« Tagasi

Aastapäevanäitus tutvustab ühiskonnategelasi ja haruldasi raamatuid

Riina Mägi  Vooremaa(2008), 12. juuni, nr. 69, lk. 4.


Möödunud kolmapäeval, Eesti lipu päeval avati Põltsamaal tegutsevas Jõgeva Maakonna Keskraamatukogus Eesti Vabariigi 90. sünnipäevale pühendatud näitus. Näitus koosneb neljast osast, mida eksponeeritakse eri ruumides.

"Tegime just sellise näituse, nagu meie ruumid võimaldasid," ütles keskraamatukogu direktor Rutt Rimmel napile näitusepinnale viidates. "Ja nagu selliste juubelite puhul ikka, vaatame ka meie oma näitusega minevikku, antud juhul siis Eesti Vabariigi esimestesse aastakümnetesse."

Fuajee vitriinides on väljas raamatukogu fondi kuuluvad rariteetsed trükised aastatest 1918-1940, lasteosakonnas samast ajavahemikust pärit lastekirjandus, kojulaenutusruumis sõjaeelse Eesti Vabariigi ühiskonnategelastest kõnelevad teosed ning lugemissaalis Põltsamaa ühiskonnategelasi käsitlevad materjalid.

Sõjaeelsest ajast pärinevat kirjandust pole keskraamatukogus just palju, sest 1944. aastal põles linnavalitsuse hoone, kus raamatukogu toona asus, maha. Ja juhul kui tuli Eesti Vabariigi aegseid raamatuid poleks võtnud, oleks suurem osa neist nõukogude võimu poolt ikkagi hävitatud.

"Vanu rariteetseid trükiseid on head inimesed meile kinkinud," ütles keskraamatukogu peaspetsialist maaraamatukogude alal Siiri Õunap. "Ka on meile tagasi toodud kodudest leitud Põltsamaa lugemisringi templiga raamatuid. Arvatavasti olid need tulekahju ajal parasjagu välja laenutatud. Üks selline raamat jõudis niimoodi isegi Tallinnast Põltsamaale tagasi."

Rariteetsed ainueksemplarid seisavad tavaliselt metoodikakabinetis klaaskapis, kus need külastajate silma alla ei satu. Nüüd saab mõttelist osa neist näha ka laiem avalikkus.

"Silmailu sai sellele näitusele ehk vähevõitu: kaaned on tollastel raamatutel ju üsna ühetaolised ja igavad," ütles üks rariteetide näituse koostajaid, raamatukogu teenindusosakonna juhataja Aive Rimmeld. "See ei tähenda, et raamatud ise igavad oleksid. Kellel meie rariteetide vastu huvi tekib, leiab nende kataloogi meie kodulehelt. Koju me neid laenutama ei hakka, aga kohapeal lubame kasutada küll."

Omal algatusel ei laenutata

Lasteraamatunäituse koostas lasteosakonna juhataja Nelli Orgmaa. Neljal stendil võib näha sõjaeelse Eesti Vabariigi lapsi lugemisvaraga rõõmustanud Juhan Jaigi, August Kitzbergi, Oskar Lutsu, Karl August Hindrey, Julius Oro, Reinhold Kamseni, Mattias Johann Eiseni, Jüri Parijõe ja Ernst Enno raamatuid — tõsi, enamasti mitte küll esma-, vaid kordustrükkidena, mille puhul siiski kasutatud esmatrükkidest tuttavat kujundust.

"Selliseid klassikalisi lasteraamatuid lapsed omal algatusel tavaliselt ei laenuta, küll aga siis, kui õpetaja neid lugeda soovitanud või ema-isa rääkinud, kuidas nad lapsena neid lugesid," ütles lasteosakonna laenutaja Viivi Tell. "Nüüd, mil need vanad head raamatud eraldi välja toodud, jäävad nad ehk lastele rohkem silma. Iseasi, et mõned ei julge neid just nüüd puutuda, kartes näituse ülespanija kena kätetööd rikkuda."

Mõistagi ei sündinud Eesti Vabariik omal ajal iseenesest, vaid selle heaks pidid paljud inimesed väga palju tööd ära tegema. Laenutusruumi näitusel võibki näha raamatuid, mis kõnelevad Eesti Vabariigi heaks suure panuse andnud ühiskonnategelastest: Konstantin Pätsist, Jaan Tõnissonist, Jüri Vilmsist, Otto Tiefist ja teistest.

"Nii ühiskonnategelasi kui ka raamatuid neist on kaugelt rohkem kui meil sellele ahtale pinnale välja panna oli võimalik, seepärast tuli teha üsna range valik," ütles selle näituseosa koostaja Aive Rimmeld.

Tegelased kodulookartoteegistLugemissaali näitusel saab huviline teadmisi selliste Põltsamaa sõjaeelsete ühiskonnategelaste kohta, nagu alevivanem Carl Schmidt, linnapead Martin Terras ja Georg Kold, kirikuõpetajad Erik Frey ja Herbert Kuurme, haridustegelased Jaan Peterson-Põldre ja Ferdinand Russi, kaitseliitlane, orkestrijuht ja õpetaja Kaarel Aret-Veervolt, doktor Carl Prima, lastekirjanik ja ajakirjanik Reinhold Kamsen jt.

"Materjalid ühiskonnategelaste kohta pärinevad meie kunagise teenindusosakonna juhataja Hille-Mai Luguse asutatud kodulookartoteegist," ütles väljapaneku koostanud vanembibliograaf Erika Pahla. "Paljude tegelaste kohta on meil sisse seatud suisa eraldi mapid."

Kodulinna tuntud inimeste kohta materjali kogumine jätkub raamatukogus ka praegu. Nii et ühiskonnategelasi tutvustavaid näitusi saab teha ka tulevikus.

Vabariigi juubeli aastale pühendatud näituse projekti, mis kandis nime "Kultuurivedur: vabariigi aastapäeva näitused Jõgeva Maakonna Keskraamatukogus", rahastas kultuuriministeerium. Märkimisväärne osa rahast kulus raamatukogu direktori Rutt Rimmeli sõnul näituseriiulite soetamiseks. Neid saab kasutada ka paljude järgmiste näituste ülespanekul.

"Käesolev näitus pole sugugi esimene meie Eesti Vabariigi juubelile pühendatud sarjas," ütles Rutt Rimmel. "Varem oleme eksponeerinud Eesti Vabariigi presidentidest ja sümboolikast kõnelevaid raamatuid. Näitusele panduina jäävad need kindlasti suuremale hulgale inimestele silma kui riiulis teiste raamatute vahel seistes."