« Tagasi

Põltsamaa on kultuurilooliselt kirjanduslik linn

Ülle Lätte  Vali Uudise(2009), 11. november, nr. 84, lk. 1.

 

Põltsamaa muuseumi varahoidja Vilja Roots ja raamatukogu peaspetsialist maaraamatukogude alal Siiri Õunap kutsusid Põltsamaa rahva kirjanduslikule ringkäigule. Külastati raamatukoguga ning kirjastuse- ja trükitegevusega seotud paiku. Sündmus toimus seoses raamatukogu 95. sünnipäevaga.

Jahedal sügisesel laupäevaloli ilmale vaatamata kohale tulnud kenake hulk ajaloo- ja kirjandushuvilisi inimesi. Meeldiva üllatusena oli põltsamaalaste ajalooga tulnud tutvuma ka värske maavanem Viktor Svjatõsev. Kuna Põltsamaal on raamatukogundus suurte traditsioonidega, otsustati väärikat ajalugu uuesti meelde tuletada.

Reid läbi linna algas raamatukoguhoone eest. Siiri Õunap räägib, et raamatukogutraditsioonid on Põltsamaal väga vanad. August Wilhelm Hupeli lugemisring sai alguse 1772. aastal.

"See oli üks Läänemeremaade vanimaid ja parimaid lugemisringe. Ka Põltsamaa lossis asus kuulus raamatukogu, mis oli krahv Aleksei Bobrinski oma. Bobrinski oli ajaloos ja kultuuriloos markantne tegelane. Ta oli kui Katariina II abieluväline poeg saadetud Põltsamaale pagendusse," jutustab Siiri Õunap. Ajaloost ei teata, kas raamatukogu oli Bobrinskil juba siia tulles või hakkas ta seda alles Põltsamaal koostama, kuid 200 raamatut sellest kogust on säilinud tänaseni. Bobrinski tütre abielludes läks loss koos raamatukoguga üle Gagarinite suguvõsale. Edasi täiendas raamatukogu Nikolai Gagarin. Mõisate riigistamise ajal tassiti raamatukogu lihtsalt laiali.

Muutnud nii asupaiku kui ka nimetusi

1881. aastal asutati Põltsamaal Põllumeeste Selts ja asutati ka raamatukogu, mis oli samal kohal kus praegune raamatukogu maja. Esimesi raamatukoguhoidjaid oli seltsil sel ajal Ernst Peterson Särgava.

"Hiljem tuli raamatukogu veel kord samasse majja tagasi, siis juba linnaraamatukoguna, mis oli asutatud Põltsamaa lugemisringi poolt. Majas üüriti seltsilt ruume aastatel 1922-1928. Raamatukogu tegevus katkes üüri makseraskuste tõttu. Kuid raamatukogu tuli samasse majja veel kolmandatki korda - 1962. aastal, kui sõja ajal 1944. a põlenud Põllumeeste Seltsi maja asemele oli ehitatud kultuurimaja," jutustab Õunap. Sellest ajast asub raamatukogu, mis vahepeal kandis küll erinevaid nimetusi, samas majas. 2004. aastal tehti majale ka juurdeehitis.

Ajaloost on teada, et Põltsamaal on tegutsenud ka mitmeid eraisikute laenuraamatukogusid. 1927. aastaloli linnas kõige esimene trükikoda, Paala trükikoda, mille täpset asukohta praegu öelda enam ei osata.

Ka vanas Põltsamaa tuletõrjemajas on raamatukogu asunud, seda 1955.-1962. aastani, kandes nime Põltsamaa rajooni raamatukogu.

AS Vali trükikoda asus sidekontori majas

Põltsamaa jõe ääres (Rivaali ja raamatukogu vastas) asus linnavalitsuse hoone, kus raamatukogu asus 1930.-1944. aastani. 1944. a septembris hävis hoone sõjatules koos raamatukoguga.

Praeguse sidekontori maja ehitas 1911. aastal vürst Gagarin ja selles majas asus 1994. aastast AS Vali (praegune OÜ Vali Press) koos ajalehe ja trükikojaga. Aasta jagu oli samas majas ka Põltsamaa ringhääling, mille saatejaam asus kiriku tornis.

Linna pargis Karl August Hermanni büsti juures peatudes said huvilised mäluvärskendust ses osas, et peale selle, et Hermann oli tuntud muusik, teatakse teda ka kui tuntud keele- ja kirjameest, kes 1898. aastal kirjutas esimese eesti kirjanduse ajaloo. Temalt on tulnud eesti keelde ka palju uusi sõnu. Hermanni abikaasa Paula on seotud Eesti lipu valmimislooga. Hermann vaatab näoga Põltsamaa linnaparki. Tema selja taga linnas olevat kunagi asunud turuplats, praeguse kurniväljaku kohal aga kõlakoda. Just selles suunas kuulus muusik ja kirjamees vaatabki.

Wervolt, Laur ja kaptenite pragu

Muuseumi töötajalt Rootsilt kuuleme, et mõisa ajal oli Vana-Põltsamaa mõisapargi kivimüür, mis praegu pargi taga veel säilinud, igast küljest kinni. Vabariigi ajal sai sellest üle vaid redeliga ja seda osa, mis pargist kivimüüri vahelt Nurme tänava poole viib, hüüti rahvasuus Kaptenite pragu.

"Kaptenite pragu oli ta sellepärast, et praeguse pargitee otsas Nurme 18 elas kapten Wervolt ja Nurme 14 majas kapten Laur, kes siit läbi pargi kõndisid," räägib Roots. Nurme 18 asus mingisugusel ajal ka Põltsamaa Teataja toimetus, toimetajaks oli Reinhold Kamsen, kes tegeles ühtaegu mitme ajalehega. Samas majas on asunud üürikest aega ka laenuraamatukogu.

Kirjandusliku jalutuskäigu korras vaadati üle veel Lossi tänavas asunud hobupostimaja ning mitmedki majad, kus on elanud ajaloost tuntud inimesed või millistes hoonetes on kunagi asunud raamatukogu. Ringkäigu lõppedes tekkis humoorikas küsimus, et kui palju on Põltsamaal neid maju, milles pole kunagi raamatukogu asunud, kus pole lehetoimetus olnud või kus pole elanud mõni kultuuriloost tuntud tähtis isik.