« Tagasi

Nelja maakonna raamatukogutöötajad kohtusid Põltsamaal

Ülle Lätte Vali Uudised(2008), 10. oktoober, nr. 77, lk. 6.

 

Jõgevamaa Keskraamatukogus Põltsamaal kohtusid Viljandi Linnaraamatukogu, Pärnu Keskraamatukogu ja Järvamaa keskraamatukogu töötajad. Sedapuhku oli tegemist juba kuuenda kokkusaamisega.

Aastate jooksul on nelja maakonna raamatukogude töötajate vahel välja kujunenud küünarnukitunne - aastas kord tullakse kokku eesmärgiga väiksemas seltskonnas vastastikku muljeid vahetada, tööalaseid probleeme arutada ja naaberkolleegidelt mõnda head ideedki napsata.

"Kui viimasel ajal hakkasid raamatukogud järgemööda uusi hooneid saama, tuli raamatukogudel kombeks üksteisel külas käia. Külalisvisiitide miinuseks on aga see, et sa tutvud küll uue hoonega, vuhised sealt läbi ja kaaskolleegidega eriti midagi rääkida ega arutada ei saa. Tegelikult tahavad erialainimesed omavahel kokku saada ja rohkem rääkida. Kui aga väga palju rahvast korraga koos on, siis ei tule samuti jutuajamisest midagi välja. Sellepärast on meie kokkusaamisel omad eelised," räägib Jõgevamaa Keskraamatukogu juhataja Rutt Rimmel.

Kokkusaamistel osaleb kindel ringkond

Kokkusaamisel osalevad kindlalt nelja raamatukogu direktorid, peaspetsialistid ja osakondade juhatajad.

Varasematel kokkusaamistel olid suuremate arutelude teemaks elektronkataloogid. Rimmeli sõnul on kaks raamatukogudest RIKS-süsteemis ja kaks URRAM-süsteemis.

"RIKS-süsteemis on viis maakonda, URRAMis tunduvalt rohkem. Esimene neist põhineb erakapitalil ning majandab end ise, teist rahastab osaliselt Kultuuriministeerium," jutustab direktor, nimetades, et seega läks neil omavahel suuremaks kogemuste vahetamiseks. Vabariigi suuremad raamatukogud on Rimmeli sõnul aga hoopiski kolmandas süsteemis, milleks on INNOPACK. Praegu programmid omavahel küll ühenduses pole, kuid eesmärgiks olevat nende vahele tulevikus side luua.

Raamatukogudel tuleb raske aasta

Seekordsel kokkusaamisel oli elektronkataloogide teema end juba ammendanud, kuid päevakorda oli tõusnud küllalt tõsine mure, mis nõudis ühist läbirääkimist. Nimelt tingib raske eelarveaasta, mil raamatukogude riigipoolne teavikute soetamise toetus võetakse 30 protsendi võrra varasemast vähemaks.

"Summa määratakse territooriumi elanike arvu aluseks võttes. Meil on aga väikelinn ja suur raamatukogu suure lugejaskonnaga, sest meie klientideks on ka ümberkaudsete maakondade inimesed, kes raha arvestamisel riigi poolt arvesse ei tule," kurdab Rimmel öeldes, et raha oli niigi vähe ja nüüd võetakse seda veel kolmandiku jagu vähemaks. Lisaks sellele tõstetakse raamatute senine 6 protsendiline käibemaks üheksale protsendile, mis kahandab raamatuostmise võimalusi veel. Selline õnnetu olukord valitseb terves vabariigis. Rimmeli sõnul arutlesid raamatukogude direktorid sellel valusal teemal isekeskis, ilma ülejäänud personali kaasamata.

"Rahaasjadega lihtsalt kõik inimesed ju ei tegele. Suure ringi jututeema oli meil hoopiski positiivne, me rääkisime eelolevatest vabariiklikest raamatukogupäevadest. Meenutasime varasemaid muljeid, vahetasime kogemusi ja arutlesime, mida sel aastal uut ja huvitavat teha," räägib Rutt Rimmel.

Ühised mured ja rõõmud lähendavad

Eevi Murdla, Viljandi Raamatukogu direktor, ütleb, et taolistel kooskäimistel on alati koos kolleegidega teistest raamatukogudest arutatud tööprobleeme, vahetatud kogemusi ja uudistatud, mida naaber maakondade raamatukogudes tehakse.

"Meie ja Põltsamaa raamatukogusid on omavahel pisut raske võrrelda. Põltsamaal on väga ilus raamatukogu ja ka selle ümbrus on väga inimsõbralik. See hakkas kohale jõudes kohe silma ja tegi pisut kadedakski. Meie raamatukogu asub kesklinnas otse tänava ääres ja me ei saa haljastuse osas midagi ette võtta.

Sisuliselt poolelt on Põltsamaa raamatukogu väga tubli, sest siinsetel töötajal on pidevalt uusi ideid, kuidas midagi teha või teistmoodi teha, kuidas oma personali harida ja silmaringi laiendada. Minagi saan siit uusi ideid, kasvõi näiteks, kuidas raamatuid välja pakkuda. Põhimõtteliselt teeme me kõik küll ühte ja sama tööd, kuid igaühel on oma väikesed nipid, nii psühholoogilised kui ka visuaalsed," räägib Murdla. Muredest nimetab Murdla majandusaastaga seoses komplekteerimise rahade vähenemist 30 % võrra.

"See annab väga tugevasti tunda ja eks siis tuleb väga läbi mõtelda, mida me uutest raamatutest tellime ja kui palju - see on nagu raamatukoguhoidja mälumäng," sõnab Viljandi Raamatukogu direktor.

Järgmisel aastal toimub nelja maakonna raamatukogutöötajate kohtumine Pärnus.