« Tagasi

Esimesed Idad välja jagatud

Riina Mägi  Vooremaa(2008), 18. detsember, nr. 149, lk. 1.

Kui suur filmimaailm tunneb Oscari-nimelisi auhindu ja Eesti Draamateatris jagatakse välja Antse, siis Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu jagas eile Tabiveres toimunud maakonna raamatukogutöötajate aastalõpuseminaril esimest korda välja Ida-nimelisi tunnustusauhindu, mille seekord said raamatukogutöötajad Marje Pagi, Tiina Mihhailov ja Laidi Zalekešina ning maavanem Aivar Kokk.

Jõgevamaa raamatukogutöötajate ja raamatukogude koostööpartnerite uuel viisil tunnustamise mõtte käis välja tänavu maakonna keskraamatukogus maaraamatukogude tööd koordineeriva peaspetsialisti ametisse asunud Siiri Õunap. Ta tegi nimelt väga õige tähelepaneku, et raamatukogutöötajad on tihti loomult tagasihoidlikud ja kipuvad tunnustuseta jääma, sest hästi tehtud raamatukogutöö torkab vähem silma kui kehvasti tehtu. Seepärast arvaski uus spetsialist, et lisaks ühele maakonna paremale maaraamatukoguhoidjale, keda tunnustatakse üleriigiliste raamatukogupäevade ajal, tuleks hakata välja andma ka maakondlikke tänuauhindu.

Tänase maakonna keskraamatukogu eelkäija, Põltsamaa raamatukogu esimese juhataja Ida Sutt-Reima auks Idaks nimetatud auhinnanukud telliti Palamuse valla käsitöömeistrilt Ingrid Juuselt.

Idasid otsustati välja andma hakata viies kategoorias. Tegusa Ida väljaandmisel hinnatakse hoolikust oma tööülesannete täitmisel, sihipärasust, sõnapidamist ning kohanemist uute ülesannete ja muutuvate oludega, Üllataja Ida antakse aasta uuendusmeelseima teo eest, Kolleeg Ida antakse kolleegide ja klientide suhtes avatust, sõbralikkust ja abivalmidust üles näidanud raamatukogutöötajale, Elutöö Ida pensionile siirduvale raamatukogutöötajale märkimisväärse panuse eest maakonna raamatukogundusse ning Sõber Ida raamatukogus mittetöötavale inimesele, kes on üles näianud hoolivust maakonna raamatukogude ja raamatukogutöötajate suhtes ning aidanud kaasa Jõgevamaa raamatukogunduse edenemisele.

Pole rändauhind

Tegusa Ida pälvis 31 aastat Aidu raamatukogus töötanud Marje Pagi, Üllataja Ida Siimusti raamatukogu juhataja Tiina Mihhailov, kes seadis sisse Eeva Niinivaara mälestustoa, Kolleeg Ida Mustvee linnaraamatukogu juhataja Laidi Zalekešina ja Sõber Ida maavanem Aivar Kokk. Kui teiste kategooriate puhul oli nominente mitu, siis Sõber Ida saaja kandidaate oligi ainult üks.

"See ei tähenda, et meil sõpru vähe oleks, vaid seda, et maavanema teened raamatukogude ees tunnistati nii ülekaalukateks: ta on aidanud tõsta raamatukogutöötajate eneseväärikust, raamatukogusid mitmel viisil aidanud ning kinkinud meile ka enda kirjastatud raamatuid," ütles Siiri Õunap.

Eilegi jagas maavanem raamatukogudele vastilmunud "Kalevipoja kodupaiga aabitsaid" ning tunnustas paljusid raamatukogutöötajaid maavalitsuse aukirjaga.

Mis Elutöö Idasse puutub, siis see jäi tänavu välja andmata — sel lihtsal põhjusel, et mitte ükski maakonna raamatukogutöötaja pensionile ei siirdu. Ka need mitte, kellel vanus seda lubaks. Raamatukogutöötajad on vägagi ametitruud.

Tunnustusauhinna laureaadid selgitatakse välja keskraamatukogu juhtkonna koosolekul avaliku hääletuse tulemusena.

"Idade näol pole tegemist rändauhinnaga, mille peab tagastama," ütles maakonna keskraamatukogu direktor Rutt Rimmel. "Tuleval aastal laseme ikka uued Idad teha."

Teine kodu

Tegusa Ida pälvinud Marje Pagi ütles, et auhinnasaamine oli talle suur üllatus. Aga Ida meeldis talle väga ja ta lubas selle mitte koju, vaid ikka raamatukogusse viia.

"Ida on minu meelest väga tore ja raamatukogulik välja kukkunud," kiitis Marje Pagi.

Aidu on tema kodukant ja Aidu raamatukogu tema esimene töökoht.

"Kui Viljandi Kultuurikooli lõpetasin, oli siin just erialast tööd pakkuda ja tulin rõõmuga koju tagasi," ütles Marje Pagi.

Kui varem asus raamatukogu Aidu praegusest keskusest pisut eemal, siis viimased seitse aastat on see seal, kus selle loogiline koht on: suuremate elamute vahetus läheduses. Ka lasteaed-algkool on sealsamas üle õue. Mis tähendab, et lapsed lippavad suurel vahetunnilgi raamatukogusse, pärast tunde sinna minekust rääkimata. Üritusigi on kahel naabril hea kahasse teha. 

"Mul on toredad lugejad. Tean juba, kellele missugust raamatut soovitada või hoida," ütles Marje Pagi. "Minu töö meeldib mulle endiselt. Raamatukogu on mulle nagu teine kodu."

Jõgevamaa raamatukogutöötajate aastalõpuseminar oli tänavu üldse teistmoodi kui tavaliselt. Kui varem on seda peetud Põltsamaal, siis nüüd otsustati igal aastal eri paigas kokku tulema hakata. Alustati Tabivere vallast. Seminaripäev algas Maarja, Elistvere ja Tabivere raamatukogu ning Tabivere Vallamuuseumi külastamisega.

Seminaril arutatud päevaprobleemide hulgas puudutati ka vallaraamatukogude moodustamist. Mõnel pool Eestimaal, näiteks Türi ja Lihula vallas on selline nähtus juba olemas. Ükski raamatukogu pole selle tagajärjel küll ära kadunud, ent osa neist on iseseisva asutuse asemel muutunud haruraamatukoguks.

"Vallad muidugi võidavad ühtse vallaraamatukogu moodustamisest, sest neil on lihtsam ühe inimesega asju ajada, aga raamatukogud raudselt kaotavad, sest harukogudeni ei taha jõuda vajalik info ning neil jääb napimaks sõnaõigust kogude komplekteerimisel ning koolitusele pääsemise võimalusi: ühtsest vallaraamatukogust saadetakse koolitusele ju tavaliselt üksainus inimene, kes saadud teadmised ka teistele edasi peaks andma," ütles Rutt Rimmel ja avaldas lootust, et Jõgevamaal vallaraamatukogusid moodustama ei hakata.

Tuleval aastal peavad Jõgevamaa raamatukogutöötajad oma aastalõpuseminari Palamusel.