andmebaaside tutvustamiseks ja infootsingu õpetamiseks lugejatele, et nad leiaksid vajalikku informatsiooni;

•          juurutada laialdasemalt e-teenindust maakonna raamatukogudes;

•          võtta kasutusele uusi teenindusvorme;

•          arvestada kogude komplekteerimisel rohkem lugejate vajadusi ja soove;

•          osaleda piirkonna arengukavade koostamisel;

•          parandada raamatukogude olmetingimusi;

•          täiustada tehnilisi võimalusi (arvutid, kopeerimismasinad, wifi leviala jne);

•          reklaamida raamatukoguüritusi ja -teenuseid nii, et need jõuaksid iga kasutajani.

Lugejate suurema rahulolu taotlemine raamatukoguteenuste kasutamisel tähendab õigete valikute tegemist, kuhu kõigepealt panustada, sest raamatukogude ressursid on enamasti piiratud.