« Tagasi

Heldur Jõgioja:"Me oleme Kaika Lainega sõbrad"

Ülle Lätte Vali Uudised(2009), 27. märts, nr. 23, lk. 2.

 

Varasematest aastatest tuntud muusik Heldur Jõgioja tegutseb stuudiomuusikuna, andes samal välja ka rahvaravi raamatuid. Hiljuti esines Jõgioja Põltsamaa raamatukogus salongiõhtul.

Kuidas jõudsite rahvaraviraamatute väljaandmiseni?

Nii, nagu öeldakse, et häda ajab härja kaevu. Ega enne ei uju, kui vesi tagumiku all. Ja minul jõudis vesi tagumiku alla südamehaiguste kaudu. Ühel ilusal päeval oli mul arütmia ja südamepuudulikkus, kõik korraga. Oleksin äärepealt sattunud tabletiusku, kuid see on üks hirmsamaid uskusid maailmas. Enamik tabletitootjatest ei tunne üldse huvi, kas nende ravim inimest aitab. Nendele on tähtis raha ja see tuleb täiteainetest, mitte toimeainetest. Toimeained tulevad Jumala apteegist ehk esivanemate apteegist ja nendel me kõnnime igal päeval peal. Kalli rohu komponentideks on kõige lihtsamad ravimtaimed, kuid kavalad tootjad välismaal võtavad mõne rohu eest koguni miljoneid. Tabletil on veel ka omadus haigustekitajad resistentseks muuta. Sevtsenko, kes oli ise arst, saadeti koju surema, et meditsiin ei saa teda enam päästa. Mees asus end ravima maarohtudega ja sai mõne aasta pärast terveks.

Raviraamatuid on mul välja antud neli osa ja viiendat praegu kirjutan.

Kas valdate paljusid keeli?

Informatsioon minu poolt välja antud raamatutes on tõlgitud kuuest keelest: saksa, inglise, soome, vene, bulgaaria, serbo-horvaadi keelest, neid keeli on veel rohkemgi. Jumal on mulle sellised võimalused saatnud. Olen pärit kakskeelsest perest, kus vene keel oli tähtsam. Ma kasvasin valgekaartlasest polkovniku peres. Saksa keele tõid sõdurid kaasa, sest nad elasid kolm aastat meie majas. Ukraina keel tuli siis, kui ma teenisin tankistina Ukrainas. Poola keelt rääkisin ma kuni neljanda eluaastani, sest mu ema oli poolatar. Serbohorvaadi keele õppisin ma ära raadiost. Mulle meeldib tänapäevani väga nende muusika ja balkani muusika üldse.

Te palusite lehe kaudu teavitada ühest rahvusküsimusest. Mis see oleks?

See on ülimalt tähtis küsimus, seda on mulle rääkinud nii ukrainlased, valgevenelased kui ka poolakad. Nimelt pole mingisugust vendlust ega sugulust venelastega ei ukrainlastel, ei valgevenelastel ega poolakatel. Venelased on tegelikult venestunud soomeugrilased. Geneetika näitab, et eestlased, soomlased ja venelased (mõeldud on Euroopa omi) on geneetiliselt üks rahvus. Paljud kohanimed Venemaa Euroopa osas on soomeugripärased. Väga solvav on, seda eriti valgevenelastele, et neid peetakse venelastega üheks, sest nad on täiesti eri rahvus. Küll aga on probleem selles, et neid on kõige julmemalt venestatud; järgmisena ei saa samastada venelasi ukrainlastega - Poolas ja Leedus ei läinud venestamine katoliku usu tõttu läbi. See usk on olnud kõige ägedam vene õigeusu vaenlane. Venemaa oleks äärepealt saanud konfessiooniks muhamedi usu. Komistuskiviks jäi see, et muhamedlased ei tohi juua. Eestlaste kummaline arusaam, et venelased, valgevenelased ja ukrainlased on üks suur slaavi hõim, ei pea paika.

Kuivõrd olete suhelnud Kaika Lainega?

Me oleme temaga sõbrad.

Kunagi väga ammu ta kirjutas mulle: "Heldur, palun pane minu tarkused raamatusse." Kaika Lainel juhtus tervisega suur apsakas ja ta oli intensiivravis voolikute külge aheldatud. Kõik uskusid, et ta sureb ära, aga mina teadsin, et ta jääb ellu, sest ta näitas vinguvale sanitarile rusikat. Varsti ta ütles juba "kurat". Kui kõik arstid Laine juurde kokku tulid, siis ütles Laine oma esimese lause. Selleks oli "Olõ ei hädä sittagi". Tema rääkis oma emakeelt.

Kuidas kuulsa ravitsejaga tuttavaks saite?

Oleme tuttavad ligikaudu 25 aastat. Tutvumise lugu oli päris omapärane. Mäletan, et ma viisin kellegi tervise pärast Laine juurde. Kaasas oli ka minu raviarst dr Õim. Tutvustasin endja palusin Lainelt audientsi. Laine rääkis patsiendiga ja tegi talle rohud valmis, siis palus mind eraldi enda juurde tulla. Sündis väga huvitav asi. Laine korraldas mulle katsed ja need olid kassiga. Istusin Laine pool tühjas toas ja ootasin, mis juhtuma hakkab. Äkki tuli ukse vahelt sisse lumivalge kass. Kassikene tuli minu juurde ja hakkas end vastu sääri silitama. Võtsin kassi sülle, silitasin teda ja rääkisin kiisuga juttu. Laine aga oli jälginud, mida ma kassiga teen ja tuli ukse vahelt sisse. Mulle meenus, et vana Prantsusmaa kardinal Mazarini tegi alati samamoodi, et sokutas kassi ruumi ja siis vaatas, millise inimesega on tegemist. Teine, kes seda tegi, oli Hemingway. Enamik mehi pole kassilembesed, aga ka loom ise saab aru, kellega on tegemist.

Kaika Laine on ise samuti kass, kassiaastal sündinud. Ta tuli vilttuhvlites sama hääletult nagu kiisu ja ütles mulle sellise lause, milles ma pole tänapäevani selgust saanud. Ta ütles: "Viisteist aastat oll tuu meie vahel, nüüd am tuu ärä ja me võime kokku saia". Ma tean, et me tahtsime mõlemad kokku saada. Kui ta esimest korda mind tagaruumi viis, nägin ma, kuidas ta rohtusid teeb. Sellesse ruumi ei olnud ta lubanud ainustki inimest.

Kas Teil on ka endal Laine abi vaja läinud?

On ikka. Ta on mul jala pealt roosi ära võtnud. Roosi ravitakse õhukindlas olekus, sest seda tekitav bakter sureb ilma õhuta. Muud erilist abi pole mul tema käest vaja läinud. Ta ravib kummalisi haigusi nagu näiteks langetõbi. Mul juhtus Laine pool häbiväärne lugu. Läksin sinna televisiooniga. Õues on tamm, Laine seisis ühel pool puud, mina teisel pool. Helimees püüdis pika varre otsas oleva mikrofoniga heli ja mina küsisin lollusi. Küsisin, millega ta epilepsiat ravib. See oli huvitav küsimus, kuna arstid saatsid haiged tema juurde. Laine vastas mulle: "Aga sa saisad ju jalgupidi pääl." Vastasin, et see on ju umbrohi, puju. Laine vastu, et no tuusama ongi. taipasin, et me kõnnime peal rohtudel, mis on tugevama toimega kui apteegis müüdavad tabletid.

Millest te omavahel räägite, kui sõpradena kokku saate?

Eks mina olen häbematu inimene ja nurun temalt iga kord saladusi välja. Ja ega ta ei keela ka. Ta on mulle paar paksu võidunuks kulunud kladet andnud. Peale selle on jumal mulle päris hea mälu andnud ja mul on enam-vähem kõik meeles, mida ta on mulle rääkinud. Salaja lindistada pole teda võimalik, ta tunneb seda.

Miks just "Kaika Lainest Vangani"?

See teema ei saa kunagi otsa. Raamatu peakiri on "Kaika Lainest Vangani" ja nende kahe vahele mahub tuhandeid ravitsejaid. Miks just Vangani? sellepärast, et kui Kaika Laine on meie ravitsejate verstapost, siis Vanga oli Euroopa verstapost. Laine on andnud ravimtaimedest valmistatud ravimite pruukimise kohta väga täpsed kirjeldused. Teinekord võib väga lihtsate võtetega tõvest lahti saada. Näiteks pärslased on väga edukalt üle 1000 aasta ravinud hemorroide nii, et panevad lehtpuusöe savipotti ja istuvad selle suitsu kohal. Kasepuusuits on isegi nahavähi puhul ravimiks. Või võtame täiteks Ladina-Ameerika taime lõhnav kaliisia. See on päris suur taim ja ta on imeravim kõikide naistehaiguste puhul, kopsuhaiguste ja isegi tuberkuloosi puhul. Kogu Venemaa teab seda taime, seal on ta zolotoi uz ja tegelikult on see tubane zenzen. Eestis lihtsalt ei teata. Botaanikaaias meil müüakse.

Laine ise on ütelnud, et tema enam kaua vastu ei pea. Annaks Jumal, et ta ikka peaks vastu, sest koos tema kadumisega kaoks ka nn nõidade plejaad. Teised siin on rohkem soolapuhujate moodi ja tegutsevad raha nimel. Raha väljapumpajad saavad edukalt tegutseda, sest meie arstiteadus on sattunud väga imelikku olukorda. See on maailmas üks väheseid, mis on erastatud.
Perearstid on FIE-d. Kui sul on mõni tõsisem mure ja annad mõnele professorile mõni tuhat või mõnikümmend tuhat krooni, siis ega Hippokratese vanne ei keela seda. Arst on andnud vande, et ta aitab inimest. Kui inimene tahab arstile kingituse teha, siis keegi seda ei keela.

Kas olete lisaks raviraamatutele välja andnud ka midagi muud?

Olen kirjutanud viis romaani. Olen kirjutanud viis romaani, kaks neist on joonealusena ilmunud. Üks on pool-autobiograafiline - "Lootuste varjud". See räägib inimese elust, tema lootustest ja lootuse varjudest. Osa lootusi on täitunud, osa täitumatudja nendest on jäänud kummalised veiklevad varjud. Üks romaan on sellest ajast, kui ma pärast ülikooli juristina töötasin, see on kriminaaltragikomöödia. Praegu on see trükikojas. Kuna keskmiselt kulub ühe raamatu trükkimiseks 100-150 000 krooni ja laenata ma ei taha, siis tulevad raamatud trükist lihtsalt järgemööda vastavalt võimalusele. Raamatud ilmuvad minu enese nime all. Pseudonüümi all ilmus ainult Rootsis ilmutatud nõukogudevastane raamat "Punane pimedus", pseudonüüm Anti Vereva.

Milline on teie kui tuntud muusiku side muusikaga praegu?

Olen stuudiomuusikuks ümber profileerunud, sest praegune aeg pole enam see aeg, kus võiks avalikke kontserte anda. Põltsamaal oli meil vanadel aegadel tuhandeinimeseline publik. Muusikat vajatakse küll edasi, kuid vajatakse veidi teistsugust. Nüüd me istume stuudios. Mul on Eesti Autorite Agentuuriga koostööleping ja igal nädalal tuleb midagi välja. Nüüd tulevad Olev Vestmanni, vana Suveniiri, Üllar Jörbergi jt kolmikplaadid. Vabariigi aastapäevaks ilmus kaksikplaat "Mu isamaa armas".

Kas tuntud põltsamaalasest rahvamuusikult Eduard Einmannilt on samuti plaati oodata?

Peatselt on ilmumas Eduardi plaadi teine osa. Lood on mehel selged. Arvan, et emadepäevaks jõuame plaadi välja anda.