« Tagasi

Maakonna raamatukogutöötajad tutvusid Pajusi vallaga

Ülle Lätte Vali Uudised(2008), 30. aprill, nr. 33, lk. 4.


Jõgeva maakonna raamatukogutöötajad viibisid ringkäigul Pajusi vallas. Tutvumisringkäigu korraldas peaspetsialist maaraamatukogude alal Siiri Õunap. Pajusi vald oli maakonna valdadest esimene, kuhu ringkäigule mindi. Osalesid maakonna kõikide raamatukogude töötajad, kokku 35 inimest.

Peaspetsialist maaraamatukogude alal Siiri Õunap räägib, et raamatukogutöötajad on suviti käinud vaatamas küll Pärnumaa ja Ida-Virumaa maaraamatukogusid, kuid oma maakonna raamatukogudes pole käinud. Nüüd on otsustatud käia läbi kõik maakonna vallad.

"Me otsustasime, et käime igal aastal läbi paar valda. Käime läbi kõik valla raamatukogud, kohtume vallajuhtidega ja vaatame valla vaatamisväärsusi," selgitab Õunap. Kuidas vallas raamatukogutöötajaid vastu võetakse, jääb iga valla enda otsustada.

Esimeseks külastusobjektiks, kuhu Pajusis minnakse, on Aidu raamatukogu. Selles võtab kolleege vastu juhataja Marje Pagi, kes Aidu raamatukogu tutvustab. Edasi minnakse koos Aidu Võidualtari juurde, et ajaloolist objekti oma silmaga vaadata ja selle lugu kuulata.

Tapikul käiakse vanas mõisamajas

Aidust viib sõit Tapikule, kus raamatukogu juhataja Virve Etulaid juba ootamas on. Tapiku üksilduse ja vaikusega harjunud Virve on korraga nii paljusid kolleege kohates rõõmus ja naerune ning äkitselt nii suure seltskonna ees seistes nagu pisut närviski. Üheskoos astutakse üle tee, raamatukoguhoone vastas olevat Tapiku

mõisahoonet vaatama. Mõisahoone on varasemast valla poolt heauskselt erakätesse müüdud, kuid kõik omaniku poolt lendu lastud lubadused hoone remontimise osas on tuulde lennanud ja nüüd seisab lagunev objekt oma edasist saatust oodates.

"See on üks ebaõnnestunud tehing," nimetab vallavanem Reet Alev. Astutakse ka lagunevasse- kõdunevasse hoonesse sisse ja vaadatakse ringi. Paar julgemat kõnnivad isegi mööda keerdtreppi üles, vaadates, kuhu see viib.

Järgmisena tutvutakse Tapiku raamatukoguga. Virve Etulaid räägib oma tegemistest ja näitab enda poolt kokku pandud kroonikaraamatuid, kus leidub materjali päris kaugetest aegadest. Raamatukogust astutakse edasi samas hoones asuvasse mullu valminud külatuppa, kus külalisi ootab kuum kohv ja Virve küpsetatud lihapirukad ning plaadikook.

Karjäär köidab oma suurusega

Järgmisena viib ekskursioon raamatukogurahva ASi Kaltsiit Otissaare paekarjääri. On, mida vaadata. Meeletu suurte killustikemägede ja hiigelsüvise taustal tunduvad karjääris müttavad masinad kui laste mängutehnika liivakastis. Süvise põhjas looklevad maapinnas peidus olnud veesooned. Juhataja Raivo Lehiste viib uudishimutsejad läbi karjääri kuni selle kaugemasse serva, valgustades karjääri hetkeseisu ja selle tulevikku. Kaevandamistöid jätkuvat siin veel päris mitmeteks aastateks. Pärast maavara lõppemist lasub kaevandajal kohustus karjäär korrastada ja selle ümbrus haljastada. Seejärel saab Pajusi vald korraliku suure järve võrra rikkamaks.

Vallavanem kostitab külalisi lõunasöögiga

Pisisaares asuva Pajusi raamatukogu tegemisi tutvustab juhataja Sirje Nurka, rääkides nii ajaloost kui ka tänapäevast. Raamatukogu asub eramajas, on korralikult remonditud ja sisustatud. Samasse, üle trepikoja, on remonditud ja kohandatud ruumid ka sidejaoskonnale ja juuksurile.

Edasi viib sõit von Wahlide matmispaika. Kõrge künka otsas puude varjus asuv sakste vana rahupaik on korralikult hooldatud, kabel hiljuti remonditud. Kogu kalmistu sinetab sinililledest. Ka siin asub giidikohustusi täitma Sirje Nurka. Räägitut täiendab omalt poolt ka Pajusi külaseltsi liige Aili Soolepp, kes delegatsiooni siin juba ees ootas.

Viimasena minnakse Pajusi rahvamajja, kus ootab ees lõunasöök. Pärast seda räägib

vallavanem külalistele vallast ja Soolepp külaseltsist. Kõige lõpuks toimub vestlus vabas vormis.

Valla suhtumine on soosiv

"Me ei kujutanud ette, et meid Pajusis nii hästi vastu võetakse," nimetab Siiri Õunap pärast reisi Põltsamaaloma harjumuspärases keskkonnas tagasi olles. Ta lisab, et kõik jäid väga rahule. Vallast jäi raamatukogutöötajatele väga hea mulje, kuna Pajusi vallavanem on raamatukogude tööga väga hästi kursis, suhtub raamatukogudesse hästi ja toetab neid. Spetsialist nimetab, et ka rahasumma, millega vald lisaks riigi rahale raamatukogusid toetab, on korralik. Õunap märgib, et vald on korda teinud kõik oma kolm raamatukogu.

"Vallajuhtide head suhtumist raamatukogudesse näitab juba seegi, et nii väikeses vallas, nagu seda on Pajusi, on säilinud kolm raamatukogu," tähendab Õunap.

Järgmine ringkäik on raamatukogutöötajatel plaanis teha talvel. "Meil on jõuluseminar ja siis me läheme Tabivere valda," nimetab Õunap.

Pajusi vallavanem Reet Alev, kes delegatsiooni juhendades kaasa sõidab, ütleb, et aastas käib Pajusi vallas keskmiselt 2-3 delegatsiooni. Tavakülastajateks on poliitikud. Raamatukogutöötajaid pole varem vallas uudistamas käinud.

Peaspetsialist tutvub olukorraga isiklikult

Maaraamatukogude peaspetsialistil on käsil veel teinegi tutvumisprojekt, millega

tahetakse aprillis ühele poole saada. Nimelt on Õunap koos Jõgevamaa keskraamatukogu direktori Rutt Rimmeliga otsustanud käia kohtumas maakonna kõikide valdade kultuurispetsialistidega või vallavanematega.

"Me analüüsisime möödunud aasta aruannete põhjal raamatukogude tööd ja seadsime sihte edaspidiseks. Selgitasime, mida vald ootab raamatukogudeIt ja mida meie ootaksime vallalt. Rääkisime meie poolt nähtud kitsaskohtadest," räägib Õunap. Kõige suuremaks raamatukogude kitsaskohaks nimetab spetsialist riigilt raamatute ostmiseks antavat nappi raha.

"Tänavu on see summa elaniku kohta 32 krooni ja 50 senti," selgitab Õunap ja lisab, et valla d suhtuvad raamatukogudesse väga erinevalt. Mõni toetab oma raamatukogusid raamatute ostmisel sama napi summaga, nagu seda teeb riik, seevastu mõnelomavalitsusel hakkab toetussumma elaniku kohta juba saja krooni lähedale jõudma. Erinevate valdade maaraamatukogudes nähtu põhjal tähendab Õunap, et mitmed raamatukogud peavad läbi ajama remontimata ruumidega. Spetsialist loodab, et olnud vallavalitsustesse tehtud visiitidest on ehk kuigipalju kasu olnud.

"Nii mõnigi vald hakkas pärast meie visiiti raamatukoguprobleemidele rohkem mõtlema," sõnab Õunap. "Oli valdasid, kus anti kindlaid kuupäevi, mil raamatukogude töötingimusi parendatakse. Oli ka kohti, kus küll nenditi, et saadakse probleemist aru, ja lubati sellele mõelda."