Siiri Õunap Vali Uudised(2009), 4. november, nr. 82, lk. 5.

 

"Iggas kihelkonnas, jah, keige vähhemalt iggas kihhelkonnas peaks omma rohke ramatokoggo ollema ja rahvas holega lugema, mis ial neile õppetusseks ja mõistuse ärratamiseseks lugeda on," kutsus ärkamiseajal eesti rahvast ütles J. V. Jannsen, "...kes võib ja jõuab assutago ramatokoggo..."

Tähistades Põltsamaa raamatukogu 95. juubelit, omame oluliselt rikkamat teadmistepagasit oma ajaloost kui kümme või isegi viis aastat tagasi. Seda eelkõige tänu avanenud arhiividele, elektroonilistele andmebaasidele ning digiteeritud väljaannetele. Ja nagu ikka on oma roll olnud mängida Suurel Juhusel. Viimased raamatukogu ajaloo seisukohalt väga olulised dokumendid on päevavalgele tulnud Ajalooahiivi Viljandimaa politseivalitsuse fondist.

Luba lugemisringi asutamiseks saadi Riiast

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses lähtus kogu lugemisringidesse ja raamatukogudesse puutuv seadustik Vene keisririigis kinnitatud tsensuurimäärustikust - tegevusluba tuli taotleda kohalikult kubernerilt.

Kubernerile või politseiülemale tuli teatada iga koosviibimise ajast, kohast ja päevakorrast. Lisaks nõuti raamatukogu eest vastutajat, kes pidi igati riigitruu alam olema. Lühidalt öeldes -lugemisringi ja raamatukogu asutamine oli keeruline ja aeganõudev protsess ning ega luba selleks alati ei saadudki.

Põltsamaa ärksamaid inimesi eesotsas kooliõpetaja A. Schulzenbergiga see aga ei heidutanud ning loataotlus alevisse lugemisringi asutamiseks saadeti Liivimaa kubermanguvalitsuse poole teele. Taotlus ringles mõnda aega mööda tsaaririigi instantse Viljandi ja Riia vahet, kus paiknesid Viljandi maakonna ning Liivimaa kubermangu valitsused.

Oberpalenskii Krug Tstenia ehk Põltsamaa Lugemise Ring registreeriti kehtiva korra kohaselt 11. mail 1914. aasta1. Lugemisringi põhikiri võimaldas tollastes piiratud oludes küllaltki laialdast tegevust: korraldada ettelugemisi, kursusi ja pidusid, asutada raamatukogusid ja lugemislaudu. Mitmetest lugemisringidest võrsusid hiljem avalikud raamatukogud, nii ka põltsamaal.

Lugemisringi ülesandeks seati rahva harimine

Kuigi sel ajal tegutses Põltsamaal juba mitmeid raamatukogusid - Karskuskuratooriumi Põltsamaa rahva lugemise- ja teemaja, Põltsamaa Seltskondliku Ühingu raamatukogu, Põltsamaa Kodanike Klubi raamatukogu (Bürger-Club zu Oberpahlen raamatukogu) ning Jaak Tammani eraraamatukogu - ei olnud neist ükski oma eesmärgiks seadnud rahva harimist.

Põltsamaa Lugemise Ring võttis aga oma esmaseks südameasjaks nimelt rahva "hariduslise ja kõlblise" kasvatamise. Ringis oli 82 liiget. Oma tegevust alustati 1914. a teisel suvistepühal seltsi üldkoosolekuga.

Raamatukogu alustas tegevust Esimese maailmasõja ajal

Peagi esitas Põltsamaa Lugemise Ring Liivimaa Kubermanguvalitsusele palve lugemise ringi juurde ringi liikmete tarbeks tasuta raamatukogu ja lugemissaali avamiseks.

Tundub uskumatuna, et Esimese maailmasõja oludes suudeti luba raamatukogu asutamiseks hankida ning see ka teoks teha.

24. septembril 1914. a teatas Viljandi maakonna ülem Liivimaa Kubermanguvalitsusele, et tal ei ole vastuväiteid Põltsamaa Lugemise Ringi soovile avada tasuta raamatukogu ja lugemistuba lugemise ringi liikmetele. Raamatukogu eest vastutavaks isikuks nimetati lubajate silmis lojaalne kroonu veinipoe järelvaataja Mart Karm.

21. märtsil 1915. aastal avatigi Jõgeva mnt 30 asunud Tõnis Arenile kuulunud majas lugemisringi raamatukogu. Lugemisringi raamatukogu korraldas kooliõpetaja A. Schulzenberg. Kogus oli 220 raamatut, valdavalt ilukirjandus. Annetustena oli neist saadud 130. Lugemisringi liikmed võisid raamatukogu kasutada tasuta. Kes hilines raamatute tagastamisega, maksis trahvi 5 kop nädala eest iga raamatu pealt.

Kõige enam kasutati raamatukogudes sõja ajal lugemistubasid, et lugeda ajalehtedest mobiliseeritute nimekirju ning rindeteateid: kes oli haavata saanud, kes vangi langenud, kes surma saanud.

Alles oma tegevust alustanud raamatukogul oli sõjatingimustes ellu jääda äärmiselt keerukas - ka juba aastaid tegutsenud raamatukogud katkestasid 1915.a. oma tegevuse. Raamatukogude tegevust pidurdas majanduslik laos ning sellega kaasnenud raamatute kallinemine, aga ka üldmobilisatsioon, mis viis endaga kaasa palju kohaliku elu edendajad ja rahvavalgustajad.

Peagi sattus ka Põltsamaa Lugemise Ring rahalistesse raskustesse. Ei suudetud tasuda üüri ning oldi sunnitud oma senistest ruumidest välja kolima. Raamatukogu sai peavarju Põltsamaa Piimaühingu kantseleis Välja tn 4.

Vahetusid võimud, kuid raamatukogu jäi

Aastatel 1917-1918. a vahetus Eestis võim mitmel korral ning igaühel neist oli oma arusaam raamatukogudest.

Eesti Vabariigi tekkega jäi minevikku raamatukogude asutamist ja arengut takistanud tsensuur ning keelan-käsin-kord. Seltside tegevust hakkas 1919. aastast määrama seltside ja ühingute registreerimise määrus. Neid hakkasid kirja panema rahukohtud, kellele tuli esitada oma põhikiri. Varem tegutsenud seltsidelt nõuti uut arvelevõtmist.

Ka Põltsamaa Lugemise Ringil ning tema raamatukogul, milleloli vaatamata kõikidele vintsutustele õnnestunud ellu jääda, tuli end uuesti registreerida.

21. augustil 1919. a esitas tollane Põltsamaa Lugemise Ringi esimees Johannes Kont ViljandiPärnu Rahukogule palve Põltsamaa Lugemise Ring ettenähtud korras registreerida.

10. 01. 1920 kuupäeva kandev Viljandi-Pärnu rahukogu resolutsioon teatab, et Põltsamaa Lugemise Ring on seltside ja ühingute registrisse sisse kantud nr. 174 all. Kuulutus registreerimise kohta ilmus Riigi Teatajas nr. 47/48 31. märts 1920.

Põltsamaa Lugemise Ring oli teistest seltsidest tegusam

Põltsamaa Lugemise Ring kuulutas end seisvaks väljaspool igasuguseid poliitilisi parteisid. Oma tegevuse piirkonnaks määrati Põltsamaa kihelkond, kuhu kuulusid Põltsamaa alev, Kurista, Adavere, Pajusi, Rutikvere, Lustivere, Vana-Põltsamaa ja Uue Põltsamaa vallad.

Ringi liikmeks astumisel takistusi ei tehtud. Iga-aastane liikmemaks oli 50 kopikat, eluaegne liikmemaks 12 marka. Kes maksu ei tasunud, arvati ringi liikmete hulgast välja. Lugemisringi valitsesid üldkoosolek ja eestseisus (juhatus). Eestseisusesse kuulusid esimees, esimehe abi, kirjatoimetaja, kassapidaja ning raamatukoguhoidja (kõikidele valiti ka asetäitjad). Eestseisus valiti üldkoosolekul 1 aasta peale. Valitavoli ka 3-liikmeline revisjonikomisjon.

1919. aastast on lugemisringi juures tegev kirjatoimetaja abina ja kassahoidjana ka tulevane Põltsamaa raamatukogu juhataja Ida-Helene Sutt.

1921. aasta aruandest selgub, et Põltsamaa Lugemise Ringil oli liikmeid juba 228. Lugemisringi raamatukogus oli raamatuid 876 köidet. Lugejaid oli 247 (kes olid valdavalt mehed), kõige rohkem kooliõpilasi - 105, töölisi - 91, põllu- ja ärimehi 20, ilma kindla elukutseta - 31.

Iga lugeja kohta laenutati aastas 16 raamatut, ülekaalukalt kõige enam ilukirjandust. Enim loeti O. Lutsu teoseid, aga ka F. Tuglase, M. Metsanurga töid.

Raamatukogu oli avatud kaks korda nädalas - neljapäeviti ja pühapäeviti mõni tund. Lugemistuba oli avatud igal õhtul, lugemiseks oli 10 erinevat lehte. Et saada raamatute ostmiseks raha, korraldas lugemise ring loteriisid ja piduõhtuid, ringi juures tegutses näitetrupp.

Nii näiteks toimus 1920. a 19. septembril piduõhtu Põltsamaa Põllumeeste Seltsi (1922-1928 üüriti ruume Põltsamaa Põllumeeste Seltsilt) saalis. Eeskavas mängisid segapillide orkester ja viiul. Näitemänguks esitas lugemise ringi juures tegutsenud näitetrupp mitmevaatuselise komöödia "Poolearuga maailm".

1924. a 20. juuni Postimehe andmetel tegutses Põltsamaal üle 30 seltsi, neist teguvõimsamana nimetatakse Põltsamaa Lugemise Ringi. Pisikesena tekkinud ringi tegevus oli pidevalt laienenud ning inimeste silmis oldi oma tegevusega võidetud arvestatav lugupidamine.

Lugemise ringi raamatukogu muudeti avalikuks raamatukoguks

Edasiseks raamatukogude saatuse määrajaks kuni 1940. aastani sai 1. jaanuarist 1925 jõustunud avalikkude raamatukogude seadus ehk ARS.

Raamatukogusid, mis hakkasid kuuluma raamatukogude võrku ning said raha raamatute soetamiseks riigilt ja vallalt, hakati nimetama avalikeks rahvaraamatukogudeks.

5. aprillil 1925. a toimunud Põltsamaa Lugemise Ringi aasta peakoosoleku tähtsaimaks päevakorrapunktiks oligi põhikirj a muutmine - lugemise ringi raamatukogu otsustati muuta avalikuks raamatukoguks. Uude juhatusse valiti K. Vervolt, J. Pütsepp, J .. Tari, V. Aller, 1. Sutt.

Sellega jõudis lõpule ka väga oluline epohh Põltsamaa raamatukogu ajaloos.

 

Veel mõningaid Põltsamaal tegutsenud raamatukogusid:

1772-1800 A. W. Hupeli Põltsamaa lugemisselts, mis oli esimene üldhariva eesmärgiga tegutsenud lugemisring Eestis;

1788-1919 krahv A. Bobrinski ning vürst N. Gagarini lossiraamatukogu;

1880-1889 linakaupmees K. F. Leihbergi raamatukaupluse laenuraamatukogu, esimene omataoline Eestis;

1881-1903 (?) Põltsamaa Põllumeeste Seltsi raamatukogu; 1865(?)- 1915 Põltsamaa (Oberpahlen) Kodanike Klubi raamatukogu e Bürger-Club zu Oberpahlen raamatukogu;

1903-1917 Jüri Vasara raamatukaupluse laenuraamatukogu;

1911-1914 Liivimaa Saksa Seltsi Põltsamaa osakonna raamatukogu;

1914-1917 Jaak Tammani raamatukaupluse laenuraamatukogu;

1902-1915(?) Karskuskuratooriumi Põltsamaa rahva lugemiseja teemaja;

1932-1940 Põltsamaa naisseltsi lugemislaud.