Raamatukoguhoidjad avastasid Jõgevamaad
Jaanika Kressa Vooremaa(2008), 5. juuli, nr. 78, lk. 3.
30. juunist 2. juulini viibisid Jõgevamaal maaraamatukogutöötajad üle Eesti, neid oli saabunud igast maakonnast, kokku ligi 60 inimest.
"Tegemist on Eesti Raamatukoguhoidjate ühingu maaraamatukoguhoidjate sektsiooni traditsiooniga, mis on kestnud palju aastaid. Igal aastal korraldab seda üks maakond ja sel aastal oli järg Jõgevamaa käes," rääkis Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu direktor Rutt Rimmel.
Maakonna keskraamatukogu juhi sõnul on maaraamatukoguhoidjad oma tööga koormatud, olles valdavalt üksi oma töökohal. Üleriigiline kokkusaamine on tema sõnul vajalik eeskätt suhtlemise eesmärgil.
Kolmepäevane üritus kandis alapealkirja "Raamatukogud ja integratsioon Eesti ühiskonnas'', oli iseloomult seminarilaadne, aga vaadati ka Jõgevamaa kauneid paiku ja vahetati töökogemusi.
"Meie eesmärk on teistele näidata, et vene keelt kõnelevaid inimesi on ka teistsuguseid, kui on üldiselt levinud arvamus. Jõgevamaal on integratsiooniga kõik korras , Peipsi äärsed elanikud on täielikult integreerunud Eesti ühiskonda. Nad on elanud siin põlvestpõlve ning tunnevad ennast kohalikena. Raamatukogud on läinud üle e-teenindusele ning kirjandust jagub nii eesti kui vene keelt kõnelevale kliendile," rääkis Rimmel.
Maavanema õhtusöök
Pärast Jõgevamaa raamatukogude külastamist valmistas maavanem Aivar Kokk raamatukoguhoidjatele õhtusöögi.
Rutt Rimmel: "Maavanem rääkis meile Jõgevamaakonna tegemistest ja plaanidest. Rahvas oli tõeliselt vaimustatud, et üks maavanem suhtub raamatukogudesse nii hästi. Kas on teiste maakondade raamatukoguhoidjatel sellist kogemust?„
Teisel päeval kohtusid raamatukoguhoidjad Saare vallavanema Jüri Morozoviga. Hommikul nauditi kaunist loodust külastati Kalevipoja muuseumi, külalisi tulid tervitama Saare kratid.
Oma igapäevasest töökorraldusest rääkisid kolleegid Soomest Järvenpää raamatukogust. Sisuline töö toimus kuues eraldi rühmas, kus arutati teemadel, kas ühes vallas peaks olema valla raamatukogude võrk ühe pearaamatukoguga, kas on otstarbekas ühendada rahva- ja koonraamatukogu, kas raamatukogu peaks olema külakeskus või osa küla keskusest.
Õhtul jagas raamatukoguhoidjate integratsiooniteemalisi mõtteid_Ants Paju.
Õhtusöögiks oli Saare vallavanem kõikide üllatuseks küttinud kohalike jahimeeste abiga soku. Haruldane õhtusöök valmis seega tule-kohal vardas.
Kokkutuleku kolmandal päeval kõneles kultuuriministeeriumi raamatukogude nõunik Meeli Veskus raamatukogude arengukavast, Ädu Neemre Tartu Linnaraamatukogust andis ideid laste lugemiskultuuritunidide läbiviimiseks. Lisaks seminarile osaleti ka Palamuse muuseumi koolitunnis, mille lõppedes kõik tunnistused said. `Palamuse apteegis maitsti punsli eli ja seminarlaagri lõpuüritus leidis aset taas Jõgeva linnas, Betti-Alveri muuseumis.
Raamatukogud täienevad
„Päris nii see ka ei ole, et raamatukogud on maakonniti väga erinevad. Kindlasti püüab iga keskraamatukogu viia oma maakonna raamatukogud kõrgtasemele," selgitas Rimmel. "Praegu käib raamatukogudes töö eeskätt elektronkataloogiga See on raamatukogusid lähendanud. Jõgevamaa 30 raamatukogu on ühinenud laenutusprogrammiga RIKS".
Eesti rahvaraamatukogud kasutavad ka teist programmi nimega Urram. „Viis maakonda osalevad RIKSis, 10 aga Urramis ja samal ajal kasutatakse mõnes maakonnas nii ühte kui teist" rääkis Rimmel