« Tagasi

Raamatukogus näeb põnevat väljapanekut

Helve Tamm  Vali Uudised(2009), 18. november, nr. 86, lk. 2.

 

Möödunud neljapäeval avati Põltsamaal raamatukogus Jakob Liivi 150. sünniaastapäevale pühendatud rändnäitus. Tähelepanuväärne on kirjaniku, õpetaja, Rakvere linnapea, seltsitegelase ja teatrirajaja eluloos see, et esimese Eesti Vabariigi aegse linnapeana tuli tal seista silmitsi samalaadsete probleemide ja küsimustega, mis painavad tänaseidki juhte.

Luuletaja Juhan Liivi vend Jakob Liiv sündis 28. veebruaril 1859. aastal Alatskivi vallas Veskirahva kandimehekohal. Alatskivi mõisaga olid Liivide lähemad esivanemad seotud kolme põlvkonna kaudu. Jakob Liivi viis elu erinevaid teid pidi Väike-Maarjasse ning sealt edasi Rakverre, kus ta 1917. aastal valiti Rakvere linnavolikogu liikmeks. Selleks jäi ta oma elupäevade lõpuni.

Kuigi Liiv osales aktiivselt kõikvõimalikes avalikes ettevõtmistes ja seltside tegevustes ning oli tuntust kogunud juba ka kirjutajana, võib tema olulisemaks ühiskonda jäetud jäljeks pidada linnapeaks oldud aastaid 1919-1921. Nimelt loetakse tema suurimaks teeneks linnapeana Rakvere linna liitmist mõisamaadega.

Kuna linn oli igast küljest piiratud mõisamaadega ja otse linna südames asus 60 hektarit kiriku maad, takistas see linna laiene mi st ja arengut. Koos tolleaegse

maavanema Mihkel Juhkamiga pidas Liiv põllutööministeeriumis liitumise suhtes pikki läbirääkimisi. Algselt jõuti nii kaugele, et ministeeriumist oldi nõus ühendama linnaga kiriku ja mõisamaad, kuid mõisa hooned koos mõisasüdamega taheti kinkida ühele Vabadussõja veteranile. See tähendanuks, et lõik Rakvere linna olulisest territooriumist jääks ikkagi eraldi. Pärast lõputuid ja kurnavaid läbirääkimisi langetati 23. märtsil 1920. aastal ministeeriumis otsus liita linnaga kõik mõisamaad koos mõisa inventari ja südamega.

Siis juba 60 aastane Liiv ei soovinud hiljem enam linnapeaks kandideerida, kuna probleemsed ajad riigis, poliitiliste jõudude omavahelised hõõrumised, intriigid linnavalitsuses ja skandaal seminari majade ümber, mille ta endale ostis, mõjusid mehe tervisele laastavalt.

Kõik kirjeldatu saadab ühel või teisel moel nüüdseidki omavalitsusjuhte, muutunud on ainult aastaarv ja tegevusvahendid.

Kuidagi ei saa jätta mainimata, et Liivi teiseks oluliseks panuseks ühiskonna ellu on Rakvere teatri rajamise idee. Rakvere Rahvamaja ja Hariduse Seltsi eestvedamisel veeti talgute korras platsile ehituspaasi ja liiva ning korraldati ehituseks raha saamiseks loteriid. Pidulikult pandi teatrimajale nurgakivi 28. juunil 1929. aastal. Muidugi tuli rahvamajal ja seltsil töödeks võtta ka pangalaene, mis viisid lõpuks võlgadest tingitud olukorra nii kaugele, et 1923. aastal ehitus seiskus. Rakvere linn pakkus lahenduseks anda hoone lõppehitus kaitseliidu Viru maleva kätte, kuid see tähendas, et ka maja läheks kaitseliidu käsutusse. Abi paluti presidendilt ja valitsusringkondadelt, mille tulemusel oli linnavalitsus sunnitud poolelioleva ehituse üle võtma ja lõpule viima.

Rahvamaja ja Hariduse Selts pidi kogu oma vara loovutama praktiliselt võileivahinna eest, mis hädavaevu kattis kaelas olevaid võlgu.

Teatrimaja ehituse lõppvaatusest kibestunud Liiv tõmbus nüüd avalikust elust hoopis kõrvale, pühendudes kuni elupäevade lõpuni vaid kirjutamisele. Kahjuks ei jõudnudki ta näha oma unistuse ja idee - teatrimaja - pidulikku avamist 24. veebruaril 1940. aastal. Pärast kurnavat haigust suri Liiv 17. jaanuaril 1938. aastal.

Pahatihti ei jõuta kogu oma jõu ja südame ühiskonna heaks andnud inimestele nende eluajal aitähki öelda. Nende tehtud tegude tähendust ja tähtsust mõistetakse sealjuures aastaid või isegi aastakümneid hiljem. Meie saame praegu omapoolse tunnustuse Jakob Liivi elule öelda aga temast loodud informatiivset ja meeldivalt kujundatud näitust vaatama minnes.

Stiilselt ülesehitatud stendidel raamatukogust raamatukogusse rändav näitus "Jakob Liiv 150" on kokku pandud Lääne-Virumaa keskraamatukogu poolt ja see jääb Jõgeva maakonna keskraamatukogusse Põltsamaal üles 5. detsembrini.