Ülle Lätte Vali Uudised(2008), 18. jaanuar, nr. 5, lk. 6.

 

 
Jõgevamaa Keskraamatukogus Põltsamaal saab näha, mis suunas on läbi aastakümnete liikunud pruutkleidimood. Väljapanek koosneb ehtsatest pruutkleitidest, mille valmimisaeg jääb ajavahemikku 1940 kuni 2007.

"Tahtsime midagi erilist teha," ütleb raamatukogu juhataja Rutt Rimmel talle omasel lihtsal ja sõbralikul moel. "Pruutkleidid on olnud elus vaid kord kasutuselja me otsustasime need veel kord kappidest välja tuua."

Näitusesaalis on erinevaid pulmakleite alates 1940. aastatest ja lõpetades tänapäevaga. Raamatukogutöötajad pärisid endi emade, tütarde ja sõprade käest, millist kleiti neist keegi pulmas kandis. Väljapaneku iga eksponaat on mingitpidi seotud raamatukogu töötajatega. Igast kümnendist on väljapaneku seas vähemalt üks kleit.

"Kaks neist on kogunisti ühe endise Põltsamaa raamatukogu töötaja Anu Terepi poolt õmmeldud. Mitmed kleidid on õmmeldud raamatukogu töötajate emade poolt ja üks neist koguni vanaema poolt. Nii et igal kleidil on oma lugu ja kõik niidid toovad raamatukoguni välja," jutustab raamatukogu juhataja.

Kõige vanema eksponaadi vanuseks on kuuskümmend aastat ja see on ühe raamatukogutöötaja ema leerikleit, mida hiljem kasutati pulmakleidina. Kleidi omanik elab Põltsamaal, teab Rimmel rääkida ja nendib, et kleit on küll ajahambast puretud, kuid väga moodne ja tegumoelt sobilik ka tänapäevaseks kasutamiseks. Selle kõrval olev tumeroosa pulmakleit aastast 1957 on juhataja enda ema pulmakleit.

"Selle õmbles minu vanaema, kes oli elukutseline õmbleja. Sellepärast on ka selle kleidi tegumood võrdlemisi keeruline. Tsaari ajal noore neiuna käis ta talust tallu ja õmbles inimestele rõivaid," jutustab Rimmel ja hindab, et ka seda kleiti sobiks tegumoelt tänapäevalgi kanda.

1970. aastatest pärit kleit on kirjust riidest. Rimmel meenutab, et sel ajal polnud riiet kusagilt saada ja siis tuli kleit õmmelda kangast, mida parajasti müüdi. Rõivas on kehasse töödeldud. Kuna sel ajal oli kombeks, et mehed kandsid naise kleidiga samast riidest päevasärki, siis kõnesoleva eksponaadi kõrval on ka meeste päevasärk.

Paar pulmakleiti on õmmeldud peenvillasest riidest. Juuresolevatelt daatumitelt on näha, et pulmad on peetudtalvel.

Kui 50-60ndate aastate pulmakleidid olid võrdlemisi lühikesed, siis uuema aja kleidid on kõik maani. 1980. aastate kleitidel on pikad pruudiloorid, mille peale käib veel ka lühike loor. Lühike loor oli pruudil näo ees ja kui peigmees tohtis pruuti suudelda, tõstis ta loori näo eest ära.

Mõnede pruutkleitide riie on ilmselt välismaist päritolu. Kui kohapealt korralikku riiet saada ei olnud ja välismaal oli noortel sugulasi, siis hangiti elu tähtsaimaks sündmuseks riie piiri tagant. Üks seitsmekümnendatest aastatest pärit pulmakleitidest ongi õmmeldud väga kaunist pitskangast. Juhataja oletab, et kuna peig oli meremees, siis ilmselt tõi ta oma pruudile kleidiriide välismaalt. Välismaist päritolu saab olema ka samast aastakümnendist pärit pruutkleit, mis on paksemast sädelevast riidest.

Raamatukogu juhataja viitab väga kaunile pika slepiga naturaalsiidist kleidile ja ütleb, et see on kindlasti siinse väljapaneku kõige kallim pruutkleit.

"Selle õmbles kuulus moekunstnik Katrin Kuldma," selgitab Rimmel. "Kleit on mitmekihiline, kasutatud on paksemat atlassiidi ja õhemat naturaalsiidi. Slepi küljes on aas ja see käis pruudile käe külge. Pruudi järel kõndisid lapsed, kes hoidsid loori. Pulmapidu toimus Ammende villas 2007. aasta 1. septembril" Uhke pruutkleit ongi eksponaatidest kõige uuem.

Esindatud on ka õdedest lilleneiude kleidikesed. Esmakordselt on lapsed lilleneiudeks olnud päris pisikestena, teistkordselt aga juba noorte neidudena.

Näitus ei koosne mitte üksnes pruutkleitidest. Esindatud on ka mõned omaaegsed pulma-laualehed. Raamatukogu vitriinides on palju omaaegseid pulmapilte, raamatuid ja muud pulmadega seonduvat.

Kogu väljapanek ühtekokku annab päris hea ülevaate, mis aegade jooksul pulmadega seoses muutunud on.