Erika Pahla Vali Uudised(2008), 15. veebruar, nr. 13, lk. 6.

 

JAKOB PÄRN (30. X 1843 - 6. X 1916)

Kõige varasem Põltsamaaga seotud eesti rahvusest kirjanik on Jakob Pärn.

Jakob Pärn sündis Tartumaal Tormas Lahvardi talus. Ta alustas õppimist Torma kihelkonnakoolis, kus tutvus ka C. R. Jakobsoniga, kellelt sai hiljem innustust haridustee jätkamiseks. Nende sõprus kestis elu lõpuni.

1862-1863 õppis ta Tartus Oheimi elementaarkoolis, 18631865 Tartu kreiskoolis ja 18651869 saksa õppekeelega Tartu I Õpetajate Seminaris.

Seminaris õppides sai ta mitmelt poolt rahvuslikke mõjutusi. Rahvuslikku vaimsust õhutas ka C. R. Jakobsoni 1868. a. Tartus peetud esimene isamaakõne.

1869-1971 töötas J. Pärn koolmeistrina Põltsamaa elementaarkoolis. Pärn on esitanud 1871. a. alguses palve viia ta üle mujale. Palve on rahuldatud märtsikuus. Pärn määrati Lihula elementaarkooli juhatajaks. Nädal enne Lihulasse asumist abiellus ta Anna Juliane Zimmermanniga, kes oli pärit Tartu lähedalt.

Jakob Pärn oli edukas koolimees. Lihula kooli viis ta peagi väga heale järjele. Oma ühiskondliku tegevuse tõttu sattus ta seal aga vastuollu pastori ja mõisnikuga ning oli sunnitud 1882 kohast loobuma.

Pärn proovis elatist teenida raamatukaubanduses, kuid edutult. Lõpuks õnnestus tal Jakob Hurda soovitusel saada Otepää kihelkonnakooli juhataja koht. Pärn töötas seal 1883-1908.

Ta võttis osa Eesti Kirjameeste Seltsi ja karskusseltsi Edasi tegevusest. Asutas Otepää Põllumeeste Seltsi ja oli selle esimees, kuid hoidus vastuollu sattumast kohaliku võimuga. Suure lasteperega (tema üheteistkümnest lapsest olid neli küll noorelt surnud) oleks olnud võimatu uuesti rändama minna.

Aastail 1908-1916 töötas Pärn Volmari (Valmiera) Õpetajate Seminaris. Tervise halvenemine sundis teda 1916 õpetaj aametist loobuma. Jakob Pärn suri 6. X 1916 Elvas.

Jakob Pärn on kirjutanud õpetlikke lugusid nii lastele kui täiskasvanuile, lisaks pedagoogilisi teoseid ja rahvahariduslikke kirjutisi. Õpetajana on ta rõhutanud moraalsete väärtuste, hariduse ja eriti eestikeelse õpetuse tähtsust.

Pärna rahvaluuleainelised ja argiolustikulised jutud lastele on ülekaalukalt moraliseerivad. Juttudes tõstab ta esile jumalakartlikkust, kuid ka rahvusliku liikumise ajale iseloomulikke püüdlusi. Moraliseerivad on ka Pärna jutud täiskasvanuile.

Tema kõige tuntumadjutustused on "Oma tuba, oma luba ehk Lahvardi Kristjani ja metsavahi Leenu armastuse lugu" ja "Must kuub". Esimeses on ta jäädvustanud oma vanemate ja sünnitalu nime ning kasutanud olude ja inimeste kujutamisel oma noorpõlvemälestusi Tormast. Jutustuses propageerib ta talude päriseksostmist, hariduse omandamist, karskust jm. Raamatut on nimetatud ka renditalupoja aabitsaks, kuna taloli suur edasiliikumisele virgutav mõju.

Jutustuses "Must kuub" seab Pärn ideaaliks juba eestlasest mõisniku. Rõhutab eestimeelsust ja oma rahvusele ustavuse vajalikkust. Esitab teoses punkthaaval oma ühiskonnakriitilised seisukohad.

Talu ostmine on kirjaniku meelismõte. Peaaegu kõik tema jutustuste peategelased saavutavad "oma toa" kas maal või linnas ning jõuavad haljale oksale. Õhutades talude päriseksostmist, aitas ta kaasa ühiskondlikule arengule Eestis.

Jakob Pärn oli eesti rahvusliku liikumise kõrgaja viljakaim jutukirjanik. Kui sel ajal ilmunud raamatud olid peamiselt tõlked või mugandused eesti keelde, siis Pärna valdas originaalloomingut. Tema raamatute tiraazid olid võrdlemisi suured. See näitab, et Pärna jutud olid loetavad ja pakkusid lugejale huvi, kuna käsitlesid rahvast erutavaid elulisi probleeme.

Rahvusliku liikumise ideede propageerimisel toetas Pärn algul C. R. Jakobsoni juhitud suunda, pärastpoole lähenes J. Hurdale.

Jakob Pärna Põltsamaa perioodi loomingust pole midagi kindlat teada. Vanemates teatmeteostes on andmed, et 1870. a on ilmunud J. Pärna "Juttud armsa lastele". Kirjandusteadlane Reet Krusten tõestab oma uurimuses (Keel ja Kirjandus, 1986, nr. 9), et sellist raamatut pole kunagi olnud. Kirjas J. Kunderile 5. okt. 1882 on teatanud Pärn, et Põltsamaal on ta kirjutanud jutu "Pere tüttar ja Vaene laps". Jutt on ilmunud 1872 ja seegi võib olla kirjutatud Lihulas.